Ephesians 2:12 - Bo-Ung NT12 Ui aku-siku muluring enamanga eni Krais-kene wasie tiluna naa molku lupa-lupa muluring mele ekupu alsuku piliai. Ena akumanga eni Isrel-yambu-talapena sukundu ungí kupulanum te naa lirim, Pulu Yili-ni “yunga yambuma-kene tembu.” nimba, nimba panjipa mi lirim ung akili eni-kene naa pirimko. Eninga ulu kaí te ‘penga wendu ombá.’ niku numanu siku nokuku mulungí ulu-pulu te naa pepa, ya ma-koleana Pulu Yili-nga bili piliiku yu-kene tapú-toku mulungí kupulanum te naa pirim mele ekupu piliai. Faic an caibideil |
Nanga sipsip mare lupa molemeleko, [Juda-]kolealiinga palana molemele sipsip ima [mendepolu] mólu. Sipsip we kanuma kepe aima membu ombúko. Membu ombú kene kanuma nanga ungma piliiku liingí kene penga sipsipma pali talape tiluele mindi mulungí, sipsip tápu-yi tilu mindi molupa tápu-tepa konjumba. Akili na.
“Na unjele, eni polama. Pola paka tepa kene unjina angiliipa mong tolemú mele eni na-kene tapú-toku molku na eni-kene tapú-topu molupu aku tímulu lem na-ni “Teai.” niliu mele eni manda teku nanga kongunale kapula tinjingí. Eni na munduku kelku eni na-kene tapú-toku naa mulúngi lem nanga uluma eni manda naa tingí.
“Eni Sameria-yambuma popu toku kape nilimele yili piliiku sunduku we nilimele. Oliu Juda-yambuma-ni popu topu kape nilimulu yili molemú mele piliipu kongnjulimulu. Nambimuna, mana-yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú ulu-pulele Juda-yambuma-kene wendu ombá, enini koleamanga pali yambuma liiku ora singéliinga aku-sipa.
Pulu Yili-ni ‘Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim akili eni kene eni kalku liingí yambuma kene yambu kolea sulumanga molemelema kene penga mulungíma kene enindu pali nirim. Auliele oliunga Pulu Yili yunu-ni ‘ ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nimbú yambuma pali Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
Pe ekupu Pulu Yili-ni nimba sirimu ungma piliiku yambuma niku siring yima-ni wendu ombá mele ui niring ungma ekupu wendu okomale ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Ui eninga anda-kolepalima-kene Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ungele ekupu ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Pulu Yili yunu-ni eninga ui-pulu-pulu anda-kolepa Eprayam-ndu nimba mele: “Nu-ni kalku liini yi te-ni temba akiliinga mana-yambuma pali molku kunjingí.” nirim. Ui-Pulu-Pulu 22:18, 26:4
Ung akiliinga pulele i-sipa mele: “Oliu Eprayam-ni kalupa liirim-ma Pulu Yili-nga kangambulama molemulu.” kapula naa ningí. Pulu Yili-ni Eprayam-ndu ‘Yambuma-kene tembu.’ nimba, nimba panjurum ungele [‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma mindi] Pulu Yili-ni ‘Eprayam-nga kangambulama.’ nimba kanolemú.
Ung mo turum ung ili ‘akili aima kaí olandupa, Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema aima kapula liipa tapunjumba mele yunga yambuma-ni pali piliangi akiliinga mokeringa lipili.’ nimba, Pulu Yili-ni nimba para sirim. Ung mo turum akili i-sipa mele: Krais yu [Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema] enini-kene molemú. Yu enini-kene molemáliinga yu-ni ‘enini Pulu Yili mulú-koleana tonduluma-kene wasie pípili molemú akuna tapú-topu molamili liipu membu pumbu.’ nirim-na piliiku kene ‘Sika’ niku numanu siku nokuku molemele kanili.
Temani-kaí, akili ung-sikale, eni muluringna urum kene, méle Pulu Yili-ni ‘eninga’ nimba makó topa mulú-koleana nusunjurum lelemú mélale, ‘Akili sika.’ niku piliiku ‘Akili aima liamili.’ niku nokuku molemele. Penga nokuku molemele ulu akili-ni eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele kene numanu monjulemele ulele kene ‘Eni liangi.’ nirim. Eni ui-pulu-pulu temani-kaiéle piliiku Pulu Yili-ni eni we kondu kulurum ung-sikama piliiku kene akiliinga pulele aima piliiku kunjuring kene yandupa temani-kaí akili-ni eni tepa konjupa ulu kaíma ‘wendu-wendu upili.’ nilimú mele ma-koleamanga pali aku-sipa ulu kaíma ‘wendu-wendu upili.’ nilimú.
Angmene, Krais-nga yambu kuluringmanga ung te niamili. Uru pelemelé yambu kanuma-kene [penga wendu ombá mele] eni [ekupu we molemelema-ni] mimi-siku naa piliiku mulúngi lem oliu piliikumulu kapula naa tekem. Krais naa piliili yambumanga yambu te kolemú kene we-yambu kanuma kondu auli-teku kolemele mele eni Krais-nga yambuma aku-siku kondu auli-teku naa kolai. We-yambuma-ni piliiku kene ‘Kolupu kene walse lomburupu ola molupu, oliunga yambuma kene alsupu tiluna tapú-topu molomulú.’ niku naa piliiku kene aku-siku kondu auli-teku kolemele kanili.
Na Poll, Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili. Oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liinjirim Pulu Yili kene ‘Oliu aima sika tepa konjumba.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu yi Krais Yesos-kene na makó tokulu “Kongun ili tenji-pui.” niringli-na aku-sipu andupu nimbu siliu yili-ni
[Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku muluringeliinga yu-ni enini liipa tapunjurumeliinga] mare-ni tepi auli-tepa nurumele ‘Naa nupili.’ niring. Mare-ni ‘Ele-tili lu-koya-ni naa toku konjangi.’ niku takara toku puring. Mare ui tondulu te naa pirim akiliinga-pe penga tondulu pípili muluring. Mare ele tingíndu aima yi tondulu púlima molku, eninga ele-tu ami-yima toku munduringko.
Pulu Yili yu ‘numanu alowa naa telemú, enini-kene “Tembu.” nimbu, nimbu panjiker mele penga-penga kepe ‘Sika temba.’ niku numanu liiku munduku molangi.’ nimba ulu akusele tirim. [Ulu te: Ungele ui nimba panjurum. Ulu te: Ungele nimba panjipa kene penga yunga bili yu-yunu lepa “Aima sika tembu.” nimba mi lirim ulu akusele tirim kanili.] Ulu akusele Pulu Yili numanu alowa manda naa tepa, gólu aima manda naa tolemú ulusele. Akili piliipuliinga ‘Pulu Yili-ni oliu “simbu.” nimba, nimba panjurum mélema sika simba.’ nimbu piliipu ‘Buni te wendu naa upili, oliu nukupili.’ nimbu Pulu Yili molemúna nondupa pulimulu yambuma oliunga numanu tondulu pupili mundupu naa kelepu kapula nokupu molomulú.
[Akili sika akiliinga-pe] yi kanumanga Pulu Yili popu tunjuli kongunale aima mandupa. Pulu Yili-ni Yesos-ndu ‘Ti.’ nimba sirim popu tunjuli kongunale aima kaí olandupa. Yunga kongunale olandupa telemáliinga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu-kene ung kona nimba panjipa mi lirimele Yesos ai-suku-singina angiliipa ‘Pulu Yili-kene oliu-kene kapula-kapula molangi.’ nimba liipa tapunjupa tepa liilimú yili-ni ‘kamu wendu upili.’ nimba tinjirim, ung kona akili olandupako. Ung konale-ni “oliu simbu.” nimba, nimba panjilimú mele akuma olandupa, ung-uiele-ni “simbu.” nirim mele akuma mandupa, akiliinga, ung konale olandupa.
Yu-ni eninga nimba tinjirim mele piliiku kene ‘Yu yambu-ónu-koleana topa lomburupa ola monjupa ‘Yunga bili aima ola pípili.’ nirim Pulu Yili sika.’ niku tondulu munduku piliilimili. Aku tirimeliinga eni ‘Pulu Yili mendepolu sika.’ niku tondulu munduku piliiku, ‘Yu-ni “Penga tembu.” nimba, nimba panjurum mele sika temba.’ niku numanu siku nokuku molemele.
Oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapa Pulu Yili kape nimbu yunga bili paka tunjamili. Yu-ni oliu ‘mindili nangi.’ nilka akiliinga-pe oliu aima kondu kolupa “Naa tombu.” nimba kanupa konde tepa kene ‘Yesos Krais yambu-ónu-koleana lomburupa ola mulupili.’ nirim ulu kanili-ni Pulu Yili-ni kona mululi ulu-pulu konale oliu sirim. [Yambuma-ni kangambula kona melemele mele eni aku-siku yambu konama molemele.] Kona mululi ulu akili-ni oliu tepa tondulu mundunjulimáliinga [‘Yu-ni ‘méle kaíma simbu.’ nimba piliilimúma pali] sika simba.’ nimbu nokupu molemulu mele pora naa nimbá.
Eninga numanuna ‘Krais yu mendepulu molupa, yunga ungele mendepulu piliipu liipu tepu molamili.’ niku ‘Yu mindi oliunga Yi-Auliele mulupili.’ niku [yu mindi mundu-mong tenjai]. Kanu-kene eni aku-siku teku ena kaí wendu ombá enale nokuku mulungí kene yambu te-ni kanupaliinga, “Eni aku-siku nambimuna teku molemeleye?” nimba walsipa pilíímu lem eni anju ung te pundu toku eninga ulu telemelemanga puluma niku singí mele liiku sumbi-siku molai. Akiliinga-pe puluma niku singíndu ung tondulu munduku niku teku pipili naa konjuku kene táka-niku ung niku liiku sumbi sai.