Matthew 25:1 - Bo-Ung NT1 [Aku nimba kene, Yesos-ni yunu kelepa ombá mele ung mare wasie nimba kene nimba mele:] “[Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa wale tale-sipa mana mania ombá kene] Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba akili i-sipa mele: “Yi te ambu liimba uluma yambuma wasie tingíndu yambu kanuma máku toku muluringna yili ombá tirim kene piliiku kene ‘Sumbulsuli ombá.’ niku ambu-wenipu rurepunga tale eninga tepi-llamuma liiku “Yu kupulanum-na liimulú.” niku puring. Faic an caibideil |
Matthew 25:1
43 Iomraidhean Croise
[Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu ung te wasie nimba mele:] “Niker ung akiliinga [ung te niambu]: Pulu Yili-ni yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili i-sipa mele: “Walse punie pulu yi te-ni ‘Kongun tinjili yi mare yunga unji-waen puniena kongun tenjangi.’ nimba aima ipulam-ui pupa lii-purum.
[Aku-siku niring-na piliipa kene] Yesos-ni pundu topa eninindu [ung-eku te topa yu toku kunjingí kolumbaliinga ung te nimba kene] nimba mele: “Ambu liimba yi te yunga pulu lelemú yima kene molemú kene enini numanu siku kene “Kola tepu langi naa namili.” kapula ningíye? Kapula naa ningí. Penga mindi, ambu liimba yili enini mulungína oku wendu liingí kene ena kanumanga sika [numanu kis panjiku] langi naa nungíndu mi tungí. [Isili-ui mólu.]
Kanu-kene Judas-ni [‘Yesos akuna wasie taki-taki pupu molemuláliinga yu akuna molumba.’ nimba piliipaliinga,] akuna urum. Yu ami-yi-talape te kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi-yima kene yi-auli kanuma-ni liiku munduring ele-yi mare kene akuna memba urum. Enini kamaye kanduku meku, tepi-llamema kanduku meku, ele tili mélema meku uring.
Yi ambu liimba ambale yili yunga mendepolu. Yi ambu liimba yili-ni ung nimbá mele yili yunga pulu lemba yili-ni piliimbandu kum lepa molumba. Yunga ungele piliipa kene aima numanu simba. Akiliinga, yili kene pulu lemba yili numanu simba mele na aku-sipu kamu numanu siliu. Ambu liimba yili olandupa. Yunga pulu lelemú yili yu-kene wasie we tapú-topa molemú, yi kanili mandupa.
Oliu lku olakundu lku-polu yupuku-sipaliinga suluminana máku turumulu akuna tepi-llam pulele kandupu monjupu mulurumulu. Akuna yi-kumunjupu te mulurum, yunga bili Yutikas. Yunu ‘Lkuli pa tipili.’ niku suruwe te turing akuna olakundu mulurum. Poll-ni ung we nimba mindi mulurum kanu-kene Yutikas yunu aima uru-ni sumbili-sambili tirim kilia yunu kam-kamu uru pirim kanu-kene topa lku-sumbiliana mania mundurum. Yunu liingí puku kanuring kene yi kanili uinga kolupa pora sirim.
[Na-ni aku-sipu mawa tekeraliinga pulele i-sipa mele:] Pulu Yili-ni yambuma makó topa ‘Yu mindi liiku ai siku piliiku molku, yi-lupa tenga ungma naa piliiku lumbili aima naa pangi. Yi te-lupa lumbili pungí kene aima kanupu kis piliipu numanu kis panjimbu.’ nimba molemú mele na aku-sipu piliipu moliu. [Korin-yambuma,] na-ni ‘ ‘Eni Krais-nga ambale mindi molangi.’ nimbu simbu.’ nimbu, nimbu panjurundu. ‘Ambu-wenipu te yi te-kene naa pepa kene yi pulimú mele eni aku-siku yi te-kene naa peku ambu-wenipu mele molku kene Krais-kene pangi.’ nimbu ‘yu simbu.’ nimbu piliipu mulurundu mele moliu.
Aku-sipu tepu mulurundeliinga ekupu [ulu tilu mindi we pelemú.] Oena kamu okuraliinga na méle kalomba méle kaiéle nosupa molemú, méle kaí kanili Auliele kot sumbi-sipa piliilimú yili-ni nandu “Nu yi sumbi-niliele.” nimbá kanili. Na mindi mólu-ko. Yu-ni [yambumanga kot piliipa apurumba] enaliinga na kene yu ombá mele ‘Aima kanambuka.’ niku nokuku molemele yambuma kene wasie méle kaí kanili simba.
Yambu wan andret poti-po tausen akuma ‘Pulu Yili-ni oliu kanupa kene ‘Kake tipili molemele.’ nipili.’ niku yu-ni kanupa kis piliilimú uluma ambuma kene naa tiring. Kanuma Sipsip-Walále pulimú koleamanga pali lumbili pulimelé. Oliu Isrel-yambuma-ni langi kumbi-lepa polu tolemúma liipu kene Pulu Yili ‘yunga’ nimbu silimulu mele, ma-koleana ima Pulu Yili-ni tepa liipa Málunga memale-ni mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa ‘Sipsip-Walále kene olsunga.’ nirim.
Sanasan