Colossians 3:5 - Bo-Ung NT5 Akiliinga, [eninga ui-we-numanuma Krais-kene wasie kolku kene yu-kene wasie lomburuku ola muluring] akiliinga mana-ulu eninga numanale-ni piliiku kene tingíndu waka kolemele uluma toku mania mundai! Ulu akuma i-sipa mele: Waperanale tili ulu-pulele kene, yambuma-kene mola mélema-kene ulu kalaru mululi uluma tingíndu taki-taki numanu liiku munduku molemele ulu-pulele kene, ambuma-ni yi kaíma kanuku ‘Wasie tapú-topulu andulkimbilánje kaí.’ niku numanu monjuku, yima-ni ambuma kanuku numanu monjuku, aku-siku tili ulu-pulele kene, yambu lupamanga mélema yama meli ulu-pulele kene, ulu akuma. Yambu lupamanga mélema yama melemele mele kene, kuruma kene pulu yi gólu túlima kene popu toku kape nilimele mele kene, ulu akusele tilu-sipa mele. Faic an caibideil |
Eninga numanuna ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele pirimeliinga enini ulu-kísima teku, méle pulele nosulimelema kanuku numanu monjuku ‘Liambuka!’ niku piliiku, yambu mare-kene waperanale teku, ulu akuma mindi teku molemele. Yambu te méle pulele nosilimále kanuku kis piliiku, yambuma toku konjuku, ‘Yambuma-kene táka-nimbu molamili.’ naa niku ung-muranale teku, gólu tuli uluma teku, yambuma-kene numanu kis panjiku teku kis-siku, ulu akuma tingíndu mindi numanu kimbu-siku molemele. Enini yambumanga ung-bulkundu ninjiku,
‘Oliunga kangimanga kimbu-ki angiliimúma kene we méle angiliimúma kene akuma-ni tepu kis-sipu ulu-pulu-kísima teamili.’ naa niai. ‘Ulu akuma naa tepu ulu olandupale teamili.’ niku ‘Oliu Krais-kene wasie kulurumulu, ekupu kelepu kona molemuláliinga oliunga kimbu ki kangima pali Pulu Yili samili. Oliunga kangima pali Pulu Yili-ni nukupili. Akuma-ni ulu sumbi-nílima mendepulu tepu molamili.’ niku teai.
Oliu piliilimulu, ‘Krais unji-perana ola [toku] ku toku panjiring kulurum kene Pulu Yili-ni oliunga ui pirim numanu kísima ‘Yu-kene wasie unji-perana kolangi.’ nirim. ‘Ulu-pulu-kis telemulumanga ulu-pulele tondulu naa pupili, oliu naa ambulupili, alsuku piliiku naa teangi akiliinga Krais-kene wasie kolangili.’ nirim, wasie toku kunjuring.’ nimbu piliilimulu.
Ui eninga yambu mare aku-siku teku muluring akiliinga-pe ekupu [Pulu Yili-ni eninga ulu-pulu-kísima] lumaye tonjupa, ‘Eni yunga yambuma mendepulu akiliinga kake tílima molangi.’ nirim. ‘Auli Yesos Krais-ni sika oliunga nimba alko topa kulunjurum.’ niku tondulu munduku piliiringeliinga oliunga Pulu Yili-nga Minéle-ni eni kanupa kene eninga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘numanu sumbi nimba pili yambuma.’ nimba kanolemú.
Yambu mare-ni niku mele: “Langima olalenga mindi. Olale langimanga mindi.” nilimele, akili sika nilimele akiliinga-pe penga walse Pulu Yili-ni “Akuma pali mania pupili.” nimbá. [Eni kangiele-ni waka kolemú uluma pali, waperanale uluma kepe we tingíndu mindi aku-siku nilimele akiliinga-pe] Pulu Yili-ni kangiele tepa kene “Kangiele-ni anduku wapera tangi.” ni naa nirim. Kangiele Auliele-nga; kangiele Auliele-ni nokulemú.
[Eni molemelena ombu kanombaliinga ung te wasie pelemúko.] ‘Eni molemelena alsupu ombú kene eni kanuku molangi nanga Pulu Yili-ni na tepa pipili konjupa mundu-mong tenjinjimbu. Ui ulu-pulu-kis tiring yambuma teku kis-siring mele kanuku kis naa piliiku numanu topele naa turing lem ulu aku-sipa mele te na-kene wendu ombá. Ambuma kene yima kene wapera turing uluma kene, yi naa puku ambu naa liili yambuma-ni waperanale tiring uluma kene, aku-siku ulu-kísima mindi tingíndu waka kolku numanu kimbu-siku anduku tiring uluma kene, aku-siku teku kis-siring ulu kanuma kanuku kis piliiku numanu topele naa turinginje. Ui tiring mele we teku molemelenje.’ nimbu piliipu na mini-wale mundupu moliu. Sika aku-siku teku molangi úndu lem kanupu kene na eni-kene numanu buni tipili kola tembu.
Yesos Krais-nga yambu molemelema-ni eninga ui-we-numanuma ‘Kamu kolupa mania pupili.’ niku kórunga unji-perana [toku] ku toku panjiring kene numanu kanuma-ni waka lelemú uluma kene, numanu monjuku ‘Aima teamili.’ nilimele uluma kene, akuma pali unji-perana [toku] ku toku panjiringko. [Unji-perana toku ku toku panjiringeliinga ekupu alsuku ui-we-numanuma-ni piliiku ulu-pulu-kis akuma tingí kupulanum te naa lelemú.]
Eni yu-kene oku tapú-toku muluring kene kangi kopsiku wendu liili ulu-pulele eni sirim liiring. Kangi te kupsili ulu sirim akili yambuma-ni kangikundu telemele akilindu naa nirim. Krais-ni tinjirim ulele-ni oliu kangi te kopsipa wendu liili ulele liirimulu, akili oliu ulu-pulu-kis tirimulumanga ui-we-numanumanga tonduluma mania purum. Ulu akili kangi te kopsipa wendu liili ulu-sikale.
Ku-moni numanu munjuli ulu akili ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele wendu olemáliinga pulele. Yambu mare-ni ‘Ku-moni liambuka!’ niku numanu aima olandupa liiku munduku kene ung sikale tondulu munduku piliilimilále munduku kelku kene numanuna piliiku kis piliiku numanuna sukundu mindili pulele noku molemele.
Waperanale naa teku, Pulu Yili-ni ‘Ambu-yima kalkundu ulu teangi.’ nirim mele mindi piliiku teku molai. Ui Iso-ni Pulu Yili liipa bulu sirim mele aku-siku naa teangiko. Iso yu kang-komale molupa kene lapale-ni moya-méle simbama ‘ulu te mólu’ nimba angin-ni langi te ‘nupili.’ nimba sirim kene [engle-ni kolupa langi liipa nombandu] lapale-ni moya-méle simba tirim-ma pali angin-ndu ‘Liani!’ nirim mele aku-siku eni Pulu Yili liiku bulu siku aku naa teai.
Ambuma yi puku yima ambu liiku telemele mele ‘akili aima kaí’ niku piliiku molai. Ambu-yima eni-enini tiluna peangi. Ambu yi púlima kene yi ambu líílima kene waperanale telemelema kene wapera anduku tolemele yambuma kene Pulu Yili-ni apurupa mindili liipa simba akiliinga ambu yisele eni-enini tiluna peai.
Ku-monima kanuku yama naa meku molai. Pulu Yili-ni nimba mele: “Na-ni eni aima mundupu naa kelepu anju aima naa pumbu. ‘Eni-enini molangi na-ni naa nokumbu.’ aima naa nimbú.” Ung-Manima 31:6 nirim. Aku nirimaliinga piliipu kene “Auliele nanga liipa tapunjuliele; na mini-wale naa mundumbu. Yambu te-ni na-kene nambulka ulu-kis te kapula tembaye?” Konana 118:6(-7) nimbu manda tondulu mundupu piliimuláliinga méle nosulimelema ‘Kapula nosuliumulu.’ niku piliiku molai.
Nanga pulu lelemú yambuma, na-ni eni tondulu mundupu mawa tepu kene ya ma-koleana eni yambu omba angilíílima mele, yambu lku-poning mele molemeláliinga eninga kangima-ni ‘ulu-kísima teamili.’ nilimele mele aima liiku bulu sai. Kangina ui-we-numanu pelemú numanale-ni waka kolemú uluma-ni eninga minima ‘Topu mania mundamili.’ niku taki-taki minima-kene ele telemele.
Akiliinga-pe yambu ‘Ele naa teamili.’ niku mundu-mong telemele yambuma kene, ‘Na gólu tolemú.’ niku piliiku na monjuku naa piliilimili yambuma kene, ulu-pulu aima kísima telemele yambuma kene, yambu toku konjulemele yambuma kene, waperanale telemele yambuma kene, kupuná ambolku miambu liiku ála tolemele yambuma kene, we-mélema ola angnjiku ‘Oliunga pulu yima. Oliu nokolemele.’ niku popu toku kape nilimele yambuma kene, gólu tolemele yambuma kene, aku-siku telemele yambuma pali ku-sallpa tepi nomba kondupa pelemú wara-peú aima aulina puku mulungí, akili eninga mulungí koleale. Ulu enini-kene wendu ombá akili wale tale-siku kulungí ulele.” nirim.
Ulu-kísima mindi numanu kimbú-siku molemele yambuma kene, kupuná ambolku miambu liiku telemele yambuma kene, wapera anduku tolemele yambuma kene, yambu toku konjulemele yambuma kene, we-mélema ola angnjiku ‘pulu yima’ niku popu toku kape nilimele yambuma kene, gólu tuli uluma numanu monjuku gólu toku telemele yambuma kene, yambu kanuma enini kolea-aulieliinga ku-palaliinga ulsukundu molemele.