Matthew 7:21 - Bo-Ung NT

²¹ “‘Yambuma-ni nandu ‘Auliele. Auliele.’ nilimele yambuma pali Pulu Yili-ni yi nuim kingele molupa nokumba mulú-koleana sukundu pungí.’ niku naa piliai. Tata mulú-koleana molemáliinga ungma piliiku liiku tingí yambuma mindi akuna pungí.

Matthew 7:21 Iomraidhean Croise

Matthew 12:50

Nanga Lapa, mulú-koleana molemále-ni “Teai.” nilimú mele piliiku liiku telemele yambuma nanga anum kene nanga anginipilima kene nanga kimulupilima kene molemeláliinga aku-sipu niker.” nirim.

Matthew 16:17

Yunu-ni aku nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu nimba mele: “Jona Málu Saimon, nu Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjani.” nilimú kupulanum-na mollu. Nikinu ili mana-yambu te-ni nu naa nimba símu. Tata mulú-koleana molemále-ni nimba símu.

Matthew 18:10

“[Kangambula] kelú ima [mele yambuma] nga te kanuku kis piliiku ‘Yu korupale.’ niku aima naa teangi. Eninga nokolemele mulú-koleana angkellama taki-taki Tata mulú-koleana molemúna wasie molemele akiliinga [aku naa teai].

Matthew 18:19

“[Akiliinga] na-ni enindu ung te wasie nimbu siker: “Eninga yambu tale-ni ya mana “I-sipu mawa teambili.” niku panjíngli lem else-ni mawa tinglí mele mulú-koleana molemú Tata-ni elsengla mawa tinglí mele aku-sipa tenjimba.” niker.

Matthew 18:3

eninindu nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Eni numanu topele toku kangambula kelúma mele naa mulúngi lem Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú koleana suku aima kapula naa pungí.” niker.

Matthew 18:35

[Yesos yu-ni aku nimba kene ung-ekaliinga pulele kamu nimba mele:] “Aku-sipako, angenali-ni eni aku-siku teku kis-singí kene eni kerina mindi “Mania pupili. Mundupu kelker.” we niku, sika munduku naa kelku, we numanale-ni piliiku mulúngi lem, [kendemande-yilinga yi-nuimele-ni kendemande-yili tepa kis-sirim mele] mulú-koleana molemú Tata-ni kanuku konde naa tenjiku we numanale-ni piliiku mulungí yambu kanuma eninga ulu-pulu-kisma ‘Mania naa pupili.’ nimba, we kanupa konde naa tenjipa ulu-pulu-kis kanumanga “Mindili nangi.” nimba aku tembako.” nirim.

Matthew 19:24

Enindu alsupu niker: ‘Kung-kemel akili [kung aima auli te akiliinga-pe] kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolse mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.’ niker.” nirim.

Matthew 25:10

Kanu-kene stoana taropu toku liingíndu puring kene ambu liimba yili urum. Kanu-kene yi ambu liimbaliinga langi akuna nungíndu máku turing yambuma, piliipa kungnjuli pili muluring ambu-wenipuma kene wasie lkuna sukundu puring. Kanu-kene lku-kuna toku gi siku langi noku muluring.

Matthew 25:21

Nukuli yili-ni yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kaiéle, aima kapula tirinu. Kongun mele-wele mele sirindele nu-ni teku konjuruneliinga “Nu-ni nanga méle pulele nokunjani.” nimbáliinga nu okunu na-kene wasie tapú-topulu numanu sipu molambili ui.” nirim.

Matthew 26:39

[Aku nimba kene] yu-yunu laye-kolte anju pupaliinga koporungu langupa tamalu pepa kene Pulu Yili-kene ung nimba mawa tepa nimba mele: “Nanga Tata, na nondupa [mindili nuli] no-mingina no nombále ‘Naa nambu.’ niní kupulanum te lelemú lem aima kapula, akiliinga-pe ‘Na-ni tepu kene nanu numanu simbu.’ nimbu piliiker akili mele naa teambu. Nu-ni kanuku kaí piliiní ulele mindi teambu.” nirim.

Matthew 26:42

Aku-sipa nimba kene yu alsupa anju pupa ui Pulu Yili-kene ung nimba mawa tirim mele alsupa nimba mele: “Nanga Tata, na ‘[Mindili nuli] no-mingina nole nani.’ nirinu nole naa nombú kene we pemba lem nu-ni ‘Wendu upili.’ niku piliillu mele na-kene wendu upili.” nirim.

Mark 3:35

Pulu Yili-ni “Teai” nilimú mele akili piliiku liiku telemele yambuma nanga anum kene nanga anginipili kene nanga kimulupili kene molemeláliinga aku-sipu niker.” nirim.

Mark 9:47

“Mola nunga mongsele-ni méle te kanukunu kene numanale-ni ‘liambuka.’ nikunu piliikunu ulu-pulu-kis te tinu lem mong akusele ukuku wendu mundui. Nu Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana mongsele naa angiliipili puni kene kapula. Mong tale we angiliipili nu tepi-koleana, ‘akuna Pulu Yili teku kis-silimele yambumanga koruwama kulú naa kolupa nolsiliipa mindi pulimú, tepi toku kumunjui naa kumunjulimele kolea’ akuna suku toku mundungí kene kis. Aisaya 66:24

Luke 11:28

Yesos-ni nimba mele: “Sika akiliinga-pe yambu Pulu Yili-nga ungele piliiku liiku teku molemele yambuma enini Pulu Yili-ni aima ola-kilia “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.” nirim.

Luke 13:25

Lku pulu yili-ni ola angiliipa kunale angnjimba kene eni pena molku kene kuna toku walsiku kene niku mele: “Auliele, oliu nu-kene wasie molamili wamili akiliinga oliunga kuna liinjui.” ningí kene yunu-ni eninindu nimba mele: “Eninga bima na naa piliipu eni kepe eninga koleama kepe na naa kanoliu.” nimbá.

Luke 18:25

Kung-kemel akili [kung aima auli te akiliinga-pe] kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolte mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.” nirim.

Luke 6:46

“Na-ni niliu ungma piliiku liiku naa teku kene eni nandu “Auliele” we nambimuna nilimeleye?” [nimba kene penga yunu-ni ung-eku te wasie topa yambumandu nimba mele:]

John 14:7

Eni na sika piliiku bi siku molkemelanje Tata piliiku bi silkimelako. Akiliinga-pe ekupu nimbu siker kene Tata yu pulu monjuku piliiku kene kanuku bi sikimili.” nirim.

John 15:23

Yambu te na-kene numanu kis panjilimú yambale-ni Tata-kene kepe numanu kis panjilimúko.

John 3:5

Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: ‘Yambu te nole-ni kepe Minéle-ni kepe mi naa míngli lem yambu kanili Pulu Yili-nga kangambula naa molupa Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana suku kapula naa pumba, mólu.

John 5:17

Yesos-ni eninindu nimba mele: “Tata-ni ui yambuma enamanga pali liipa tapunjurum mele ekupu kepe aku-sipa tepa molemú. Na aku-sipu Sambat-enamanga kongun teliuko.” nirim.

John 6:40

Na liipa mundurum yi Tata-ni numanale-ni piliirim mele te i-sipa: ‘Nanga Málale ‘oliu tepa liipa, mindili nolkemela kupulanumuna wendu liimba.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma molku konjuku mindi pangi.’ nimba numanale-ni piliilimú. Kanu-kene aku tingí yambuma ma-koleale pora nimbá enaliinga na-ni topu makinjipu olandu liimbu.” nirim.

John 7:17

‘Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma piliipu liipu teambu.’ nimba piliipa molemú yambale-ni na-ni ung niliu ungeliinga pulele piliipa kene, ‘Na-ni Pulu Yili-nga ungele nilimú.’ mola ‘Yu-ni yunu numanale-ni piliipa nilimú.’ nimba piliimba.

Acts 14:22

Taon kanumanga Yesos-nga lumbili anduli yambuma “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú kolea akuna ui naa pupu ya mana molupuliinga Krais-nga yambuma molemuláliinga mindili nombu bunima memuláliinga-pe ‘Aima sika Pulu Yili nokupa molemú koleana pamili.’ niku yunga ungele munduku naa kelku, tondulu munduku piliiku molai.” niku silsiliikulu uringli.

Romans 12:2

Aku teku kene eninga kangima-ni alsuku we-mana-yambumanga numanu piliiku uluma telemele mele manda leku naa teai. ‘Pulu Yili-ni oliu numanu konama sipili.’ niku topele toku numanu lupa piliiku ulu lupa teku molai. Aku-siku tíngi lem eni Pulu Yili-ni ‘Ulu teangi.’ numanuna piliilimú uluma manda piliingí. Ulu kaíma kene ulu yu kanupa numanu silimúma kene ulu sumbi-nílima kene manda piliingí.

Romans 2:13

Yambuma-ni Moses [“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” nimba] Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma kumele-ni mindi piliilimiláliinga Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi nílima’ nimba naa piliilimú, mólu. Ung-manima-ni ‘Teai.’ nilimú mele piliiku teng panjiku telemele yambuma Pulu Yili-ni kanupa ‘yambu sumbi nílima.’ nimba piliilimú akiliinga [Pulu Yili-ni aku-sipa yambuma pali sumbi-sipa apurupa “Mindili nangi.” nimbá].

Ephesians 6:6

Eninga kongun nukuli yima-ni “Teai.” nilimele mele kanuku molangi ‘Teng panjipu temulú kene kape ningí.’ niku aku-siku mindi niku piliiku kene ungma teng panjiku naa teai. Eni ‘Krais-nga kendemande-yambuma molupu yunga kongunale tenjilimulu.’ niku piliiku aku-siku mele eninga kongun nukuli yimanga kongunuma tinjingíndu ‘Pulu Yili-nga kongunuma’ numanale-ni piliiku kene kongunuma tondulu munduku tenjai.

Colossians 4:12

Epaporas, eni Kollosi-yambumanga yi te, yu-ni kepe “Eni kapula molemeleye?” nimba, nimba mundukum. Yu Krais Yesos-nga kongun tinjili yi te molupa, Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu enimbu naa kolupa mundupa naa kelepa taki-taki eninga nimba tondulu mundupa mawa tenjipa kene nimba mele: “Eni Krais-nga yambu yuma molku, ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku molemele mele numanu alowa naa teku Pulu Yili kanupa kaí piliimba ulu “Teai.” nilimúma piliiku liiku tingíndu tondulu munduku teku molai.” nilimú.

1 Thessalonians 4:3

Pulu Yili-ni ‘Eni teku molangi.’ nimba piliipa molemú mele i-sipa: Eni numanu kake tipili Pulu Yili-nga yambuma mendepulu molku, waperanale tili uluma munduku kelai.

1 Thessalonians 5:18

Eni mindili nungí kene kepe buni wendu ombá kene kepe molku kunjingí kene kepe, aku-siku eni-kene ulu lupa-lupama wendu ombá kene Pulu Yili-kene “Angke” niku molai. Eni Krais Yesos-nga yambu molemelema Pulu Yili-ni ‘Aku-siku teai.’ nilimáliinga aku-siku teku molai.

Titus 1:16

Kerima-ni ‘Pulu Yili piliilimulu.’ nilimele akiliinga-pe ulu telemelema-ni ‘Pulu Yili naa piliiku yunga ungma liiku su silimele.’ nimba liipa ora silimú. Yi kanuma Pulu Yili-ni aima kanupa kis piliilimú, Pulu Yili-nga ungma naa piliiku liiku su siku, ulu kaí tilu kepe kapula naa telemele tingí.

Hebrews 4:6

Ung akili-ni oliu liipa ora silimú akili i-sipa mele: Pulu Yili-nga numanu táka-nimba pípili mululi ulu-pulu ui pirim akili ekupu we pelemú akiliinga ekupu yambu mare numanu táka-nimba pípili mulungí ulu-pulu akili liilimele. Sika Moses-ni memba purum anda-kolepalima temani-kaiéle piliiku kene kara puku ungele naa piliiku liikuliinga kóru naa muluring [akiliinga-pe ekupu yambu mare manda numanu táka-nimba pípili molemele].

James 1:22

[Pulu Yili-nga] ungele-ni nilimú mele we kumele-ni mindi naa piliai! Piliiku kene piliiku liiku teng panjiku teai. We kumele-ni mindi piliiku kene nilimú mele naa telemele lem eni-enini gólu toku ‘Papu tepu molemulu.’ niku piliilimili.

1 Peter 2:15

‘Eni [Krais-nga yambuma] kene arerembi kolku teku kis-silimele yambu sundupa sili-pilima-ni [“Enini teku kis-sikimili.” ningí] ung te naa pípili.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Eni [Krais-nga yambuma] ulu-kaíma mindi teku molangi.’ nimba numanuna piliilimú, akiliinga, [yi-aulimanga ungma aku-siku piliiku molai].

1 Peter 4:2

Aku tepa kene yambu kanili-ni yu naa kolupa, kangiele kene we molupaliinga yunga numanu-uiele-ni waka kolemú ulu-kísima naa telemú. Yu Pulu Yili-ni “Tiní kene kapula.” nilimú uluma mindi ‘Teambu.’ nimba telemú.

Revelation 2:27

Tata-ni na ‘Yambuma nokambu.’ nimba namba sirim mele yambu kanili simbu kene ‘Yu-ni yambu-talape kanuma tondulu mundupa nokumba. Ma-ni telemele mingima kimbulu-ni tondulu toku nurupalu tolemele mele yu-ni aku-sipa tondulu mundupa nokumba.’ Konana 2:9

Revelation 22:14

“Yambuma eninga mulumbalema lumaye tolemele yambuma aku telemeláliinga ‘Taki-taki kona molupa mindi puli ulu-pulele pelemú unjeliinga monguma oku noku, kolea-aulina ku-pala keri-pulumanga oku sukundu pai.’ nimuláliinga yambu kanuma enini Pulu Yili-ni “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.

Revelation 3:5

Yambu te tondulu mundupa ele-túli kamu topa mania mundumba yambale enini mulumbale kake tílima simbu pakungí mele aku-sipa yu mulumbale kake tiliele simbu pakupa molumbako, yambu kaniliinga bili kona molku mindi pungí yambumanga bima molemú bukna penga-penga kepe aima kulu naa tonjumbu. Tata kene yunga angkellama kene eninga kumbi-kerina yunga bili lepu ‘Nanga yambale.’ nimbú.