Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

NEHEMIA 13 - Susula Malalaok Hehelu Palak Ma Hehelu Beuk


Israel ta'da fe'e sila loo hataholi nusa dea

1 Nai lelek ala lees fe laun-na Musa hoholo-lalanen boema, ala hapu hala nafa'da mangale'dok-ka nde ia nae: ‘Hataholi Amon ma hataholi Moab-pala, ta bole lakabubua loo Manetualain anan-nala fa;

2 nana lelek leoina Israel-la kalua leme Masir mai-a, nai leleo-lala'on-nala dalek, leoina ka duak sila-la, ta fe leoina ndia nana'ak do oe fa. Nakalenak bai, ala se'ba Bileam, fo ana soo-supa leoina Israel-la, tehu ita Manetualain-na, ana nggati soo-supak ndia nasafali da'di baba'e-papalak.’

3 Lelek leoina Israel-la lamanene dede'ak ndia boema, ala ta'da fe'e basa hataholi nusa dea-la leme laun Israel-la mai.


Nehemia tao nabebeu basa hata lala'en-na

4 Ndia beita te Imam Elyasib, fo ana hapu bela-ba'uk nanea kama-kama nana'ak manai Manetualain Uman-na, nanuu tututi malole no Tobia.

5 Elyasib fe Tobia kama matua esa, fo tunga ndoon-na ala sadia hehelik kama ndia soaneu pe'da tunu-hotu gandum, boomenik, bua-lo'as fo nanapakek nai Manetualain Uman, tunu-hotuk soaneu imam, gandum baba'ek esa neme ba'eneu sanahulu mai, angol, ma mina setun, fo sanga ba'e fe hataholi Lewi-la, basa manamakaminak sasanu-la, ma manamanea Manetualain Uman-na lelesuinan-na.

6 Lelek dede'ak ndia ana da'di te, au ta nai Yerusalem fa, nana Artahsasta, fo manek Babel-la, ana paleta neu teu ka teluhulu duan-na, au u leo Babel u fo au uni hala nafa'dak neu manek-ka. Basa faik de'ubee boema, besak-ka ala fe au loak

7 soaneu fali leo Yerusalem u. Au losa ia boema, au nggenge-la, nana au amanene lae Elyasib fe basa Tobia, kama matua esa nai Manetualain Uman so.

8 Au amanasa anseli, de au tapa heni basa Tobia bua-lo'an leo deak neu.

9 Basa boema au adenu fo ela tao feta tao balisi kama sila. Basa ndia boema, au pe'da falik basa tunu-hotu gandum lala'en-na ma boomenik boema Manetualain Uman-na bua-lo'an leo ndia neu.

10 Fe'ek neme ndia mai, au hapu lae basa manamakaminak sasanu-la ma hataholi Lewi-la la'o ela Yerusalem, de esa-esak fali ne'un leo tina-osin neu, nanahu laun-na ta tao natetu sila paluun-na fa.

11 Boema au fe nasanene'dak neu basa lasik-kala, nanahu ala po'ilotak Manetualain Uman-na leondiak mesan. Boema au aloo falik hataholi Lewi-la ma basa manamakaminak sasanu sila-la de au adenus fo ala ho'u seluk sila bela-ba'un.

12 Basa boema, laun Israel-la lala'en-na, mulai fe seluk gandum baba'ek esa neme ba'eneu sanahulu mai, angol ma mina setun, fo lenis leo kama pepe'da nana'ak-kala neu.

13 Au adenu hataholi fo na'den-nala nde dae ia, fo lanea kama pepe'da nana'ak sila-la: Imam Selemya, Zadok, fo hataholi esa malelaina nai Hoholo-lalanek-ka dalek, ma Pedaya fo hataholi Lewi ndia. Au fe bela-ba'uk neu Hanan fo Zakur anan-na ma Matanya upun-na, fo ala fali hataholi sila-la. Au bubuluk ae hataholi sila-la hapu nananamahelek, de neukose ala ito-ato bua-lo'as sila baba'en-na neu nonoo manatao belan-nala, tunga matetun-na.

14 Ou au Manetualaing-nga, mafandendelek basa hata lala'en fo au taon soaneu O Umam-ma no malalau-maoonon.

15 Nai tepo-lelek ndia, au ita ae nai fai Sabat-ta, hataholi de'ubee nai Yehuda, ala ka'bi angol. Hapu nggelok seluk bai soona, ala fua gandum, angol, angol boak, kaa boak ma bua-lo'a fe'ek nai keledein-nala lain, de lenis leo Yerusalem neu. Au kena-ka'is fo boso lase'o nai Yerusalem.

16 Hataholi Tirus manaleo nai Yerusalem de'ubee, leni i'ak ma bua-lo'a nase'o-banasa mata-matak-kala leo Yerusalem neu la'e fai Sabat, fo lase'o fe hataholi Yahudi-la.

17 Au fe nasanene'dak neu basa mauli-malanga Yehuda-la ae, “Ade emi ta mame'da mae emi tao basa tatao-nono'i mangalauk, nanahu emi tao fai Sabat-ta so do?

18 Hu kande, no sala-singok leo ia-ka, de Manetualain huku basa ita bei-ba'i kain-nala, ma Ana tao nakalulutuk kota ia. Ade besak ia, emi nau popo-tama seluk Manetualain nasa-melun neu Israel, nenik emi tao manggenggeo fai Sabat-ta do?”

19 Hu ndia de, au paleta fo ela nai fai Sabat makasososak lala'en-na, fo nde fai limak le'odae, fo le'donoso, soona, no lai-laik kena kota lelesuinan-nala, fo ta bole soi fas, metema fai Sabat-ta beita seli nai fai nek le'odae. Au fe au ana nadedenung de'ubee nai lelesuina sila-la, soaneu lanea, fo ela nai fai Sabat-ta, ta bole leni bua dangan leo kota dale neu fa.

20 Tehu nasi'a manadangan de'ubee ma manamase'o bua-lo'as-sala, sungu nai papala nanadamak-ka deak, la'e fai limak le'odae.

21 Au afa'das ae, “Palsuma la'i esak-kana, emi mahani nai ndia losa fafaik. Masanene'dak, te metema emi tao leondiak la'i esa seluk soona, neukose au ho'i huhuku mabela!” Mulai neme ndia mai, metema fai Sabat soona, ala ta mai so'on.

22 Boema au adenu hataholi Lewi-la tao feta tao balisi aok-ka, ma lanea lelesuina-la fo ela hataholi-la fe ha'da-holomata neu fai Sabat-ta. Au hule-haladoi ae, “Ou Manetualain, mafandele neu au, nanahu dede'ak ndia boe, ma sue-lai au, nandaa no O susue-lalai matuainam-ma.”

23 Nai tepo-lelek ndia, au ita hataholi Yahudi ba'uk-ka, ala sao inak-kala leme leoina Asdod, Amon ma Moab mai boe.

24 Sila anan nggelok, ta lalelak dede'a Yahudi fa, tehu lalelak dede'a Asdod do dede'a nusa dea fe'ek.

25 Au fes nasanene'dak ma au soo-supas. Au fepa-li'u nggelok ma au sisii-lulu'i langadoon-nala. Basa boema, au adenus ala soo lenik Manetualain na'den-na lae sila ma sila anan-nala, neukose ta saoana sese'do-babalik so'on.

26 Au afa'da ae, “Ade Mane Salomo boeo, ta tao sala-singok ia-la do ta? Ta hapu manek nai daebafak ia, matua ba'u lena fan. Manetualain sue-lain, ma Ana taon da'di manek neu basa Israel-lala'en-na. Leomae leondiak boe, ina nusa dea-la fufu'di-oo'dok-lan fo tao sala-singok.

27 Tete'ek-ka, o tatao-nono'i ma mangalauk nanseli! Emi mapalani lena-la'ban Manetualain nenik saoana inak maneme nusa dea-la mai!”

28 Yoyada nde been-na Imam Matuaina Elyasib-pa anan, tehu Yoyada ana esa da'di manafeuk neme Sanbalat neme kota Bet-Horon-na mai. Hu ndia de, au usi heni Yoyada neme Yerusalem mai.

29 Au hule-haladoi ae, “Ou Manetualain, mafandele, tao leo beek de, hataholi sila-la tao langgenggeo na'de Imam-ma ma O hehelu-balataam no basa imam-mala ma hataholi Lewi-la!”

30 Leondiak au tao balisi leoina Israel-la neme basa hata nusa dea lala'en-na mai. Au aketu nakanenetek ba'eneu basa imam-mala, ma hataholi Lewi-la nalosa sila esa-esak nanuu bela-ba'u mesan.

31 Boeo au atol, fo ela nai fai kikisak-kala, ala hapu sadia ai ha'i soaneu tunu-hotu tutunu-hohotuk fo bisa nanasadiak, ma laun-na hapu neni boa-boa neme dae isi-mina makasososan-na mai. Mate'en-na au hule-haladoi ae, “Au Manetualaing-ngo nei, mafandele basa ia-la, ma ba'e-pala au leona.”

Lean sinn:



Sanasan