14 Sellepärast ma nõtkutan põlvi Isa ees,
14 Sel põhjusel ma põlvitan Isa ees,
Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga j
Ja kui ta seda oli öelnud, langes ta põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega.
Aga kui meie aeg lõppes, läksime teele. Ja nad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja, ja me heitsime põlvili ranna äärde ning palvetasime.
Ja ta heitis põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära arva seda pattu neile süüks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palus Jumalat ning pöördus surnu poole ja ütles: „Tabiita, tõuse üles!” Siis avas see oma silmad, ja kui ta Peetrust nägi, tõusis ta istuma.
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, Kes meid on õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega taevasis asjus Kristuses,
kelle lasteks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal,
et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad,