Roma 11 - Allah Wene Hurumbik KeronAt Allahen it Israel aphe epmano inili wiog ulug suruk-o ulug yig isebahon wene 11:1-12 1 Eke ari halug, At Allahen At udaki it Israel ap epmano ambit isarisireg sohorep isarisi ano? ulug hinog og saruk wilil, ari eleg-o, ulug yig isaruk ahi-o. Eke an nebe etno Israel ap-at wilil, nungguluag Benyaminon etno nebe Abraham etamu-at welahi-o. 2 Eke At Allahen At udaki bilin imig inapahon epmano ambit isalug sohorep isarisi fug-o. Eke wene etno Alkitab fam weregma, at Elia etnowen it Israel ap iren surukon Allah yig ituk wilil, 3 “Nikni-o, it ninen it ap Hat hawene hurumbik yig isarukon epmano war inabeheg, eke o Hat hake umburuk ambeg epmano mialepfeheg suruk atusareg, an nekeleg-at sohorep naharusa oke, kidia nowabuog ulug heag nabil nuruk-o,” ulug yig ituk apagma, eke At Allahen onggo yig epahon etno hit hiniluk-o. 4 At Allahen yig ituk wilil, “It aphe ninen inindibahal yungguksoho at kwanangge Baal suontepfuruk elehon epmano inebe tujuh ribu-at fuloko imbisarikik-o,” ulug yig epahon etno hiniluk-o. 5 Eke ariroho bilin welapag etno hag, kidia ilitoho-at wereg-o. At Allahen it aphe nin inabua isaruk apareg fam, inebe fuloko imbisarisi-o. 6 Ariroho fuloko imbisarisi ari, iren suruson epmano fam fuloko imbisarisi fug-o. We Aren inabua suruk apag etno fam fuloko imbisarisi-o. Eke it apheyen surukon epmano fam At Allahen fuloko imbiselepmen, Aren inabua isarukon we hai neken-at inabua iselep-o. 7 Eke ari halug, keroho uk-o? It Israel aphe epmanowen heahil laruson oke, ebe heaharusa fug-o. It nin At Allahen imig inapahon epmanowen-at heaharusa-o. Eke it nin hag inindi arikon mondog welatusa ari famen 8 Alkitab wene holal baleg etnowen yig nisaruk wilil, “It epmano inindi ebebuk nowen ulug At Allahen nohorep isarisireg fam, inilanggenen haruk eleg-o, eke inesanggowen holtuk eleg-o. We amuk welapag etno ilitoho-at wereg-o,” ulug wene holal embebahon etno wereg heheg, 9 eke at Daud etnowen uruk wilil, “It inahientoho esoho naruk oke, inebe bak sapnama wataruk etno hag wateheg, eke helep fam iniog salog malogsoho bule ambeheg, eke iren dag surukon epmano onggo ombateheg suruk amag-o. 10 Eke inilanggen ha nowen ulug inil hupnip iseheg, eke inambol kunuksoho inoag elehep iseheg sukag-o,” ulug ebag. 11 Eke ari halug, it inebe mondog bule ambuog ulug iniog ya lenggag da lenggag surusa ano? Ari eleg-o, ulug yig hisaruk ahi-o. Eke it epmano hag bule amburusareg fam, it aphe Allah wene inapeleg welatuson epmano inili warisimu, iren uruk wilil, “Nit hag ninili wawim sirisi-o,” ulug uruk amag ulug, ariroho sirisi-o. 12 Eke it Yahudi ap ariroho bule amburusareg fam, it yi aphe di aphe kweanmon obog-at inabua harisi-o. Eke it epmano inaharek eleg atisireg fam, fobik it aphe Allah wene inapeleg welatuson epmano inaharek anggolo atisi-o. Inaharek arat anggolo atision oke, fobik it Yahudi ap obog eberoko waruk amuhupmu, inaharek mondog anggolo atuk aruhu-o. It bilin Allah wene inapeleg welatuson epmano inili warisi-o ulug yig isebahon wene 11:13-24 13 Eke kidia hit ap bilin Allah wene hinapeleg welatikibon epmano yig hisamin-o. Eke an it ap Allah wene inapeleg welatuson epmano yig isil lawag ulug mondep nahabag halug, an neyabuk du fanoroho-at suruk aruhuk-o. 14 Eke ariroho suruk wilil, it ap an nungguluahon epmano nit hag ninili wawim sirisi-o, ulug inahla bukag ulug suruk ari fam it nin inili wiog ulug suruk ahi-o. 15 Eke it hag ambit isarisireg fam, it ap kweanma obog o ahik ya da werehon epmano At Allahen fanoroho ninim welamuhuken ulug dambuk inaptisi-o. Eke ari fam, Aren it Yahudi ap inebe epmano ahmu isaruk halug, it aphe warehon inilukep isaruk etno hag inilukep isahu-o. 16 Eke orom sega fatuk wilil, minggiroko Allah ake umburuk halug, yabuk etno obog Allah ake wereg-o. Eke e misig omanggen Allah ake wereg halug, inggik enggangga obog-at Allah ake wereg-o. 17 Ariroho wereg ari ilitoho, e misig anggen fanowon yihirukon etno inggik nin yumbuksoho amburuk atusareg fam, at ap misihen e inggik werlekon anggen yihiruk elehon etno ubulukmu imbirisi-o. Eke e werlekon etno ilitoho hit bilin Allah wene hinapeleg welatikibon epmano welahep-o. Ari fam, it inubulukmu hit e fanowon etno fam hinombisaharisimu, e fanowon omanggen etnowen hinebe oag werehep hisahakeg, eke yi angge di angge hinahla laharuk wilil hinebe suontep hisahakeg suruk-o. 18 Eke ari fam, it e fanowon inggik neken yumbuksoho amburuson epmano hinambit isaruk wilil, hit suontepata fug-o. Eke hit hag e inggik neken-at welahep-o. Ari halug, hiren e omanggen etno oag werehepfuruk ahep fug-o. E omanggen etnowen hag hit hinoag werehep hisaharuk-o. 19 Ariroho suruk oke, eke hiren, “It yumbuksoho amburusa ari, nit inubulukmu welamag ulug yumbuksoho amburusa-o,” ulug ariroho uruk ahep ari, demat oke, it hag fanoroho inindi ebetuk atusa fug ari fam yumbuksep isarisi-o. 20 Eke hit hag hinindi demat ulug ebetuk ahep ari fam inubulukmu welahep-o. Eke ariroho welahep ari fam hiren suontepatao sohorep isalug, hinakoltoho welamuk-o. 21 Eke it Yahudi ap e fanowon inggik neken welatuson epmano yumbuksoho ambuog ulug surukmu At Allahen ayeg lahaptisi fug etno hag hit hinebe ayeg lahabuk sohorep nisahuk nowen ulug hinakoltoho welamiek-o. 22 Eke ari halug, At Allahen it nin ahmu iseheg, it nin ambit iseheg surukon epmano hinindi ebetuk amuk-o. Eke it bule amburuson epmano ambit isaruk wilil, hit hag ahmu hisarisi-o. Eke Aren ahmu hisaruk heheg, hiren fanoroho obam ebetuk eleg hisalug, yumbuksoho sohorep hisahaku-o. 23 Eke it Yahudi ap etno hag, fobik fanoroho ebetuk isalug, At Allahen it bilin welatusa ambeg-at imbisahu-o. Eke it epmano ariroho imbisiog ulug At Allah oag weregsoho demat wereg-o. 24 Eke hit bilin Allah wene hinapeleg welatikibon epmano e werlekon inggik neken weregma, yumbuksoho e fanowon inggik ubulukmu hinombisaharisi ari it apheyen suruk hag sirisi fug-o. Eke ari halug, it Yahudi ap e fanowon inggik neken werehon epmano bilin e alem fanowon fam welatusa ambeg epmano-at inubulukmu dombog imbisahu-o. At Allahen it yi aphe di aphe obog-at ninabua nisaruk-o ulug yig isebahon wene 11:25-32 25 Nomini-o, hit wene herahowon misig du hinapeleg welam ari haien yig hisamin-o. Ariroho yig hisamin ari hiren nit-at ninindi enggaron welahe-o, ulug hinahla buruk am nowen ulug yig hisamin-o. Ari halug, wene ebe yig hisaminon du at-o, it Israel ap inindi arikepataruson ari mondog mondog-at inindi arikepatarusa fug-o. Eke fobik it aphe bilin Allah wene inapeleg welatuson epmano demat ulug eberoko waruk amuhupmu, it Israel aphe obog-at inili wahu-o. 26 Eke alem ari fam Alkitab wene holal baleg etnowen yig nisaruk wilil, “At ninili warukon etno o Sion epmen waharuk aruhureg, it Yakub udakien dag suruk atuson epmano elegsoho umburuk aruhureg, fano inabuhu-o. 27 Eke iren dag suruson epmano Anden elegsoho imbisalug, ninim fanoroho welamuog ulug wene etno yig isahuk-o,” ulug yig nisaruk-o. 28 Eke it Yahudi aben wene fano wene etno ninambit uruk atusa etno fam hit bilin Allah wene hinapeleg welatikibon epmano hinake At Allah inim healeg wereg oke, At Allahen it inetamuki epmano inim wene fanoroho baltuk apareg fam, it Yahudi ap fuloko imbisebag halug, it At omini indi hunduhukon neken wereg-o. 29 Eke At Allahen inebe fuloko imbiseheg eke ahien inobam embeheg sebahon etno dahan fahan suruk eleg-o, mondog ilitoho-at suruk-o. 30 Eke hit bilin Allah wene hinapeleg welatikibon etno epmano amuk Allah une hinesanggo holtuk atikip fuhon oke, kidia hag it Yahudi ap inesanggo holtusa fug ari fam, At Allahen hit hinabua hisarisi-o. 31 Eke ari ilitoho, hit hinabua hisarisireg fam, it Yahudi ap kidia inesanggo holtuk eleg oke, At Allahen inabua isiog ulug suruk-o. 32 Eke it yi aphe di aphe obog inesanggo holuk nowen ulug imbisarision epmano At Allahen fobik it obog inabua isiog ulug-at imbisarisi-o. At Allah suon etno-at fog suruk amuk-o ulug yig isebahon wene 11:33-36 33 Eke At Allahen ahla burukon ari mondog suon neken-at wereg-o. Eke At ebe indi oag werehon etnowen yi angge di angge alem obog-at iluk wereg-o. Eke Aren duroho suhuk ulug ahla burukon etno at sen alem heahaku-o? Eke alem ariroho suhuk ulug indi ebetukon etno sen aren baluhu-o? 34 Eke ari fam at Alkitab wene holal baleg etnowen yig nisaruk wilil, “Eke At Ninikni Allah indi ebetukon etno ap sen iluk wereg-o? Eke At Allah duroho suhun ulug at sen yig iruhu-o? 35 Eke At Allahen fobik onggo og nemag ulug ap sen bilin nomat neken obam umburuk wilil, yi angge di angge og itisi-o?” ulug yig nisaruk-o. 36 Eke yi angge di angge epmano obog bilin At Allahen-at wal hebareg fam, kidia inebe werehep isaruk-o. Eke yi angge di angge epmano At inuk su amag ulug-at wereg-o. Ari halug, niren nintul nantul Allah inuk-at suontepfuruk amuk-o. |
LAI 2006
Indonesian Bible Society