1 Peter 1:22 - Bo-Ung NT

²² Eni ung-sikama piliiku liiku teng panjiku telemele ulu akili-ni eninga numanuma lumaye turing, numanu kake tipili molemeláliinga gólu toku ‘Angenalima numanu monjukumulu.’ naa niku, sika numanu monjulemeláliinga ekupu angenalima-kene mundu-mongna numanu aima tondulu munduku monjai.

1 Peter 1:22 Iomraidhean Croise

John 15:17

Na-ni eni ung-mani sipu kene “Eni-enini anju-yandu numanu monjai!” niliu mele niker.” [nirim.]

John 15:3

“Na lumbili andúlima, eni ung nimbu siliu kanili-ni [eninga numanuna kalaru mulurumuma lumaye tunjumu-na] eni [numanu] kake tipili molemele.

John 17:17

“‘Ung-sikale-ni enini nunga yi mendepulu molku yi kake tílima molangi.’ niku tiyo. Nunga ungele ung-sikale.

John 17:19

‘Enini numanu kake tipili molku nunga niku mendepulu molangi.’ nimbu na ‘numanu kake tipili nunga nimbu mendepulu molambu.’ nimbu moliu.” [nirim.]

Acts 15:9

Yunu-ni enini yambu-lupama ulu te-lupa tepa, oliu Juda-yambuma ulu te-lupa tepa, aku-sipa naa tirim. Enini ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku tondulu munduku piliiring kene kanupa kene ‘Eninga numanuma kake tipili.’ nirim.

Acts 6:7

Aku-siku tiring kene yambu muluring koleamanga pali Pulu Yili-nga ungele pupa kapula tinjirim. Jerusallem-yambu pulele [‘Yesos yunu sika Yi-Nuim Kraisele.’ niku] yunu lumbili puku, Pulu Yili popu tunjuring yi pulele-kene wasie [Yesos-ni liipa mundurum yima-ni ung niring mele] ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku liiring.

Romans 1:5

Yesos Krais-ni tirimeliinga Pulu Yili-ni ‘Yesos-nga bili olandupa mulupili.’ nimba oliu we kondu kolupa oliu ‘yunga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum kongunale temulú tondulale sirim. Kongun akili i-sipa mele: Koleamanga pali yambuma-ni [‘Yesos sika Pulu Yili-nga Málale. Sika oliu liipa tapunjupa tepa liimba.’ niku] tondulu munduku piliikuliinga yu-ni “Teai.” nilimú ungma piliiku liiku tingí kongunale andupu temulú.

Romans 2:8

Akiliinga-pe yambu mare-ni ‘Yambu lupa-lupama ulu te mólu. Pulu Yili ulu te mólu-ko.’ niku eni-enini piliiku teku ung-sikale munduku kelku liiku bulu siku, ulu-kísima mindi piliiku telemele yambuma Pulu Yili-ni enini aima arerembi kolupa ‘Méle kalambu.’ nimba mindili noku mulungí ulu-pulele simba.

Romans 8:13

Eni ui-we-numanu-kis pelemáliinga piliiku teku mulúngi lem Pulu Yili-ni ‘eni mini pali kolangi.’ nilimú. Akiliinga-pe ‘Minéle-ni oliu liipa tapunjumba kene yunga tondulale-ni oliu ui-we-numanu-kísimanga uluma kulupili.’ niku toku kunjúngi lem kolkuliinga eni kona molku konjuku mindi pungí.

2 Corinthians 6:6

[Yambuma-ni na kanuku kene ‘Pulu Yili-nga kendemande-yili molemú.’ niku piliingí mele i-sipako:] Na ulu kake tílima tepu, piliipa kungnjuli kaiéle ambulupu, ólo-pangí tipili molupu, yambuma kondu kolupu tepu konjuliu; na Mini Kake Tiliele-kene tapú-topu molupu, yambuma numanu monjuliu ulu akili gólu naa topu aima sika numanu monjuliu;

Galatians 3:1

Eni [Krais-nga yambu] Gallesia molemele yambu-wiliema, na-ni ui Yesos Krais unji-perana [toku] ku toku panjiring kulurum mele nimbu sirindu kene eni aima piliiring yambuma, eni yambu nae-ni numanuma tepa bemba sipa liipa lu sirimuye?

Galatians 5:5

Akiliinga-pe ‘[Moses-ni ung-mani sirimuma-ni manda naa liipa tapunjupa tepa liimba.’ nilimulu yambuma,] Mini Kake Tiliele-ni ‘ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulele tondulu pupili.’ nilimáliinga ‘penga yambu sumbi-nílima sika molomulú.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu.

Galatians 5:7

[‘Méle kaluliele liamili.’ niku] kir-kiri liiku lkisiku kunjuring. Pe ekupu yambu nae-ni omba eni [Krais-nga] ung-sikale piliiku liiku telemele kupulanumele pipi silimúye?

Ephesians 4:3

‘Oliu Krais-nga yambu-talape tiluele molemulu yambuma numanu tiluna pupili táka-nimbu molamili.’ niku ‘Numanu tiluna pupili.’ nilimú Minéle-ni eni ‘Ambulupili.’ niku molai.

Philippians 1:9

Na-ni Pulu Yili-kene popu topu eninga mawa tenjiliu mele i-sipa: “‘Eni ulu kis kaíma piliiku apuruku konjuku kene ulu kaíma mindi piliiku liiku teangi.’ nimbu eni [Pulu Yili kene Krais kene elsengla yambuma kene] numanu monjulemele mele aima olandupa-olandupa numanu monjuku mololsiliiku puku, eninga piliipa kungnjúlima kene ulu kis kaíma apuruli ulu-pulele kene eninga numanumanga pepa peka lepa mindi pupili niku numanu monjuku molangi.” nimbu Pulu Yili-kene mawa tenjiliu. ‘Aku-siku mulungí kene Krais alsupa ombá enale wendu ombá kene eni numanu kake tipili molku yu kanupa kaí piliilimú ulu-puluma mindi eninga numanumanga pípili molku,

1 Thessalonians 3:12

Oliu-ni eni numanu aima lakupu monjulemulu mele Auliele-ni ‘Eni aku-siku eninga Krais-nga yambuma kene we-yambuma kene pali numanu aima olandupa-olandupa monjangi.’ nipili.

2 Thessalonians 1:3

Angmene, taki-taki eni nimbu piliipu numanu liipu mundupu kene Pulu Yili-kene “Angke” nimulú mele enembu kolupu mundupu kilímulu lem kis. Eni [Krais-kene yunga ungele ‘Sika’ niku] tondulu munduku piliilimili mele olandupa-olandupa tondulu munduku piliiku, eni-enini anju-yandu numanu monjulemele mele olandupa pulimú akiliinga taki-taki Pulu Yili-kene “Angke” nilimulu mele taki-taki aku-sipu nimbu molomulú kene kapula.

2 Thessalonians 2:13

Akiliinga-pe angmene Auliele-ni eni numanu monjulemúma, Pulu Yili-ni eni tepa liipa, ‘Mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba eni ui kumbi-lepa makó turum. Minéle-nga tondulale-ni eni Pulu Yili-nga yambu mendepulu molku yambu kake tílima molemele ulele kene, ung-sikale tondulu munduku piliilimili ulu akusele pelemáliinga Pulu Yili-ni eni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liirim akiliinga piliipu molupu kene oliu-ni taki-taki Pulu Yili-kene “Angke” nimbu mulúmulu lem kapula.

1 Timothy 1:3

Na-ni kolea Masedonia propinj pumbundu nu tondulu mundupu mawa tepu kene “Kolea-auli Epesas mului.” nirindu mele ekupu nu alsupu mawa tepu kene “Akuna we mului.” niker. Yi mare-ni akuna gólu toku ung-lupama ung-bo tonjuku molemele akiliinga “Akuna we molkunu yi kanumandu “Aku naa teai.” ni.” nimbu nu mawa teker.

1 Timothy 1:5

“[Yi kanuma-ni niku kis-siku yambuma teku bemba silimele yimandu] “Aku-siku naa teai.” ni.” niker mele ‘Krais-nga yambuma anju-yandu eni-enini numanu monjuku molangi.’ nimbu “Yi kanumandu aku-siku ni.” niker. ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele aima sika telemele ulele kene, numanu kake tili ulele kene, numanale-ni piliiku kene ‘Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú ulu-kis te numanuna naa pelemú.’ niku piliili ulele kene, aku-sipa numanu kaí pípili yambuma anju-yandu eni-enini numanu munjuli ulelendu niker.

1 Timothy 4:12

Nu sika yi-kumunjupale mindi, akiliinga-pe ‘Yambuma-ni ‘Nu yi yuli mólu. Nu piliipa kungnjuli naa pili yili.’ niku piliiku nunga ungele liiku bulu singí kupulanum te naa lipili. Nunga ungele piliiku liangi.’ nikunu mului. ‘ ‘[Krais] sika.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma nu molupu tembu mele manda leku lombulku molku tingí mele kanangi.’ nikunu kene ung-kaíma ningí mele nu aku-siku nikunu, molku kaí tingí mele nu aku-siku telsiliiku andukunu, yambuma numanu munjingí mele nu aku-siku numanu monjukunu; [Krais-nga ungma kene yu-ni ‘yambumanga’ nimba tinjirim tenjilimú mele] ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliiku mulungí mele aku-siku tekunu; ulu kaíma mendepulu tekunu, Pulu Yili-ni ‘ulu kake tílima’ nimba kanolemú uluma tekunu, numanu kimbú sikunu kene; ulu akuma tekunu mului.

1 Timothy 5:2

Ambu-yuma ‘Nanga anupilima.’ nikunu, ambu-kanguwama kene ambu-wenipuma kene ‘Nanga kimulupili.’ nikunu aku-sikuko nukui. Akiliinga-pe ambu-kanguwama kene ambu-wenipuma kene nukunindu ‘Na kene enini kene buni te wendu naa upili.’ nikunu aima mimi-siku kanukunu nukui.

2 Timothy 1:14

Pulu Yili-ni nu temani-kaiéliinga kongun sirim akili ‘Méle aima kaiéle. Ku-moni olandupa pulimú méle te mele.’ nikunu nokuku kunjui. Oliunga numanuna Mini Kake Tili molemále-ni nu tondulu liipa simbale-ni kongun akili mimi-sikunu nukui.

Hebrews 11:8

Eprayam-ni Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurumeliinga Pulu Yili-ni yundu “Nu mollu koleale munduku kelkunu penga simbu koleana pui!” nirim kene piliipaliinga kolea kanili suluna lirimeliinga ui naa kanurum akiliinga-pe ungele piliipa liipa teng panjipa we walu-sipa purum.

Hebrews 13:1

[Tingí kene Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba ung mare kamu niambu:] Eni Krais-nga yambuma ‘Nanga anginipilima’ niku numanu anju-yandu monjuku molai. [Numanu monjuku kene i-siku mele teangi:]

Hebrews 5:9

Aku-sipa tirimeliinga yu Pulu Yili-ni “Ti.” nilimú ungma aima numanu tale-tepa naa piliipa wewu-sipa piliipa liipa tepa, kongun simbama aima tepa konjumba yili molupa kene, yunga ungele piliiku liiku teng panjiku telemele yambuma tepa liipa, enini mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú yili molemú.

Hebrews 6:10

Pulu Yili-ni eninga uluma piliipa sundupa naa apurulimú. Ulu sumbi-nílima mindi telemú. Eninga kongun telemelema kene, eni Pulu Yili numanu munjingíndu yunga yambuma liiku tapunjulemele mele ekupu kepe taki-taki telemele uluma kene, kanupa kis piliipa mundupa naa kelelemú. [Piliipa mindi molemú.]

Hebrews 9:14

[Pulu Yili-ni ung nimba panjipa mi lirim ung-uiliinga uluma tingíndu] kung akumanga memima-ni yambuma aku-sipa liipa tapunjurum lem penga Krais-nga memale-ni ekupu aima olandupa manda liipa tapunjilimú. Yu ulu-pulu-kis te aima naa pípili taki-taki molupa mindi puli Mini Kake Tiliele-nga tondulale yu-kene mulupili, yunga kangiele Pulu Yili popu topa simbandu yu kulurum. Yi akiliinga memale-ni oliunga kangikundu mindi lumaye naa tonjulemú. ‘Yu-ni oliu ulu-pulu-kis telemuláliinga kolea-kísina pupu molupu kis-sipu mindi pulkumula ulu-pulu-kis numanale-ni piliilimuluma kulu tonjilimáliinga Pulu Yili-ni oliu kanupa kis piliimba ulu te numanuna naa pelemú.’ nimbu piliilimulu. Oliu-ni ‘Kona Mululi Pulu Yili-nga ungma piliipu liipu yu kanupa kaí piliilimú uluma teamili.’ nimba kene [Yesos-ni] aku-sipa tirim.

James 1:21

Akiliinga, [‘Ga pupili.’ niku era telemele mele] ulu kalaru mulúlima kene ulu-kísima kene telemelema pali ‘Na-kene naa pípili.’ niku munduku kelku, [Pulu Yili-ni] ung ui eninga numanumanga panjunjurum, ung akili-ni eni mini-pali tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na manda wendu liipa Pulu Yili-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na kapula liipa monjumba akili táka-niku piliiku liiku molai.

James 4:8

‘Pulu Yili-kene tapú-topu molamili.’ niku yu molemúna nondupa wai. Nondupa ungí kene ‘Eni-kene tapú-topu molamili.’ nimba yu eni mulungína nondupa ombá. Eni ulu-pulu-kis telemele yambuma-ni [‘Pulu Yili molemúna nondupa pamili.’ niku kene] yambu tenga ki kalaru molemú kene lumaye tolemú mele [eninga numanuna eni-enini piliilimili uluma lumaye tangi]. Eni yambu numanu tale pepa, [Pulu Yili kene ma-koleana-mélema kene wasienele numanu monjulemele] yambuma-ni ‘Numanuma kake tipili. We-mélema numanu liipu mundupu molemulu mele mania pupili.’ niai.

1 Peter 1:2

Pepá topu siker yambu ima eni ui naa molangi Lapa Pulu Yili-ni eni ui ‘Yunga yambuma mulungí.’ nimba piliipa kanupa bi sipaliinga ‘Yunga yambuma.’ nimba makó turumeliinga penga muluring kene Mini [Kake Tili]ele-ni ‘Eni Pulu Yili-nga yambu kake tílima molangi.’ nimba liipa tapunjurum. ‘Yesos Krais-nga ungele piliiku liiku teng panjiku molangi. Yunga memale-ni eni [‘Pulu Yili-nga kumbi-kerina numanu kake tepa pípili molangi.’ nimba] lumaye tupili.’ nimba aku-sipa liipa tapunjurum. Eni yambu aku-siku molemelema pepá ili topu siker. [Pulu Yili-ni] eni we kondu kolupa tepa konjulimú mele kene, ‘eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú mele kene, olandupa-olandupa pupili.

1 Peter 2:17

Eni [pepá topu siker yambuma-ni] yambuma pali teku konjuku, ungma liiku ai sangi. ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili angenalima numanu monjuku, Pulu Yili mundu-mong teku liiku ai siku, yi nuim kingeliinga bili paka tonjai.

1 Peter 3:1

[“Krais-nga yambuma-ni gapman-yambu aulimanga ungma piliiku liiku ai siku molku, kendemande-yambuma-ni eninga nukuli yambumanga ungma piliiku eni liiku ai siku molai. Krais yu-ni yu-yunu tepa mulurum mele piliiku kene aku-siku teai.” niker] aku-siku mele ambuma eni eninga yimanga ungma piliiku enini liiku ai siku molai. ‘Ambuma eninga yi mare Pulu Yili-nga ungele piliiku naa liilimelema-ni eninga ambuma-ni ulu-kaí sumbi-nílima mindi teku, yima-ni ung ningíma mimi-siku piliiku táka-niku mulungí mele kanuku kene numanu topele toku ‘Pulu Yili-nga yima molamili.’ niangi.’ niku kene eni ambuma aku-siku teku molai.

1 Peter 3:20

Mini kanuma ui Noa mulurum kene Pulu Yili-nga ung nirim-ma naa piliiku, liiku bulu siku muluring [yambumanga minima]. [Yambuma ulu-kis pulele tiring akiliinga-pe] Pulu Yili-ni lkisipa pundu naa turum. Noa-ni [nona ola lemba] sipele tepa mimi tepa mulupili Pulu Yili-ni [‘Yambuma ui naa tambu.’ nimba] táka-nimba nokupa mulurum. [Penga Noa-ni sipele tepa pora sirim kene Pulu Yili-ni ‘Lo topa no-ni yambuma topa kunjupili.’ nirim kene] yambu engkaki mindi no-ni naa turum. Yambu wallú-talse mindi Pulu Yili-ni ‘Naa kolku kona pangi [akiliinga sipna suku pangi].’ nimba tepa liipa nona wendu liirim.

1 Peter 3:8

“Eni pali [aku-siku teku molai.” nikereliinga] ung te wasie enindu kamu niambu: Eni eninga numanuma ‘Tiluna pupili kapula-kapula molamili.’ niku kandi-anginipilima-ni anju-yandu kondu kolku numanu monjulemele mele aku-siku eni anju-yandu [Krais-nga yambuma] ‘Oliunga anginipilima.’ niku kondu kolku numanu monjuku, liiku tapunjuku, ‘Eninga bi ola-mele mulupili, oliunga bi mania-mele mulupili.’ niku táka-niku yambumanga ungma piliiku molai.

1 Peter 4:17

Pulu Yili-ni yambuma kot tenjimbandu pulu monjupa yunga yambuma kot tenjimba enale ui wendu omba pelemáliinga [numanu siku mindili noku molai]. Penga, [Pulu Yili-ni] oliu aku-sipa kumbi-lepa kot tenjipaliinga ‘Aku-siku mindili nangi.’ nim lem Pulu Yili-nga temani-kaiéle liiku bulu silimele yambuma kot piliipa kene nambi tembaye? [Yambu akuma ‘Mindili auli-teku nangi.’ nimbá.]

1 Peter 4:8

Akiliinga-pe ulu akumanga ulu olandupa te eni-enini anju-yandu tondulu munduku numanu monjuku molai. Yambu te-ni yambu te numanu monjulemú kene yu numanu monjulemú yambale-ni yu-kene walse-walse tepa kis-simba kene yu-ni ‘Pundu tambu.’ naa nimba we mundupa kelemba akiliinga yambuma aima lakuku numanu monjai.

2 Peter 1:7

Pe Pulu Yili-nga yambuma molku kene yu kanupa kaí piliilimú uluma tingí mele aku-siku kepe Krais-nga yambuma ‘Oliunga kandi-anginipilima.’ niku numanu tiluna pupili kapula-kapula molai. Pe Krais-nga yambuma ‘Pulu lelemú yambuma.’ niku mulungí mele aku-siku kepe [anju-yandu] aima numanu monjuku molai.

1 John 3:11

Ui-pulu-pulu piliiku muluring mele yandupa-yandupa ekupu piliiku molemele ungele i-sipa mele: Oliu “Anju-yandu numanu monjai.” nirim ung kanili.

1 John 3:23

Yu-ni “Teai.” nirim akili i-sipa mele: “Nanga Málu Yesos Kraisele-nga bilinga pulele kene mulurum mele kene, yu-ni ui tirim, ekupu kapula temba mele ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliiku, yu-ni ‘Eni-enini anju-yandu numanu monjai.’ nirim mele aku-siku teai.” nirim.

1 John 4:12

Mana-yambu tiluri-ni kepe Pulu Yili mongale-ni naa kanuring. Akiliinga-pe oliu-ni oliuliu anju-yandu numanu munjúmulu lem Pulu Yili oliunga numanuna molemú, yu-ni oliu numanu monjupa konjulimú mele oliu-oliuliu aku-sipu kamu numanu monjupu konjulimulu.

1 John 4:20

Yambu te-ni ‘Na Pulu Yili numanu monjuliu.’ nilimáliinga-pe yunga anginele numanu kis panjilimú kene yu gólu tuli yambale mindi molemú. Yu-ni yunga anginele mongale-ni kanupa kene yu numanu naa monjulemú kene yu-ni mongale-ni naa kanolemú Pulsu Yili nambi-sipa numanu monjumbaye? Kapula mólu.

1 John 4:7

Na numanu monjuliu pulu lelemú yambuma, Pulu Yili-ni ui-pulu-pulu oliu numanu munjurumeliinga oliu-ni oliuliu anju-yandu aku-sipu numanu monjamili. Numanu monjuku mololsiliiku pulimelé yambuma Pulu Yili-nga kangambulama molku yu telemú mele piliiku bi silimele.

Revelation 2:4

“Akili teku kaí monjullu akiliinga-pe na-ni nu-kene ung te pelemále niambu: Nu-ni ui pulu monjukunu na monjuku piliikunu kene aima numanu munjurunu mele ekupu aku-sikunu na numanu naa monjullu.