Kisah Para Rasul 11 - Allah Wene Hurumbik KeronAt Petrus etno o Yerusalem lebareg it aphe epmano dindiloko yig isebahon wene 11:1-18 1 Eke fobik it mondep isebahon epmano inim, it inomini obog o Yerusalem werehon epmano inimen it aphe Allah wene waruk elehon epmano obog-at warusa-o, ulug inesanggo holfag. 2 Inesanggo holfareg fam, at Petrus etno o Yerusalem laruk apagma, it ap obog iniyunggul ambilik balukag ulug urukon epmanowen at Petrus etno yig ituk wilil, 3 “Hat keroho ulug ap iyunggul ambilik baleg elehon etno ambeg larikinteg, hinim orom narikip-o?” ulug inune fanggogsoho yig ituk apagma, 4 at Petrus etnowen sil nuruk apahon inim, i og hebahon inim obog-at dindiloko yig isaruk wilil, 5 “An nebe o Yope wilil, sembahyang ulug weregma, noho fulfal neken ni og haruk wilil, sum misig femag femag hele liloko boholmen belabik waharukmu ni og harikik-o. Ni og harukmu at sum etno nalilukmu belabik waharisimu, 6 anden undama nongge wereg ulug nilanggen bikharuk atikik, yi bak di bak inim, eke yi walo di walo inim, eke yi sue di sue inim obog-at yonggareg weregma nilanggen harikik-o. 7 Ariroho haruk atikikseg weregma, une misig yig nituk wilil, ‘Petrus wai, hat hebe minatuk apmihinteg, misig waroko amin-o,’ ulug yig nituk atisimu, 8 anden yig ituk wilil, ‘Eleg-o, Nowe, yi angge di angge uson ulug embebahon epmano an naruk ahi fug-o,’ ulug yig ituk atikikmu, 9 une etno boholmen yig nituk wilil, ‘At Allahen yalep ehekseg fam, haren uson ulug sohorep isa fug-o,’ 10 ulug une etno henahanam dahagsoho yig nituk atisireg, fobik sum etno walug boholma laharisi-o. 11 Walug laharisimu, eke it ap henahan o Kaisareaen lahap isaruson etano an welatikik ambeg etno nambeg waharusa-o. 12 Waharuk atusama, eke At Roh Kudusen yig nituk wilil, ‘Hat hambit iseheg eleg-at hinim alu-o,’ ulug yig nituk atisimu, it nomini enggalimen angge etano ninim o Kaisarea laruk atukukseg, at Kornelius ibam etno kurukuk-o. 13 Kuruk atukukmu, at Kornelius etnowen duroho yig nisarisi-o, ‘An nibam weregma, boholmen malaikat misig waharisireg yig nituk wilil, ap misig inuk Simon Petrus etno o Yopeyen hambeg wamag ulug ayonggo lahap isin-o. 14 Lahap isamihinmu, at etno waharuk aruhureg, wene hat homini hinim hinili wawon etno yig hisaruk aruhu-o,’ ulug at Kornelius etnowen yig nitisi-o. 15 Yig nituk atisimu, anden awan yig isaruk neyeheg, At Roh Kudus etno dulum-at inobam belabik waharisi-o. 16 Belabik waharuk atisimu, At Ninowe Yesusen yig nisarision epmano nindi ebetuk wilil, ‘At Yohanesen ikma belap inaptision oke, eke hit hag Roh Kudus hinobam belabik waruhu-o,’ ulug yig nisarision etno nindi ebetikik-o. 17 Nindi ebetuk wilil, At Ninowe Yesus Kristus obam ebetuk nisalug, At Allahen og nisarisi etno hag, it At awene inapelehon epmano-at og isehek-o, eke anden At Allah ariroho og isa fug keroho yig irik-o, ulug nahla birikik-o,” ulug at Petrusen dindiloko yig isaruk apag. 18 Yig isaruk apagma, inesanggo holtuk apareg, iren, “Bilin ninune fanggogsoho eheon etno yig ituk sohorep isul, ulug inahla buruk apareg, At Allah inuk suontepfuruk apareg, uruk wilil, ari halug, At Allahen it At awene inapeleg welatuson epmano iren dag suruk atuson sohorep isalug, iniluk welamon wene etno og isaruk hehe-o,” ulug uruk apag. O Antiokhia etnowen At Yesus awene yig isarukmu webahon wene 11:19-30 19 Eke at Stefanus etno helep fam waroko umburuk apareg, eke it Allah wene warukon epmano inusuog ulug urukmu hite wilip apahon epmanowen o Fenisia inim, eke o Siprus inim, eke o Antiokhia inim wene fano wene etno it Yahudi ap-at yig isil lebag. 20 Yig isil laruk apareg weregma, it nin o Siprus inim, o Kirene inim Allah wene webahon epmano o Antiokhia waharuk apareg, Ninowe Yesus wene fanowon etno it Allah wene inapelehon inim obog-at yig isebag. 21 Yig isaruk apareg, At Ninowe Yesus oag werehon etno inim sil nurukmu, it yi aphe di aphe obog-at Allah wene eberoko webag. 22 Warukmu, it Yerusalem aphe Allah wene warukon epmanowen inesanggo holtuk apareg, at Barnabas etno o Antiokhia etno lahapfebag. 23 Laruk apareg, At Allahen aphe duma ahien arat inobam imbisi, ulug ahla buruk apareg, yig isaruk wilil, “Hit hinindi At Ninowe Yesus obam ebetuk wilil, hinim hinindi hunduhuk welamiek-o,” ulug yig isebag. 24 Eke at Barnabas etno obabut fano mondog weregma, Roh Kudus indimu kurukmu, wene fanowon etno obam ebereg mondog welapag. Weregma, eke it aphe obog epmano Yesus wene eberoko webag. 25 Waruk wilil weregma, eke at Barnabas etno at Saulus heahiog ulug o Tarsus epma lebag. 26 Laruk apareg, ebe heako walug inim o Antiokhia etno wapag. Waharuk apareg, it Antiokhia aphe Allah wene warukon epmano tahun misig inim wilil, it yi aphe di aphe obog-at yanggul isaruk apag. Yanggul isaruk weregma, o Antiokhia etnowen it Yesus, Allah wene warukon ininuk Kristen ap ulug soal inapag. 27 Soal inaptuk apareg wilil, it nabi ap inebe dorat o Yerusalemen Antiokhia wapag. 28 Waharuk apagma, ap iron misig inuk Agabus etno Roh Kudus indimu kebagma, minatuk apareg yig isaruk wilil, “Nit fobik o ahik ya da obog-at orom obok angge suon hahuk-o,” ulug at Agabus etnowen fobik at inowe Klaudius weregma obok angge hebahon etno hurumbik yig isebag. 29 Yig isebareg weregma, it Allah wene warukon epmanowen uang it inomini o Yerusalem werehon epmano og isuog ulug balu sebag. 30 Uang etno balu suruk apareg, it Barnabas Saulus etanowen walug lawag ulug og isebagma, it etanowen og isa lebag. |
LAI 2006
Indonesian Bible Society