Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

YESKIAL 33 - Susula Malalaok Hehelu Palak Ma Hehelu Beuk


Manetualain so'u Yeskial da'di leo manamanea
( Yesk. 3:16-21 )

1 Manetualain kokolak seluk no au nae,

2 “Hai hataholi daebafak fo, manasapu-manalalok-konei, mafa'da o leoina, mae metema Au fe natee-natatik neu nusak esa soona, nusak ndia laun-na, hele sila hataholin esa, fo ana da'di manamanea.

3 Metema, manamanea ndia nita musu-a mai soona, ana fepa meko-a, fo ana fe nasanene'dak neu laun-na.

4-5 Ba'eneu see fo, namanene meko-a nalii, tehu ana ta taoafik neu hala nasanene'dak ndia fa, de musu-a mai, boema ana taonisan, soona hataholi ndia mate, nanahu salan-na. Leouni'ka, ana taoafik neu hala nasanene'dak ndia soona, tao leo bee-o naso'da.

6 Nasafalinna, metema manamanea ndia nita musu-a mai, tehu ana ta fepa meko-a, fo ana fe nasanene'dak neu laun-na fa, boema musu-a taonisa hataholi masala-masingok sila-la soona, neukose Au oke manamanea ndia, ana fe natataak la'eneu hataholi sila-la mamaten-na.

7 Hai hataholi daebafak fo, manasapu-manalalok-konei, Au so'u o da'di leoina Israel-la, manamanean. Manduku-malosak nasanene'dak-ka nde ia neus:

8 Metema Au afa'da, ae neukose mate hataholi mangalauk esa, tehu o ta fen nasanene'dak fo ana tukatei-saledale, fo ela ana hapu so'dak, soona ana mate bei da'di leo hataholi masala-masingok. Tehu neukose, Au oke natataak neme o mai, la'eneu hataholi ndia mamaten-na.

9 Metema o fe hataholi mangalauk ndia nasanene'dak, tehu ana ta nau hahae tao, tatao-nono'i managalauk fa soona, neukose ana mate da'di leo hataholi masala-masingok, tehu neukose o maso'da.”


Esa-esak lu'a-lepa bela-ba'un

10 Manetualain nafa'da au nae, “Hai hataholi daebafak fo, manasapu-manalalok-konei, mafa'da leoina Israel-la mae, ‘Emi mafa'da mae leo ia: Ami lu'a-lepa aom, ami la'olenam, ma ami sala-singom-mala, hu ndia de, ami makalulutuk. Tao leo beek fo, ami hapu maso'da mahele?’

11 Mafa'das mae no Au, Manetualain fo maso'dak-ka na'den-na, Au ta amahoko fa, metema mate hataholi masala-masingok esa; nasafalin-na, Au hii ana tukatei-saledale neme sala-singon-nala mai, fo ela naso'da nahele. Hai leoina Israel-la lemin, hahae tao tatao-nono'i mangalauk-ka leona! Tao le'e de, emi nau mate?

12 Nah, hai hataholi daebafak fo, manasapu-manalalok-konei, mafa'da hataholi Israel-la, mae metema hataholi malole-a, ana tao sala-singok, soona makahulun-na, ana tao tatao-nono'i malole-la, ta bisa tulu-fali fan. Metema hataholi masala-masingok esa, ana hahae tao sala-singok soona, neukose ana ta hapu huhukuk fa, ma metema hataholi malole-a, ana tao sala-singok soona, neukose ana ta hapu so'dak fa.

13 Bole da'di, Au aheluk basa, Au sanga fe hataholi malole-a naso'da, tehu metema ana mulai tao sala-singok, nana namahena neukose ana hapu so'dak, nanahu makahulun-na, ana tao tatao-nono'i malole soona, ana dudu'a sala ndia. Au ta afandele ndia tatao-nono'i malole makahulun sila-la fa, de neukose maten, nanahu sala-singon-nala

14-15 Bole da'di, Au fe basa hataholi masala-masingok-ka nasanene'dak, ae neukose maten. Tehu metema, ana hahae tao sala-singok, fo ana mulai tao tatao-nono'i malole ma ndoos sama leo, ana fe falik hataholi bua nggangga'den-na, do namanako-na bua-lo'as-sala, boema ana tunga hoholo-lalanek fo maneni maso'dak-ka, soona neukose ta mate fan.

16 Neukose Au ta afandele, ana tao sala-singok-kala so'on, de neukose naso'da, hu kande ana tao hata fo ndoos ma malole.

17 Tehu leoina ndia nafa'da, nae Au tatao-nono'ing ndia, ta ndoos ma matetuk fa! Te se'kona, sila tatao-nono'in nde, ta ndoos ma matetuk fa.

18 Au afa'da la'iesa seluk, ae metema hataholi manatao tatao-nono'i malole-a, ana mulai tao tatao-nono'i mangalauk soona, neukose maten, hu kande tatao-nono'in ndia.

19 Metema hataholi manatao tatao-nono'i mangalauk-ka, ana hahae tao sala-singok, fo ana mulai tao tatao-nono'i malole ma ndoos soona, neukose naso'da, hu kande tatao-nono'in ndia.

20 Leomae leondiak boe, leoina Israel-la lafa'da, lae Au tatao-nono'ing ndia, ta ndoos ma matetuk fa. Tete'ek-ka, neukose Au aketu-ala'dis, tunga sila esa-esak tatao-nono'in.”


Halak la'eneu Yerusalem tutu'dan-na

21 Nai hataholi Yahudi-la bula ka sanahulun-na, fain lima, fo nai lelek ami nai mamana tu'u-tapak, nai teu ka sanahulu duan-na, hataholi esa nalai Yerusalem deak, de ana mai nafa'da au, nae kota Yerusalem-ma, ana tu'da so.

22 Nai le'odaek fo hataholi ndia beita mai fa, au ame'da ita, Manetualain koasan-na so. Da'di, lelek hataholi ndia ana mai, te au bisa kokolak so, nana au ta da'di nggoak so'on.


Leoina ndia sala-singon-nala

23 Manetualain nafa'da au nae,

24 “Hai hataholi daebafak fo, manasapu-manalalok-konei, hataholi manaleo nai dae Israel-la, kota-kota manandefan-nala, lafa'da lae, ‘Abraham mesak-kana, tehu ana hapu la'iesak dae ia. Ita ia, hataholi makadotok, da'di ita nde tanuu dae ia.’ ”

25 Hu ndia de Manetualain Fo Mademaina, nadenu au, fo au afa'das hala hehelun-na nde ia nae, “Emi mi'a paa matak; emi songo-tango, ma emi manisa. Tehu emi mapalani manseli, manaku emi daem dae ia.

26 Emi mamahena, emi tafainam-ma. Emi tatao-nono'im, nanamaluak. Emi basa-basam-mala, manahohongek mesa-mesan. Ade, emi bei mapalani, manaku dae ia, emi daem do?

27 No Au, Manetualain fo maso'dak-ka, Manetualain Fo Mademaina na'den-na, hataholi manaleo manai kota ndia manandefan-na, neukose nanataonisak. Sila manaleo manai mook-kala, neukose bana fuik-kala la'ahenis. Sila fo manake'ke lai letek-kala, ma lai leak-kala, neukose he'di-laus lepa nenis.

28 Neukose Au tao nusak ndia, da'di moo solokaek fo, nee-nee lino-lino, boema neukose mopok sila koao-ndaeaon, hu kande sila be'i-balakain-na. Basa letek manai Israel-la, neukose nee-nee lino-lino, nalosa hataholi ta napalani la'ok tunga ndia fa.

29 Nai lelek, Au huku leoina ndia, hu kande sala-singon-nala, ma Au tao nusak ndia, da'di nusak fo nee-nee lino-linok soona, besak-ka ala bubuluk, lae Au nde Manetualain-na.”


Nabi-a hala-kokolan nenenin-na

30 Manetualain nafa'da nae, “Hai hataholi daebafak fo, manasapu-manalalok-konei, hataholi fo emi leoina esa, ala kokolak o na'dem-ma, nai lelek latongo lai mamanak manadeka no papala nanadamak-kala, do langatuuk lai uma-la lelesun-nala bafan-na. Sila esa nafa'da esa nae, ‘Ayo, mai fo teu tamanene, Manetualain nafa'da beek nai faik ia.’

31 Boema langanongo mai, fo da'di leo Au anang, de langatuuk fo lamanene o hala-kokolam, tehu ala ta tunga o hala kokolam sila-la fa. Difadoon-nala kokolak dede'a susue-lalaik-ka, tehu nai dalen-nala dalek, ala dodoo ka'da nanalak-ka mesak-kana.

32 Lafa'da lae o hataholi esa, makamee nakamee ina-anafe'ok, fo o halam-ma lolen-naseli, ma o makaminak malelak kacapi. Memak lamanene o hala kokolam, tehu ala ta tunga fan.

33 Basa hata fo, o mafa'dak sila-la, neukose ala da'di, de metema faik ndia ana losa soona, neukose ala bubuluk, lae nabi esa nai sila tala'da so.”

Lean sinn:



Sanasan