James 1:21 - Bo-Ung NT

²¹ Akiliinga, [‘Ga pupili.’ niku era telemele mele] ulu kalaru mulúlima kene ulu-kísima kene telemelema pali ‘Na-kene naa pípili.’ niku munduku kelku, [Pulu Yili-ni] ung ui eninga numanumanga panjunjurum, ung akili-ni eni mini-pali tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na manda wendu liipa Pulu Yili-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na kapula liipa monjumba akili táka-niku piliiku liiku molai.

James 1:21 Iomraidhean Croise

Matthew 5:5

“Yambu táka-niku molku yambu lupamanga ungma piliiku molemele yambuma ma-koleama pali Pulu Yili-ni enini simba liingéliinga enini “Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.

John 6:63

“Minéle-ni kona molku puli ulu-pulele silimú; kangiele-ni kona molku pungí ulu te naa telemú. Na-ni enindu ung nindu akuma kona molku mindi puli ulu-pulele. Akuma eninga numanuna suku pemba kene eni mini pali kona molku mindi pungí.

John 6:68

Saimon-Pita-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, nae molemúna pumulúye? Kona molupu konjupu mindi pumulú ungma nu-kene pelemú.

Acts 10:33

Aku-sipa nirim-na piliipuliinga na-ni sumbi-sipu nu mulurununa yi marendu nu “Puku lii-pai.” nirindeliinga nu oku lííngi, nu kapula únu. Ekupu oliu Pulu Yili-kene wasie ombu molemulu yambuma ‘Pulu Yili-ni nu ung nimba sim-ma oliu yandu niku sani.’ nimbu, piliimuláliinga ombu molemulu.” nirim.

Acts 13:26

“Angmene, eni Eprayam-ni kalupa liirim yambuma kene, eni Pulu Yili mundu-mong tenjiku liiku ai silimele yambu-lupama kene, temani kaí ili, Pulu Yili-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yunu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjurum temani kaiéle oliu-kene urum.

Romans 1:16

Temani-kaí akiliinga Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú tondulale pelemáliinga na temani-kaiéle topu simbundu pipili naa koliu. Juda-yambuma kumbi-lepa, we-yambu-lupama kene wasie, akumanga yambuma [‘temani-kaiéle sika’ niku] tondulu munduku piliilimili yambuma pali temani-kaí ili-ni liipa tapunjupa tepa liilimú.

Romans 11:17

Unji-ollip kaí puniena angiliimáliinga pola mare Pulu Yili-ni langupa wendu mundupa kene, eni yambu-lupama taena unji-ollip kis angiliimáliinga polama mele muluringeliinga pola mare langupa unji-ollip kaiéliinga liipa waka-maka tepa suku panjurumeliinga eni ‘Unji kaiéliinga pola mandupa, oliu olandupa molemulu.’ niku numanale-ni naa piliai. Pola kaíma kene unji kaiéliinga langi nurum langima eni-kene wasie nolemeléliinga eni ‘Unji kaiéliinga pola mandupa, oliu olandupa molemulu.’ niku numanale-ni naa piliai. Aku-siku niku piliiring lem i-siku piliai: ‘Eni unji polama-ni unjeliinga pulkanuma langi naa silimele. Unjeliinga pulkanuma-ni eni polama langi silimú.’ niku piliai.

Romans 6:17

Eni sika ui ulu-pulu-kíselenga kendemande-yambuma muluring akiliinga-pe ekupu Pulu Yili-nga ungma [‘piliiku liangi.’ niku] eni mani siring kene ung akuma aima tondulu munduku piliiku liiring, aku-siku tiringeliinga ekupu oliu-ni Pulu Yili-kene ‘Aima angke.’ niamili.

1 Corinthians 15:2

Temani kaí kanili, akili Yesos Krais-ni tirim mele na-ni enindu nimbu sirindu ung kanili, ambolku gi siku kene ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliiring mele alsuku munduku naa kilíngi lem temani-kaí kanili-ni Pulu Yili-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa munjurum, akuna molemele mele mulungí. Mola na-ni temani-kaiéle topu sirindu mele mimi-siku naa piliiku, akili we ‘Sika’ niku piliiring lem temani-kaí akili-ni eni tepa naa liilimú naa liimba.

2 Corinthians 7:1

Nanga numanu monjuliu angmene, Pulu Yili-ni [yunga yambu mulungí yambuma]-kene aku-sipa nimba panjurum ungma eni-kene na-kene pelemáliinga piliipu kene, kangikundu kepe numanukundu kepe minikundu kepe kalaru monjulemú uluma mundupu kelepu, Pulu Yili-kene mundu-mong tepu liipu ai sipu kene ulu kake tili sikama tepu molamili.

Ephesians 1:13

Eni [Juda-yambu naa molemele yambu-talape lupama] kepe ung sika ili piliiku liiring kene Krais-nga yambuma muluringko. Ung kanili Krais-ni eninga nimba tinjirimele-ni Pulu Yili-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa munjurum ungele. Krais mulurum mele kepe yu-ni eninga nimba tinjirim mele kepe ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga ‘ ‘Oliu sika Pulu Yili-nga yambuma molemulu.’ niku kanangi.’ nimba “Simbu.” nimba, nimba panjurum Mini Kake Tiliele sirim liiring.

Ephesians 4:22

Eni tingí mele nimbu mani sirimulale i-sipa mele: “Eni ui muluring kene eninga ui-we-numanuma-ni ulu-pulu-kísima waka kolku teku kis-siku muluring numanu kanuma munduku kelai. Aku tiring uluma-ni ya ma-koleana molku kis-silkimela; kolku kene kolea kísina puku mindili noku molku kis-siku mindi pulkemelako.

Ephesians 4:25

Akiliinga, [ui-we-numanuma munduku kelku numanu konama liiku panjiku kene] eni ung gólu tuli ulu-pulele munduku kelku, kangi tilueliinga kimbu ki mélema angiliimú mele aku-sipu oliu Krais-nga yambuma pali numanu tiluele pípili molemulu akiliinga oliunga pulu lelemú yambumandu ung-sikama mindi niku molai.

Ephesians 5:4

Yambuma piliiku kene pipili kulungí ung-kísima kepe naa niku, marake teku ‘Yambuma tae teangi.’ niku temani kísima toku lawa teku ung akuma naa niai. Aku-sipa ung-kísima oliu [Krais-nga yambuma] nimulú kene kapula naa temba. Ung akuma naa niku, [Pulu Yili-ni eni tepa konjulimáliinga] yu-kene “Angke” niku molai. Aku tingí kene kapula.

1 Thessalonians 2:13

Taki-taki Pulu Yili-kene “Angke” nilimulu akiliinga ulu te wasie pelemú. [Akili i-sipa mele:] Oliu eni muluringna ombu Pulu Yilinga ungele nimbu sirimulu kene mana-yambu te-ni ung te nimba silimú kene piliiku liilimele mele mindi naa piliiku liiring. Piliiku kene ‘Akili Pulu Yili-nga ungele niku sikimili.’ niku kene piliiku liiring. [Akili papu tiring.] Ung akili aima sika Pulu Yili-nga ungele. Ung kanili-ni eni [Kraisele] ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambumanga numanumanga kongun telemú.

Titus 2:11

Pulu Yili-ni oliu yambuma pali we kondu kulurum ulele mokeringa lirim kanili. Mokeringa lepa kene, Pulu Yili-ni ‘Mana-yambuma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, na-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi tepu liambu.’ nimba [‘Yesos eninga nimba kulunjupili.’ nimba] yu sirim piliipu kene Pulu Yili-ni aku-sipa oliu we kondu kulurum mele piliirimulu.

Hebrews 12:1

Ui yambu aima pulele aku-siku Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene teku konjuku muluringeliinga aku-sipu oliu tepu konjumulú mele liiku ora silimele akiliinga kanupu piliipu kene pe ekupu oliu kepe aku-sipu méle-kaíma liimulúndu Pulu Yili-ni oe te makó turum oeliinga ‘Lkisiku pangi.’ nirim-na piliipu kene ‘Aima lkisamili.’ nimbu oliu liipa naa tapunjulimú ulu lupa-lupama mundupu kelepu, ulu-pulu-kísima kepe ‘Oliu naa ambulupa pipi naa sipili.’ nimbu enembu naa kolupu numanu tondulu pupili kir-kiri liipu lkisamili.

Hebrews 4:2

Nambimuna [aku nimbu mundu-mong teamiliye?] [Moses-ni] oliunga anda-kolepali [kolea Isip mundupa kelepa memba ulsu purum] yambu kanuma ui temani-kaiéle piliiring, ekupu oliu temani-kaiéle piliilimuluko. Akiliinga-pe anda-kolepali kanuma ung akili piliiku kene ‘Pulu Yili-ni sika nikem.’ niku tondulu munduku naa piliiringeliinga ung piliiringele-ni eni liipa naa tapunjurum. Akiliinga, [‘Ekupu oliu-kene ulu aku-sipa wendu ombá.’] niku mundu-mong teku molai.

James 4:8

‘Pulu Yili-kene tapú-topu molamili.’ niku yu molemúna nondupa wai. Nondupa ungí kene ‘Eni-kene tapú-topu molamili.’ nimba yu eni mulungína nondupa ombá. Eni ulu-pulu-kis telemele yambuma-ni [‘Pulu Yili molemúna nondupa pamili.’ niku kene] yambu tenga ki kalaru molemú kene lumaye tolemú mele [eninga numanuna eni-enini piliilimili uluma lumaye tangi]. Eni yambu numanu tale pepa, [Pulu Yili kene ma-koleana-mélema kene wasienele numanu monjulemele] yambuma-ni ‘Numanuma kake tipili. We-mélema numanu liipu mundupu molemulu mele mania pupili.’ niai.

James 5:20

[tepa kaí temba mele] i-siku piliai: Yambu te-ni ulu-pulu-kis tili yambale tepa kis-silimú kupulanum-na pumba kene [kanupaliinga] ‘Pulu Yili-nga ungele piliipa yunga talapena omba mulupili.’ nimba liipa tapunjupa yandu liimbaliinga ulu-pulu-kis tili yambale mini-pali kolka kupulanum-na kelepa tepa liimba. Aku-sipa tembaliinga [Pulu Yili-ni] ulu-pulu-kis pulele mundupa kelinjumba akili mimi-siku piliai. [Aku manda niker.]

1 Peter 1:22

Eni ung-sikama piliiku liiku teng panjiku telemele ulu akili-ni eninga numanuma lumaye turing, numanu kake tipili molemeláliinga gólu toku ‘Angenalima numanu monjukumulu.’ naa niku, sika numanu monjulemeláliinga ekupu angenalima-kene mundu-mongna numanu aima tondulu munduku monjai.

1 Peter 1:9

Eni ‘Krais sika.’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga ulu-pulu akili Pulu Yili-ni eni mini pali tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, Pulu Yili yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú, akiliinga [aima olandupa numanu silimele].

1 Peter 2:1

[Eni wale tale-sipa mirim kona molemele] akiliinga eni i-siku teai: We-yambuma teku kis-silimele uluma kene, numanale-ni lupa piliiku liiku kerina lupa gólu toku niku topele-mapele tuli uluma kene, we-ulu-lupa mare teku gólu tuli uluma kene, yambuma méle pulele nosuku molku konjulemele mele kanuku kene yama meku numanu kis panjili uluma kene, yambu tenga ung-bulkundu ninjili uluma kene, ulu-kis akuma pali munduku kelku liiku wendu mundai.

1 Peter 2:11

Nanga pulu lelemú yambuma, na-ni eni tondulu mundupu mawa tepu kene ya ma-koleana eni yambu omba angilíílima mele, yambu lku-poning mele molemeláliinga eninga kangima-ni ‘ulu-kísima teamili.’ nilimele mele aima liiku bulu sai. Kangina ui-we-numanu pelemú numanale-ni waka kolemú uluma-ni eninga minima ‘Topu mania mundamili.’ niku taki-taki minima-kene ele telemele.