1 Peter 1:3 - Bo-Ung NT3 Oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapa Pulu Yili kape nimbu yunga bili paka tunjamili. Yu-ni oliu ‘mindili nangi.’ nilka akiliinga-pe oliu aima kondu kolupa “Naa tombu.” nimba kanupa konde tepa kene ‘Yesos Krais yambu-ónu-koleana lomburupa ola mulupili.’ nirim ulu kanili-ni Pulu Yili-ni kona mululi ulu-pulu konale oliu sirim. [Yambuma-ni kangambula kona melemele mele eni aku-siku yambu konama molemele.] Kona mululi ulu akili-ni oliu tepa tondulu mundunjulimáliinga [‘Yu-ni ‘méle kaíma simbu.’ nimba piliilimúma pali] sika simba.’ nimbu nokupu molemulu mele pora naa nimbá. Faic an caibideil |
Mini Kake Tiliele-nga tondulale-ni eni Pulu Yili “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele akili ‘Sika aku temba.’ niku tondulu munduku piliilimili mele ‘Penga enembu naa kolku ‘Sika’ niku tondulu munduku aima piliiku mololsiliiku mindi pangi.’ nimba, eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimiláliinga pulele Pulu Yili yu-ni eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulu kanili-ni ‘Eni numanu lakuku siku numanu waengu nipili molangi.’ nipili.
‘Yesos yunu oliunga ulu-pulu-kis telemulumanga pundu tonjumbandu alko topa kulunjupili.’ nimba Pulu Yili-ni yu mana-mandu oliu sipa kene, penga yu-ni oliu kanupa oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, ‘oliu ‘numanu sumbi-nimba pili yambuma molemele’ nimbu kanambu.’ nimba Yesos yunu ‘Kelepa lomburupa ola mulupili.’ nirim.
Oliu yu-kene ele-tu yambuma mulurumulu kene yunga Málale oliunga nimba kulunjurum ulu kanili-ni oliu ‘Pulu Yili-kene alsuku numanu tiluna pupili kapula-kapula molangi.’ nimba oliu liipa Pulu Yili-kene tere linjirim. Aku-sipu-mele ekupu yunu-kene aima sika tiluna molemulu lem Krais kelepa lomburupa ola molupa kona molemú ulu akili-ni Pulu Yili-ni oliu aima sika tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liimba.
Penga Yesos kulurum kene “Yu lomburupa ola mulupili.” nirimaliinga Minéle eninga numanuna mulúm lem yu ung aku-sipa nirimele-ni Krais Yesos topa makinjirim Pulu Yi kanili-ni penga eninga kangima kululi ulu-pulele pelemú kangima “Kona pangi.” nimbáko. Yunga Minéle eninga numanuna molemáliinga yu-ni aku temba.
‘Sika ekupu bo-kangina sukundu molupu kene molupu kis-silimulu. Penga walse ena tenga kangi te-lupa liipu Pulu Yili-nga kangambulama kam-kamu molamili.’ nirimulaliinga Pulu Yili-ni oliu tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liirim. Akiliinga-pe ‘I-sipu kanomulú. I-sipu molomulú.’ nimbu piliilimulu mele ui kanolkumulanje mola ui liilkumulanje ‘I-sipu liimulú, mola i-sipa wendu ombá.’ nimbu piliipu nokupu molkumula kupulanum te naa lelka. Yambu nae-ni méle te ui liipa nosupa kene ‘Liimbu.’ nimba piliipa nokupa molemúye? Aku naa telemulu
Aku lem, ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliili ulele kene, ‘Pulu Yili-ni oliu [mulú-koleana memba pupa] ‘Kamu molku konjangi.’ nimba tepa liimba enale sika wendu ombá.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu ulele kene, [yambuma] numanu munjuli ulele kene, ulu yupuku akuma ekupu pelemú. Akiliinga-pe [yambuma] numanu munjuli ulu akili aima olandupa.
[Krais lomburupa ola naa molkanje oliu kolupu kene lomburupu ola naa molkemelako, akili sika] akiliinga-pe Krais kolupa kene aima sika lomburupa ola mulurum. Kanu-kene, langi te ui pulu monjupa mong tilu tolemú kene kanupu kene ‘Penga pali tomba lem.’ nimbu piliilimulu, aku-sipa mele yu kolupa kene aima sika lomburupa ola mulurumeliinga piliipu kene ‘ ‘Yu sika’ niku tondulu munduku piliikuliinga uru pelemelé yambuma kepe aima sika penga Pulu Yili-ni topa makinjimbako.’ nimbu piliilimulu.
Oliunga Auli Yesos Krais-nga Pulu Yili, yu tondulu talang puliele pelemú Lapale, na-ni taki-taki yu-kene mawa tepu ‘Eni yu molemú mele aima olandupa-olandupa piliangi akiliinga piliipa kungnjuliele kene ungmanga ung-pulele piliipa nimba para silimú tondulale kene pelemú Minéle eni sipili.’ nimbu mawa tenjiliu.
[Pulu Yili-ni] mulú-masele ui naa tipili Krais-ni penga oliunga nimba tenjimba mele piliipaliinga oliu ‘yambu kake tílima molku, yambu mong liiku mindili nungí ulu te naa pili yambuma molangi.’ nimba oliu makó turumeliinga Pulu Yili, oliunga Auli Yesos Krais-nga Lapale, kape nimbu bi paka tunjamili. Krais-ni oliunga nimba tinjirim, oliu-kene tapú-topa molemáliinga Pulu Yili-ni oliu membu panjipa mulú-koleana yandu oliunga numanuma kene minima kene membu panjipa ‘tondulu pupa kapula pípili.’ nimba, méle kaíma sipa mundurum. [Mulú-masele ui naa tipili] oliu [penga molomulúma] numanu monjupa kene
Sika oliu tepu kis-sirimulaliinga yambu kulúlima mulurumulu akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘oliu Krais-kene wasie alsuku kona molangi’ nirim. Tepu kis-sirimulaliinga Pulu Yili-ni “pundu tai.” nilka akiliinga-pe aima we kondu kululi ulele pelemú Pulu Yili-ni oliu aima numanu monjupa kene ‘oliu Krais-kene wasie alsuku kona molangi.’ nirim. Pulu Yili-nga we kondu kululi ulele-ni mindi oliu tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie kona molomulú kupulanum-na liipa munjurum.
Akiliinga, ‘Pulu Yili-nga bili aima ola pepa mindi pupili.’ niamili. Pulu Yili yunga tondulale-ni oliunga numanumanga kongun telemáliinga oliu-ni mawa temulú uluma kene ‘Teambu.’ mola ‘Aku-sipu molambu.’ mola aku-sipu ulu lupa-lupa numanale-ni piliimulú mele uluma pali yu-ni yunga tondulale-ni aima olandupama manda temba yili molemú, [akiliinga] oliu Krais-nga yambu-talapena sukundu molupu Krais Yesos-kene wasie tapú-topu molemulu yambuma kongun telemú Pulu Yi kaniliinga bili ‘penga-penga kepe aima kam-kamu aima ola pepa mindi pupili.’ nimbu yu kape nimbu bi paka tunjamili. Aku-sipa tipili.
Akiliinga-pe [Krais] ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele niku piliiku, ‘Krais eninga lku-paka-sum mele.’ niku yu tondulu munduku ambolku enembu naa kolku munduku naa kelai. Aku tíngi lem [yu-ni mulungí mele nikem aku-siku mulungí]. Temani-kaiéle ui-pulu-pulu piliiring kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku temani kanili-ni wendu ombá mele kene eni mulungí mele kene nilimú ‘aku-sipa mele oliu-kene aima wendu upili.’ niku numanu siku nokuku muluring mele ulu buni te wendu ombá kene enembu kolku munduku kilingí akiliinga mimi-siku kanuku molai. Temani-kaí kanili ma-koleamanga pali toku siring, eni piliilimili temanele. [Krais-ni] na Poll ‘Temani-kaí kaniliinga kendemande-yili molani.’ nirim-na moliu.
Ung mo turum ung ili ‘akili aima kaí olandupa, Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema aima kapula liipa tapunjumba mele yunga yambuma-ni pali piliangi akiliinga mokeringa lipili.’ nimba, Pulu Yili-ni nimba para sirim. Ung mo turum akili i-sipa mele: Krais yu [Juda-yambu naa molku yambu-lupa molemelema] enini-kene molemú. Yu enini-kene molemáliinga yu-ni ‘enini Pulu Yili mulú-koleana tonduluma-kene wasie pípili molemú akuna tapú-topu molamili liipu membu pumbu.’ nirim-na piliiku kene ‘Sika’ niku numanu siku nokuku molemele kanili.
Oliunga Lapa Pulu Yili eninga nimbu taki-taki mawa tenjipu molumulúndu ulu telemelema-ni eni [Yesos-nga temanele “Sika” niku] tondulu munduku piliilimili mele liipa ora sipa, yambuma mindili siku liiku tapunjulemele uluma-ni numanu monjulemele mele liipa ora sipa, tondulu munduku molku enimbu naa kolku munduku naa kelemele ulele-ni eni Auli Yesos Krais [‘Kelepa ombá.’ niku] numanu siku nokuku molemele mele liipa ora silimáliinga aku-siku molemele mele piliipu kene taki-taki [“Angke” nilimulu].
Angmene, Krais-nga yambu kuluringmanga ung te niamili. Uru pelemelé yambu kanuma-kene [penga wendu ombá mele] eni [ekupu we molemelema-ni] mimi-siku naa piliiku mulúngi lem oliu piliikumulu kapula naa tekem. Krais naa piliili yambumanga yambu te kolemú kene we-yambu kanuma kondu auli-teku kolemele mele eni Krais-nga yambuma aku-siku kondu auli-teku naa kolai. We-yambuma-ni piliiku kene ‘Kolupu kene walse lomburupu ola molupu, oliunga yambuma kene alsupu tiluna tapú-topu molomulú.’ niku naa piliiku kene aku-siku kondu auli-teku kolemele kanili.
[Moses lkuna kongun-kendemande tinjili yili mulurum] akiliinga-pe Pulu Yili-ni penga liipa mundurum yi-nuim Kraisele yu Pulu Yili-nga Málale molupa yambuma Pulu Yili-nga lkuli muluring yambuma yu-ni nokupa Pulu Yili-ni “Ti.” nirim mele aima piliipa liipa kongun tembandu mundupa naa kelepa kongun tepa mindi mulurum. ‘Yesos-ni oliu tepa liipa nokupa konjumba.’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu mele mundupu naa kelepu, numanu tondulu pupili ‘Sika aku temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu mini-wale naa mundupu numanu sipu nokupu mulúmulu lem oliu yunga lkuli molemulu. [Oliu kepe Pulu Yili-nga yambuma molemulu.]
Yu-ni eninga nimba tinjirim mele piliiku kene ‘Yu yambu-ónu-koleana topa lomburupa ola monjupa ‘Yunga bili aima ola pípili.’ nirim Pulu Yili sika.’ niku tondulu munduku piliilimili. Aku tirimeliinga eni ‘Pulu Yili mendepolu sika.’ niku tondulu munduku piliiku, ‘Yu-ni “Penga tembu.” nimba, nimba panjurum mele sika temba.’ niku numanu siku nokuku molemele.
Langi-bo puniena mundulimele kene mulie topa ola omba langi kona pulimú mele eni aku-sipa mele méle-teni alsupa wale tale-sipa mirim-na yambu konama molemele. Langi-bo kapula ola naa omba, omba kis lepa kolemú bole-ni eni naa mirim. Langi-bo ola omba molupa mindi pulimú akili-ni eni wale tale-sipa mirim. Langi-bo akili Pulu Yili-nga ungele; akili molupa mindi pupa kona mululi ungele; akili-ni eni wale tale-sipa mirim.
Auliele-ni eni kondu kolupa we tepa konjulimú mele laye-kolte piliiku kene piliiku kaí piliiring akiliinga kangambula-kikima ame aima waka kolemele mele eni aku-siku ame kaiéle, méle kis te naa pili ame, kanili waka kolai. Ame kanili kangieliinga mólu, minéliinga amele. Kangambula-kikima ame naa noku kene ai naa leku molku kis-silimele mele aku-siku eninga minima Pulu Yili-nga ungele naa nungí kene minima kapula ai naa lepa, tondulu naa pumba.
Eninga numanuna ‘Krais yu mendepulu molupa, yunga ungele mendepulu piliipu liipu tepu molamili.’ niku ‘Yu mindi oliunga Yi-Auliele mulupili.’ niku [yu mindi mundu-mong tenjai]. Kanu-kene eni aku-siku teku ena kaí wendu ombá enale nokuku mulungí kene yambu te-ni kanupaliinga, “Eni aku-siku nambimuna teku molemeleye?” nimba walsipa pilíímu lem eni anju ung te pundu toku eninga ulu telemelemanga puluma niku singí mele liiku sumbi-siku molai. Akiliinga-pe puluma niku singíndu ung tondulu munduku niku teku pipili naa konjuku kene táka-niku ung niku liiku sumbi sai.
[No kanuna ‘yambu engkaki naa kolangi.’ nimba] tepa liipa wendu liirim no kanili-ni ekupu no liilimele ulu-pulele liipa ora silimú. No liilimele nole-ni kangikundu ulu te naa tepa, kangina kalaru molemúma lumaye topa wendu naa liinjilimú. No liilimelále-ni eni i-siku nilimele: “Pulu Yili, no liiker kanui. No liiker ulu akili-ni na numanuna ulu-kis te naa pelemú. Nu mawa tepu ‘Nanga numanu kamu kaí pípili akiliinga tekunu lii.’ niker.” nilimele mele Pulu Yili-ni Noa wendu liirim nole-ni liipa ora silimú. Pulu Yili-ni Yesos Krais yambu-ónu-koleana topa makinjirimeliinga no liilimelále-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú.
Kórunga-ui muluring ambu mare-ni ‘Pulu Yili-ni oliu-kene “Tembu.” nilimú mele sika temba.’ niku piliiku nokuku muluring ambu kake tílima-ni ‘Oliu au niamili.’ niku kene aku-siku muluringeliinga piliiku kene aku-siku molai. Ambu kanuma-ni eninga yimanga ungma piliiku enini liiku ai siku muluring kanili.
Pulu Yili-nga kangambula molemele yambuma-ni ma-koleana ulu kundi tolemele uluma “Mólu!” niku ulu-pulu-kísima toku mania munduku kene alsuku naa telemele. ‘Pulu Yili-nga Málu Yesos oliunga.’ nimbu tondulu mundupu piliipu yu monjupu piliilimuláliinga oliu-ni mana-ulu kanuma “Mólu!” nimbu topu mania mundulimulu.