Romans 7:4 - Bo-Ung NT4 Nanga angmene, eni aku-siku tiring. Krais kulurum kene eni-kene wasie tiluna molku kuluringeliinga ekupu Moses-ni [“Teai.” nimba] ung-mani sirim kanuma-ni eni naa nokulemú; eni yi te-lupanga [ambale mele] molemele, yi akili yambu-ónu-koleana lomburupa ola mulurum yi-nuim Kraisele. Oliu ‘Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma teangi.’ nimba aku tirim. Faic an caibideil |
Langi-bo mare tanda sirim-ma ma kaína mania purum kanuma, yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliiku kene ung-pulele piliiku kongnjuku ungele kamu piliiku liilimele. Pe enini langi-mong mele tolemele. Yambu mare kanumanga langi-mong tokapu-tilu mele topa, yambu marenga mong tokapu-yupuku mele topa, marenga mong tokapu-angere mele topa, aku-sipa tolemú. [Ung-ekaliinga ung-pulele aku-sipa.” nirim.]
Yi ambu liimba ambale yili yunga mendepolu. Yi ambu liimba yili-ni ung nimbá mele yili yunga pulu lemba yili-ni piliimbandu kum lepa molumba. Yunga ungele piliipa kene aima numanu simba. Akiliinga, yili kene pulu lemba yili numanu simba mele na aku-sipu kamu numanu siliu. Ambu liimba yili olandupa. Yunga pulu lelemú yili yu-kene wasie we tapú-topa molemú, yi kanili mandupa.
Pulu Yili-ni ui Moses nimba sirim ung-manima-ni eni naa nokupa, Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa kene Málu Yesos-ni eninga nimba tinjirimeliinga eni Pulu Yili-nga yambuma molemeláliinga ulu-pulu-kíseleni ‘Na eninga auliele.’ nimba naa nokupa molumba, akiliinga [eni aku-siku ‘oliunga kangima Pulu Yili-nga mindi.’ niku ‘ulu sumbi-nílima mindi teamili.’ niai.]
Aku aima naa niamili. Oliu [ekupu Krais-nga yambu molemuluma] numanu kis akuma-ni oliu ui ulu-pulu-kísima numanu monjupu kene tirimulu numanu kis pirim akuma kolupa pora sirim. Numanu akuma kulurumeliinga aku-sipu ulu-pulu-kísima mundupu kilirumulu kanili. Pe ekupu kelepu nambi-sipu kapula ulu-pulu-kísima tepu molomulúye? [Kelepu temulú kupulanum te naa lelemú.]
Akiliinga-pe ulu-pulu-kísimani eni ui ka-mele sipa ambulupili muluring kene Pulu Yili-ni ‘Naa ambulupili.’ nimba eni wendu liirim, ekupu eni yunga kendemande-yambuma molemele. Aku-siku molemeláliinga yu-ni eni méle kalombandu eni numanu kake tílima silimú liilimele. Kanu-kene numanu kake tili pelemú yambumandu “Kona molku konjuku mindi pangi.” nimbá.
Akiliinga-pe ekupu oliu [Krais-kene wasie] kulurumulu akili-ni oliu ui ka sipa ambulurum ulele mania purum. Ekupu Moses-ni ung-mani sirim kanuma-ni oliu naa nokulemú. Akiliinga, ung-mani sipa bukna turum-manga kendemande-yambuma naa molemulu. Mini [Kake Til]iele-ni “Teai.” nilimú ulu konamanga kendemande-yambuma molemulu.
Oliu Krais Yesos-kene wasie tapú-topu molemuláliinga kona mululi ulu-pulele pelemú Mini Kake Tiliele-ni oliu nokupa, ‘Ulu-pulu-kísele kene kululi ulu-pulele kene oliu nukuringli-seleni oliu naa nokangli. Molku konjangi.’ nilimú akiliinga [yambu te-ni oliu-kene aku-siku ulu te kapula naa tepa nimbá].
[Yesos Krais-ni “Ili liiku nai.” nirim mele piliipu kene pllawa-bret kene no-waen kene nomulúndu] Pulu Yili-ni tepa konjulimú no-waenele “Angke” nimbu nombu kene nilimulále-ni, Krais-ni oliunga nimba yunga memi onde lepa kulunjurum memale kene liipu tere lepu molemulu kanili. Pllawa-bret puka topu nolemulu kene Krais-nga kangiele kene liipu tere lepu molemulu kanili. Sika niker mola móluye?
[Na-ni aku-sipu mawa tekeraliinga pulele i-sipa mele:] Pulu Yili-ni yambuma makó topa ‘Yu mindi liiku ai siku piliiku molku, yi-lupa tenga ungma naa piliiku lumbili aima naa pangi. Yi te-lupa lumbili pungí kene aima kanupu kis piliipu numanu kis panjimbu.’ nimba molemú mele na aku-sipu piliipu moliu. [Korin-yambuma,] na-ni ‘ ‘Eni Krais-nga ambale mindi molangi.’ nimbu simbu.’ nimbu, nimbu panjurundu. ‘Ambu-wenipu te yi te-kene naa pepa kene yi pulimú mele eni aku-siku yi te-kene naa peku ambu-wenipu mele molku kene Krais-kene pangi.’ nimbu ‘yu simbu.’ nimbu piliipu mulurundu mele moliu.
[Pulu Yili-ni] ‘Krais mindili nomba mindili sipa mulupili.’ nirim-na yu sika mindili nomba numanuna buni tipili mindili sipa mulurum ulu akili-ni, Krais yu-ni oliu [Juda-yambuma] ung-manima-ni ‘Mindili noku molku kis-sangi.’ nilimú kupulanum-na wendu liinjirim. [Pulu Yili-ni Krais tepa kis-sirimeliinga ung-pulu te Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele:] ‘Yambu unjina ola ‘Kolangi.’ niku ku toku panjilimele yambuma [Pulu Yili-ni] ‘Mindili noku molku kis-sangi.’ nimbá.’ Ung-Manima 21:23 bukna nimba molemú akiliinga Krais yu unjina [toku] ku toku panjiringeliinga Pulu Yili-ni Yesos “Mindili noku molkunu kis-sani.” nirimko.
[Pulu Yili-ni] ung-mani “Teai!” nimba] mare [“Naa teai!” nimba Moses-ndu] mani sirim ung-manima kepe, ung-mani sipa kene “Teai.” nirim ung akuma kepe, ung-manimanga sukundu pirim ungma kepe, pali yunga kangiele-ni tirim ulele-ni ‘kamu mania pupili alsupa ulu te naa tipili.’ nirimaliinga pala kanili ukunjurum. Yu-ni ‘molangi’ nimba piliipa aku tirim mele i-sipa: ‘Enini yambu-talape tale nanga yambu-talape tiluele molangi.’ nimba liipa tere linjirimko. ‘Aku-siku molku kene enini numanu tiluna pupili kapula-kapula molangi.’ nimba kene aku-sipa tirimko.
Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Ulu mare i-siku naa teai!” nimba Pulu Yili-nga ung-manima bukna turumuma-ni oliundu taki-taki ‘Teku kis-silimele.’ nilimú ung-manima oliu tondulu mundupa nukurum tondulale ‘Oliu kot-na ulu te naa tinjipili. Kamu mania pupili topu mania mundambu.’ nimba kene [Pulu Yili-ni] [ung-mani akuma] liipa [Krais-nga] unji-perana pirimú-ni [topa] ku topa panjurum.
Yu-ni [oliu mana-yambuma pali] oliunga ulu-pulu-kísima ‘Nangama.’ nimba kene akuma yu-yunu memba unji-perana kulurum. Aku tirimeliinga pulele i-sipa mele: ‘[Yambu te kolemú kene alsupa mana-uluma manda naa telemú aku-sipa mele] oliu yambu kululima mele molupu kene ulu-pulu-kísima temulú kupulanum te naa lipili. Kamu mundupu kelepu naa teamili. ‘Pulu Yili-ni ulu sumbi-nili nimba kanolemú uluma mindi temulundu yambu konama molamili. Ulu kanuma mindi teamili.’ nimbu numanu liipu mundupu molamili.’ nimba yu-ni aku tirim. Yambuma-ni yu turingeliinga eni [pepá topu siker yambuma] kona puring.