SEMUEL SUSULAK-KA ESAN-NA 17 - Susula Malalaok Hehelu Palak Ma Hehelu BeukGoliat nakaheheek hataholi Israel-la 1 Nai faik esa, fo nai lelek hataholi Filistin-nala hoka basa solda'dun-nala, fo ala tutulu matak soaneu latee-lata'ti. Ala ito-ato solda'dun-nala lapadeik lakadadalak nai kota Sokho, fo nai Yehuda nusan dale, ma ala tao sila mamana ofun-na nai Sokho ma Azeka tala'da, deka no Efes-Damim. 2 Saul no hataholin-nala boeo lakabubua, de ala ofu nai Bafak Ela; laheheleaon fo lasasalematak loo hataholi Filistin-nala mamai-na. 3 Hataholi Filistin-nala lapadeik lakadadalak lai pupukuk esa lain, ma hataholi Israel-la lapadeik lakadadalak lai pupuku fe'ek esa lain; bafak esa, nai pupuku ka duak sila-la tala'da. 4 Boema palani ta'ti batu esa na'de Goliat, neme kota Gat-ta mai, ana kalua neme hataholi Filistin-nala mamana ofun dale mai, de nahee hataholi Israel-la. Deman-na, fafa'kama metel telu, 5 ana pake ti'ilanga liti ma ba'du musu liti, belan-na fafa'kama kilo limahulu hitu. 6 Ana feo ketu ein-na nenik liti, ma nasaa tee liti esa nai alun lain. 7 Tee ndia ain-na, ba'u ina manatenu-hengek-kala bolen esa, ma tee ndia isin-na belan-na, fafa'kama kilo hitu. Solda'du esa ho'u babaa fanan-na, de ana la'ok nai matan-na. 8 Goliat nate'e, boema naloo bou-bou neu hataholi Israel-la nae, “Ade, emi tao beek nai ndia? Ade, emi sanga matee-mata'ti do? Au hataholi Filistin esa, hai Saul atan-nala lemin! Hele-ma, emi hataholi palanim esa, fo natee-nata'ti la'ban au. 9 Metema mate au nai nakasusu'di natee-natatik ndia dalek soona, ami nau da'di emi atam, tehu metema au nde sengi, fo au taoisan soona, neukose emi nde da'di ami atam. 10 Besak ia boe, au ahee solda'du Israel-la; hele-ma hataholi esa, fo natee-nata'ti la'ban au!” 11 Lelek Saul no hataholin-nala lamanene naheek ndia boema, ala nggenge-la, ma ala bii lanseli. Dauk nai Saul mamana ofun 12 Dauk nde been-na Isai anan, fo hataholi Efrata, neme Betlehem nai Yehuda mai. Isai anatoun falu, ma nai tepo-lelek Saul paleta, Isai namalasi nanseli so. 13 Isai ana ka esa, ka dua, ka telun-na, leu latee-lata'ti tunga Saul. Uluk-ka na'de Eliab, ka dua, na'de Abinadab, ma ka telu na'de Syama. 14 Dauk nde mate'a teisu'uk-ka. Nai lelek ka'a ka telun sila-la latee-lata'ti tunga Saul, 15 nasi'a, Dauk la'oela Saul, fo ana fali ne'un leo Betlehem neu, fo ana foo aman bi'ilopon-nala. 16 Faik haahulu dalen-na, tunga-tunga fafai-le'do noson, Goliat neu deka no solda'du Israel-la fo nahees. 17 Nai faik esa boema, Isai nafa'da Dauk nae, “Ho'i-ma gandum nanadalak kilo sanahulu, ma loti nde ia, fo menis leo o ka'am-mala lai solda'du-la mamana ofun-na. 18 Boeo, meni fe malanga solda'du-a, keju balek sanahulu nde ia. Matanen, o ka'am-mala leo beek, fo meni fe au buti, mae o matongo moos so, de bei so'da-molek-kala. 19 Lai Bafak Ela, sama-sama loo Mane Saul-la, ma basa hataholi Israel fo latee-lata'ti la'ban hataholi Filistin-nala.” 20 Balahaa fafaianak boema, Dauk fo'a de naheheleaon. Ana fe bi'in-nala leo manafoo esa neu, fo naneas, de basa boema ana ho'in-na, neni bua-lo'as-sala de ala la'o, nandaa no aman paletan-na. Ana losa mamana ofuk-ka, nai lelek hataholi Israel-la leu leo musu dale leu, no ala eki, eeki musu-a. 21 Solda'du Filistin-nala loo solda'du Israel-la lasasalematak de laheheleaon-nala, fo latee-lata'ti. 22 Boema Dauk fe neni bua-lo'as-sala neu solda'du-la manamanea tafa-sisilon esa, de nalai leo musu dale neu, fo natongo no ka'an-nala. 23 Tehu lelek ana bei kokolak nos te, Goliat tutulumatak leo uluk neu, de nahee hataholi Israel-la, sama-na leo ndia tatao-nono'i biasan-na. Dauk boeo, namanene hala-kokola naheen sila-la. 24 Hataholi Israel-la lita Goliat no kaiboik boema, lalai no bibiik nanseli. 25 Esa nafa'da esa nae, “Mitak-kana nde ndia. Mamanene hala-kokola neheen-na leona! Ita manen Saul naheluk basa, nae su'di see fo ana taonisa Goliat soona, neukose ana fen bua palsen matuaina. Boeo, neukose manek-ka fe hataholi ndia sao anafe'on-na. Ma neukose ana fe hataholi ndia, aman teidalen-nala ta bae bea so'on.” 26 Boema Dauk nae, “Hataholi Filistin dinitiu ndia, napalani nanseli nahee Manetualain fo maso'dak-ka solda'dun-nala!” Basa boema, natane solda'du esa nae, “Ala fe hataholi fo ana bisa taonisa hataholi Filistin ndia beek, fo lose heni nakamumulu-nakamamaek-ka neme Israel mai?” 27 Laun-na lafa'dan, manek-ka helu basan ndia so. 28 Eliab, fo Dauk ka'a ulun-na, namanene Dauk kokolak no solda'du ndia. Namanasa Dauk nanseli, de nafa'da nae, “Tao le'e de o mai leo ia mai? O fe see mete-nakanae o bi'ilopom ka de'ubeem sila-la, lai moo solokaek-ka? Au bubuluk, o tao o aoinam-ma nono'kabai hataholi palani; o mai leo ia mai, ka'da soaneu mete natee-natatik-ka hetu?” 29 Dauk nataa nae, “Au sala beek? Ka'da au atane boe!” 30 Boema ana la'o, de neu natane solda'du fe'ek esa, bei dede'ak matak esa; de ana hapu natataak-ka, bei leondiak boe. 31 Tehu hataholi de'ubee, lamanene Dauk hala-kokolan, de landuku-lalosak-kana neu Saul, da'di Saul naloo Dauk neu nataa. 32 Dauk nafa'da Saul nae, “Ama Manek, ta paluu ita bii hataholi Filistin ndia fa! Au sadia basa, soaneu la'ban hataholi ndia.” 33 Saul nataa nae, “Bosok. Tao leo beek, fo o bisa makasusu'dik moo hataholi ndia? O bei muli-soluk manseli, te hataholi ndia, biasa natee-nata'ti neme bei muli-solun-na mai so.” 34 Tehu Dauk nae, “Ama Manek, atam-ma biasa foo atam-ma aman bi'ilopon-nala. Metema singa do meoasu mai kaa bi'ilopo-la soona, 35 au usi bana makaak ndia, fo au hotu fen, fo atam-ma se'i-po'in. Ma metema, singa do meoasu ndia la'ban atam-ma, soona atam-ma ki'du-na botoliin-na, fo atam-ma fepanisan. 36 Atam-ma taonisa, nau singa do meoasu boe, de hataholi Filistin dinitiu ndia boeo, neukose sama-na leo bana sila-la, nanahu napalani nakamumulu-nakamamaek Manetualain fo maso'dak-ka, solda'dun-nala. 37 Manetualain soi-tefa-na atam-ma neme singa ma meoasu-a mai so, de Ndia boeo neukose soi-tefa-na atam-ma neme hataholi Filistin ndia mai.” Boema Saul nafa'dan nae, “Hei, sa'di leo been-na, Manetualain, tulu-fali o.” 38 Saul fe bua papake musun-na leo Dauk neu, fo nde ba'du besi esa, de Dauk pake. Boema Saul tao topi liti-a neu Dauk langan-na. 39 Mate'en-na, Dauk pa'a Saul tafainan-na neu ba'du besi ndia, boema ana la'ok so'ba, tehu ana ta bisa fa, nanahu Dauk ta biasa pake bua papake musu fa. Dauk nafa'da Saul nae, “Atam-ma ta bisa la'ok no pake bua papakek ia fa. Atam-ma ta biasa pake fan.” Boema ana o'du heni bua papakek sila-la lala'en-na. 40 Basa boema, ana ho'in-na aitete'e foo bi'in-na, de ana helen-na batu bobongok 5 neme lee dale mai, boema ana taos leo ba'du-na sakun dale neu. Ma ana sadia-na pipilun-na nai liman dale so, de neu natongo no Goliat. Dauk sengi Goliat 41 Dodoo faa boema, Goliat manaho'u babaa fanan-na nakahuluk, ma Goliat tunga dean-na, de ana la'ok deka no Dauk. 42 Tehu lelek Goliat nita Dauk, de ana mete hehelun boema, ana hika ma ana hakinonolin, nanahu Dauk bei muli-soluk nanseli, ma aon-na makadelek. 43 Goliat nafa'da Dauk nae, “Ai tete'ek ndia, sosoan-na beek? Ade, o maedaenga au ia busa do?” Boema Goliat soo-supa Dauk nenik basa Goliat lamatua daebafa-nala na'den-na. 44 Bai te, nahee Dauk nae, “Ayo, tutulumatak leona! Te neukose au fe manupui, ma bana-la la'a o aopaam-ma.” 45 Tehu Dauk nataa nae, “O mai la'ban au nenik tafaina, tee ma dongi, tehu au mai la'ban o nenik Manetualain Fo Manakoasa, fo solda'du Israel-la Manetualain, fo o makamumulu-makamamaek-kana ndia, na'den-na. 46 Faik ia boe, neukose Manetualain fe o leo au mai; neukose au sengi o, fo au te'te heni o langam-ma. Neukose au fe o aopaam-ma, ma solda'du Filistin-nala aopaan-nala, neu manupui-la ma bana-la fo la'an. Soona basa daebafak-ka lala'en-na, neukose bubuluk, lae ami leoinam Israel, manuu Manetualain, de ami sene-do'ok-kana, 47 ma basa hataholi manai ia-la, neukose lita, lae Manetualain ta paluu tafaina do tee soaneu soi-tefa anan-nala fa. Ndia nde naketu natee-natatik ia eno-dalan, ma Ndia nde neukose fe emi leo ami limam dale mai-a.” 48 Goliat mulai tutulumatak fo neu deka no Dauk, boema no lai-laik Dauk nalai leo hataholi Filistin-nala dalek neu, fo nasasalematak non. 49 Dauk olo ba'du saku-na, de ana ho'i-na batu esa, boema ana pilun neu Goliat. Batu ndia la'e Goliat dedein-na, nalosa ba'e langa so'en-na, de ana tu'u natotonokala. 50-51 Dauk nalai leo Goliat neu, boema napadeik deka non; ana fe'a-na Goliat tafainan-na neme mamanan dale mai, de ana te'te-na hataholi Filistin ndia langan-na. Dauk sengi ma ana taonisa Goliat, ka'da nenik pipiluk ma batu! Lelek hataholi Filistin-nala lita, lae mate sila palani ta'ti batu-na so boema, lalai. 52 Hataholi Israel-la ma Yehuda-la eki kao-kao, ma ala usi hataholi Filistin-nala losa Gat, ma Ekron lelesuinan-na. Hataholi Filistin makahinak-kala, lalefule'ak su'di enok leo Saaraim ndia, nanalun-na. 53 Basa ndia de, hataholi Israel-la usi fali hataholi Filistin-nala boema, ala kalo mamana ofun-nala oe-isin. 54 Dauk ho'in-na Goliat langan-na, de nenin leo Yerusalem neu, tehu ana pe'da Goliat tafa-sisilon nai ndia uma ofun dale. Dauk nalelelaok no Saul 55 Lelek Saul nita Dauk neu la'ban Goliat boema, natane Abner, fo malanga solda'dun-na nae, “Abner, see ni'iana ndia?” Abner nataa nae, “Atam-ma ta bubuluk fa, Ama Manek.” 56 Boema Saul fe paleta nae, “Muu leona, fo matane dede'ak ndia.” 57 Da'di, lelek Dauk taonisa Goliat de ana fali leo mamana ofu neu boema, Abner non neu nataa Saul. Ndia te, Dauk bei su'u Goliat langan-na, nai langan lain. 58 Boema, Saul natanen nae, “Hai, touana muli-soluk-konei! See anan o?” Dauk nataa nae, “Atam ia, Isai neme Betlehem mai, anan au.” |
LAI 2018
Indonesian Bible Society