Matthew 3:7 - Bo-Ung NT7 Yu-ni [Juda-yambumanga yi-auli] Perisima kene Sadusima kene yi pulele no liingíndu uring kanupa kene, enini ung-mura sipa nimba mele: “Gólu topa yambuma tepa kis-sili wambiyelenga walúma, Pulu Yili arerembi kolumba enaliinga nae-ni “Eni takara toku pai.” nim-na enini ‘Pulu Yili-ni naa tepa kis-sipili.’ niku ‘No liimulú.’ niku okumeleye? Faic an caibideil |
[Kolea Makatan purum] kene Yesos mulurumna Perisi-yima kene Sadusi-yima kene enini oku, ‘Yunu-ni nambi tembanje? Kanamili.’ niku yu manda leku mawa teku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, ‘Nu sika Pulu Yili-ni ‘Kongun tenjani.’ nimba ya ma-koleana liipa mundurumnje kanamili.’ niku mulú-koleana molemú Pulu Yili-ni mindi kapula ulu-tondulu telemú mele te ti.” niring.
[Yi kanuma Yesos kene ku-moni-takis tuli ungele niku pora siring kene] penga ena akiliinga Sadusi-yi mare Yesos mulurumna uring. Sadusi-yima enini ‘Pulu Yili-ni kolemele yambuma topa naa makinjimba, lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliiku muluring talapele. Sadusi-yi akuma oku Yesos walsiku piliiku kene niku mele:
Na-ni enindu nimbu siker: “Perisi-yima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjilimele yima kene enini ulu sumbi-nílima telemele ulumanga olandupa eni we-yambuma-ni naa tíngi lem, Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambu nokulemú talapena sukundu eni aima naa puku mulungí.” niker. [Yi kanuma-ni ung-manima piliiku kene telemele mele lupa. Pulu Yili-ni kanupa ulu sumbi-nílima nimba kanolemú mele lupa.]” [nirim.]
[Yi kanuma Yesos kene ku-moni-takis tuli ungele niku pora siring kene] penga Sadusi-yi mare Yesos mulurumna uring. Sadusi-yima enini ‘Pulu Yili-ni kolemele yambuma penga topa naa makinjimba, lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliiku muluring talapele. Sadusi-yi akuma oku Yesos walsiku piliiku kene niku mele:
Perisi-yili kakará nimba ola angiliipa kene yununu numanale-ni piliirim ungma nimba mele: “Pulu Yili, yambu-lupama pali molemele mele na aku-sipu naa moliáliinga nu-kene “Angke” niker. Enini wa noku, ulu-pulu-kisma teku, ambu yima waperanale teku, telemele. Ku-takis liili yi ili tepa molemú mele kepe na naa teliu.
Akiliinga-pe Perisi-yi kanuma kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku kungnjuring yi kanuma kene, enini ‘Pulu Yili-ni Jon naa liipa mundurum.’ niku piliiku kene, Pulu Yili-ni “Yambumanga liipu tapunjupu tembu.” nirim ungele piliiku kis piliiku liiku bulu siku kene penga ‘Jon-ni oliu no naa liinjipili.’ niku no naa liiring.
Eni [kurumanga nuim] Depollale-nga kangambulama, Seten eninga lapale. Eninga lapale-ni kanupa kaí piliilimú mele ‘teamili.’ niku kene yu-ni “Eni teai.” nilimú mele ‘Aima teamili.’ nilimele. Ui-pulu-pulu mulú-masele koela wendu urum kene yu yambu topa kunjuli yili mulurum mele aku-siliele yandupa ekupu we molemú. Yu ung-pulu sika te naa pirim-na sika-ung te walsekale kepe aima naa nirim. Yu gólu tolemú yili; yu sika gólu tuli ungeliinga pulu-yili molemáliinga ui yu gólu turum mele yandupa ekupu kepe penga kepe gólu mindi tolemú tomba.
Aku-sipa uluma wendu ombá akiliinga eni taki-taki nokuku konjuku molai. Eni piliiku mulungí mele i-sipa: Na-ni ‘Ung ima piliangi.’ nimbuliinga ipulele tanguli enamanga pali kolama omba mania-mania pupili tondulu mundupu eni liipu tapunjupu lip-lipi topu nimbu sipu mindi moliu, walse kepe enembu naa kolupu, we nimbu molambu punie yupuku pora nikem. Aku-sipu tirindu akili piliiku apera naa siku, nimbu sirindu ungma aima piliiku molai.
Na-ni tirindu akili punie pulele piliiku kanuku kene, na-ni tepu mulurundu akili ‘Piliangi nimbu samili.’ nilkimelanje na ui Perisi-yili molupu kene tirindu akili niku silkimela. Perisi yi kanuma oliu Juda-yambumanga ung-manima aima mindili siku piliiku telemele. Juda-yambumanga ung-manima Perisi-yima-ni piliiku telemele akili ola-kilia; we-yambuma-ni oliunga ung-manima piliiku telemele akili mania-kilia.
Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale kene Sadusi-talapena sukundu yi mare yunu-kene wasie tapú-toku muluring yi kanuma kene [we-yambuma enini munduku kelku Yesos-ni liipa mundurum yima aku-siku lumbili puring akili mele kanukuliinga] enini aima numanu kis panjiring. ‘Yi akuma-ni tiring mele naa teai.’ niku kene
Pulu Yili yunu molemú mele yunu enini liipa ora silimú-na yambuma-ni kapula mokeringa kanungí akiliinga yu-ni mulú-koleana kanupa molupa kene yunu liiku bulu siku ulu-pulu-kis telemele yambuma aku telemeláliinga enini kanupa kis piliipa enini buni simba telemú mele liipa ora silimú. Aku telemeláliinga enini ung-sikale toku mania mundulimele.
Pe Krais oliunga nimba kolunjumbandu yunga memi onde lepa omba wendu purum akili-ni Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, oliu ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma.’ nimba kanolemú lem akiliinga olandu-sipa Krais oliunga nimba tinjirim kanili-ni Pulu Yili arerembi kolumba enale wendu ombá kene oliunga ulu te naa pemba.
‘Yunga Málale mulú-koleale mundupa kelepa alsupa ombá.’ niku numanu siku nokuku mulungíndu [Pulu Yi Sikale mulurumna puring] mele [temanele toku silimele]. Málu akili kulurum kene Pulu Yi Sika kanili-ni topa lomburupa ola munjurum yili; akili Yesos, oliu [yunga yambuma] tepa liilimáliinga Pulu Yili penga yambuma arerembi kolumba enale wendu ombá kene oliunga ulu te naa pemba yili.
Noa-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga Pulu Yili-ni yundu “‘Ma-koleana buni te wendu upili.’ nimbú teker!” nirim kene piliipaliinga, Noa-ni ‘Sika nikem.’ nimba [Pulu Yili-ni “Ti!” nirim mele piliipa manda lepa] nona lemba sip auli te tepa mimi tirim. Pulu Yili-ni “tembu” nirim mele sika ui walsekale kepe yambuma-ni naa kanuring akiliinga-pe Noa-ni ‘Sika nikem.’ nimba piliipaliinga sip te tepa mimi tirim. Aku tirimeliinga no turum kene yu-kene yunga yambuma-kene kapula muluring akiliinga-pe we-yambuma kene mélema pali no-ni turum. Yu-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga [tirim] ulele-ni Pulu Yili-ni yambuma kanupa kis piliipa kene tomba tirimele yambuma liipa ora sirim. Aku-sipa nimba piliirimeliinga Pulu Yili-ni ‘yu yi sumbi-niliele’ nimba kanurumko.
Pulu Yili yu ‘numanu alowa naa telemú, enini-kene “Tembu.” nimbu, nimbu panjiker mele penga-penga kepe ‘Sika temba.’ niku numanu liiku munduku molangi.’ nimba ulu akusele tirim. [Ulu te: Ungele ui nimba panjurum. Ulu te: Ungele nimba panjipa kene penga yunga bili yu-yunu lepa “Aima sika tembu.” nimba mi lirim ulu akusele tirim kanili.] Ulu akusele Pulu Yili numanu alowa manda naa tepa, gólu aima manda naa tolemú ulusele. Akili piliipuliinga ‘Pulu Yili-ni oliu “simbu.” nimba, nimba panjurum mélema sika simba.’ nimbu piliipu ‘Buni te wendu naa upili, oliu nukupili.’ nimbu Pulu Yili molemúna nondupa pulimulu yambuma oliunga numanu tondulu pupili mundupu naa kelepu kapula nokupu molomulú.
Akiliinga, yambuma kanupu kene, ‘Yambu ili Pulu Yili-nga kangambulale lem. Ili depollaliinga kangambulale lem.’ nimbu kapula kanupu apurulimulu. Yambu te-ni Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú ulu-puluma naa telemú yambale yu Pulu Yili-ni mirim kangambula te mólu. Yambu te-ni yunga anginele kanupa numanu naa monjulemú yambale yu Pulu Yili-nga kangambula te mólu-ko.