Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Maleko 9 - Tokelauan New Testament

1 Oi toe vāgana atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “E takutino atu e au ki a te koutou, e i ei nā tino ka ki lātou kiteagia te Mālō o te Atua kāfai ka pa mai ma te mālohi o tana pule, ka ko hēki feoti ki lātou.”


Ko te Hūiga ki te Tino o Iehu
( Mataio 17.1-13 ; Luka 9.28-36 )

2 Kua teka atu nā aho e ono, oi kave ai e Iehu ia Petelu, ko Iakopo, ma Ioane kua olo ma ia ki luga o he mauga maualuga nā ko ki lātou. Oi hūia ai te tino o Iehu kae kikila atu ki lātou,

3 ma ko ona kofu kua gigila tāhinahina — kua hili atu tona paepae hihina i lo te paepae e mafai ke fakapaepae ki ei he mea, i te lalolagi kātoa.

4 Oi kitea atu ai foki e ki lātou ia Elia ma Mohe e faitatala ma Iehu.

5 Oi lea atu ai ia Petelu ki a Iehu, “Te Faiakoga, te lelei ko ki mātou e i kinei! Ka fakatutū la e ki mātou ni fakamalumalu e tolu; ko tētahi mo koe, ko tētahi mo Mohe, ma tētahi mo Elia.”

6 Ko te mātataku o Petelu ma tētahi toka lua, kua hē hāfia lele ai e Petelu pe ka vēhea ake hana kupu.

7 Oi hula mai ai he ao ma malutū ai ki lātou, ma he leo e fanaifo mai te ao e vē ifo, “Ko toku Ataliki pele tēnei — fakalogo ki ei!”

8 Kae teki lava e kikila atu ki lātou kua hēai hētahi tino e i ei ma ki lātou kae nā ko Iehu oioti.

9 Ka koi ōifo ki lātou ki lalo o te mauga ka kua fakatonu vēnei atu e Iehu te toka tolu, “Nahe koutou takua lele ki he tino te mea na koutou kitea, heiloga kua toe tū te Ataliki o te Tagata mai te oti.”

10 Na uhitaki ki lātou ki te fakatonuga a Iehu, kae kua kāmata oi fakataufai ki lātou lava, “He ā nei te uiga o tana kupu, ‘toe tū mai i te oti?’ ”

11 Oi fehili atu ai ki lātou ki a Iehu, “He ā te lea ai nā faiakoga o te Tūlāfono e tatau ke mua hau ia Elia?”

12 Kua tali mai ia Iehu, “E hako ko Elia e hau muamua ke toe tukutuku tonu ia mea uma. Ka ko he ā nei foki la te tūhia ai i nā Tuhituhiga Paia, ko te Ataliki o te Tagata e tatau ke maua i nā puapuagā e lahi ma teteke e tagata?

13 Kae ko au e lea atu ki a te koutou, ko Elia kua hau, ma na ki lātou faia ki a te ia ho he mea lava na fofou ki lātou ki ei, e vē lava oi tūhia i nā Tuhituhiga Paia e uiga ki a te ia.”


Kua Fakamālōlō e Iehu he Taumalo e Ulufia e he Agaga Kino
( Mataio 17.14-21 ; Luka 9.37-43 )

14 Kua pa ifo ki lātou ki lalo ki te mea e i ei iētahi hoko o ia, oi kitea ai e ki lātou he kaifenua tokalahi i kinā ma ni faiakoga o te Tūlāfono e fai fīnauga ma ona hoko.

15 Na tēteki lele ia tagata i te kitea atuga e ki lātou o Iehu, oi fētutuli ai oi fakafeiloaki ki ei.

16 Oi fehili atu ai ia Iehu ki ona hoko, “He matākupu a te fai fīnauga ai koutou ma nā tino iēnā?”

17 Kua tali mai he tamāloa i te kaifenua ki a Iehu, “Te Faiakoga, ko au na hau oi kaumai toku ataliki ki a te koe ona e ulufia e he agaga kino ma hē mafai ke tautala.

18 Ko taimi uma lava e ulufia ai, e ato lava ia e ia ki lalo, ma hau te takāpia i nā gutu, e gugu ona nifo ma mākeketū tona tino kātoa. Na lea au ki ō hoko ke ki lātou tulia ki fafo te agaga kino, kae e hēki ki lātou mafaia.”

19 Oi tali atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Kai te hē talitonu o tagata o tēnei tupulaga! He ā nei te mataloa e tatau ke fakatahi ai pea au ma koutou? He ā nei te mataloa ka onohai ai pea au? Kaumai te taumalo ki a te au!”

20 Oi kaumai ai loa e ki lātou te taumalo ki a Iehu. Na kitea atu lava ia Iehu e te agaga kino, fakatete loa lava e ia te tino o te taumalo, oi pakū ai te taumalo ki te kelekele kua takafilifili ai, ka kua hau te takāpia i nā gutu.

21 Na fehili atu loa ia Iehu ki te tamana o te taumalo, “He ā nei te mataloa talu te tauale vēnei?” Kua tali mai te tamana, “Na tauale vēnei mai lava ka koi tamaiti lele.

22 E lahi nā taimi e taumafai ai te agaga kino ke tāmate toku ataliki oi e ia togia ki loto o te afi ma ki loto o te vai. Alofa ko ma fehoahoani mai ki a te ki māua kāfai e kē mafaia!”

23 Kua lea atu Iehu ki ei, “He ā te lea vē ai koe, ‘Kāfai e kē mafaia’? E mafai ia mea uma e te tino e fakatuatua.”

24 Ko te taimi lava tēnā na tagi ai te tamana, ma lea vē atu ki a Iehu, “Ko au e fakatuatua, kae e hē lava. Fehoahoani mai ko ki a te au kae ke fakalahi ātili ai toku fakatuatua!”

25 Kua kitea atu e Iehu te kaifenua kua kāmata nunu atu ki te mea e i ei ki lātou, oi fakatonu loa e ia te agaga kino vēnei, “Ko au e lea atu ki a te koe, te agaga e tutuli ma gūgū ai te taumalo, hau nei loa ki fafo, e hā foki koe oi toe ulu ki a te ia!”

26 Na taukekē loa te agaga kino ma fakatete lahi te taumalo oi hau ai ki fafo. Kua tatia te taumalo e vē he tino kua oti, ko te mea ia na lea vē ai te tokalahi o nā tino, “Ko te taumalo kua oti!”

27 Ka kua tago atu ia Iehu ki te lima o te taumalo kua fakatū ki luga, oi tū ai ki luga.

28 Kua fano ia Iehu ki loto o te fale, kua nā ko ia ma ona hoko, oi fehili atu ai ona hoko ki ei, “He ā nei te hēki mafai ai e ki mātou oi tuli ki fafo te agaga kino?”

29 Oi tali atu ai ia Iehu, “Ko te tatalo oioti lava te mafai ke tuli kehe ai ki fafo te itūkāigā agaga kino tēnei.”


Kua toe Tautala ia Iehu e uiga ki tona Mate
( Mataio 17.22-23 ; Luka 9.43-45 )

30 Kua olo kehe ia Iehu ma ona hoko mai kinā, oi olo ai kui loto atu i Kalilaia. E hēki fofou ia Iehu ke iloa e he tino te mea e i ei ai ia,

31 ona e fai ai nā akoakoga a ia ki ona hoko. Kua lea vē atu ki ona hoko, “Ko te Ataliki o te Tagata ka tukulima atu ki lalo o te pule a tagata, ma ka ki lātou tāmatea. Kae e teka nā aho e tolu, oi ka toe fakatū ai mai i te oti.”

32 Kae e hēki mālamalama ki lātou i te uiga o te fakakupuga tēnei, ma nae mātataku foki oi fehili e uiga ki ei.


Ko Ai te Hili ona Tāua?
( Mataio 18.1-5 ; Luka 9.46-48 )

33 Kua pa atu ki lātou ki Kapenaumi, kua ulu ki lotofale oi fehili atu ai ia Iehu ki ona hoko, “He matākupu a ko te nae fīnau ai koutou i te auala?”

34 E hēki i ei he tino e vaivaia, auā nae fīnau pe ko ai to ki lātou e pito hili ona tāua.

35 Na nofo ifo loa ki lalo ia Iehu, ma tautapa atu ki ona hoko e toka hefululua ke hōhō ake ki a te ia, oi lea vē atu ai ki ei, “Ko te tino e fia kavea ma muamua, e tatau ke ia tukua ia ia lava ke kavea ma mulimuli, ma fai ma tāvini ki tagata uma.”

36 Oi tago atu ai ia Iehu oi fakatū he tamaiti i mua o ki lātou. Kua ōpoipoi mai e ia te tamaiti i ona lima, ma lea vē atu ki ona hoko,

37 “Ko ai lava he tino e ia talia he tamaiti vēnei i toku igoa, kua ia talia foki au; ma ko ai lava e ia talia au, kua ia talia foki tē na ia uga maia au.”


Ko te Tino e hē Teteke mai e kau ki Tātou
( Luka 9.49-50 )

38 Kua lea vē atu ia Ioane ki a Iehu, “Te Faiakoga, na ki mātou kitea he tino na ia tulia ki fafo nā tēmoni i tō igoa, oi vavao ai e ki mātou auā e hē he tino e o ki tātou.”

39 Ka kua vāgana atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Nahe vavaoa te tino tēnā; auā e hēai he tino e ia faia he vāvega i toku igoa kae hohoko ai, kua tautala i ni kupu kino e uiga ki a te au.

40 Auā ko te tino e hē teteke mai ki a te ki tātou, e kau ma ki tātou.

41 E takutino atu e au ki a te koutou, ho he tino lava e ia fōki atua he ipu vai ona ko koutou e āku, ka maua lava e ia tona taui.


Ko nā Fakaohoohoga ki te Agahala
( Mataio 18.6-9 ; Luka 17.1-2 )

42 “Ko ai lava he tino e ia faia he mea ke uma ai te fakatuatua mai ki a te au o hētahi o ki lātou iēnei e tamaiti, e hili ai mo te tino tēnā te nonoa o he fatupae lahi lele ki tona ua, ma togi ai ki te tai.

43-44 Ma kāfai ko tō lima te māfua ai oi uma tō fakatuatua, tipi kehe! E hili atu tō hao ki te ola e hē gata kae lima tahi, i lo te kātoa o nā lima kae togi ai koe ki kēna, te afi e hē mafai ke mate.

45-46 Ma kāfai ko tō vae te māfua ai oi uma tō fakatuatua, tipi kehe! E hili atu tō hao ki te ola e hē gata kae vae tahi, i lo te kātoa o nā vae kae togi ai koe ki kēna.

47 Kāfai foki ko tō mata te māfua ai oi uma tō fakatuatua, hali kehe ki ko! E hili atu tō hao ki te Mālō o te Atua kae mata tahi, i lo te kātoa o nā mata kae togi ai koe ki kēna.

48 I kinā, ‘ko nā gāio e kaia ki lātou e hē mamate lele, ma te afi e huhunu ai ki lātou e hē mate lele.’

49 “Auā ka fakamamāgia ia tagata tau tokatahi uma i te afi, e vē ona fakamamāgia te tāulaga i te māhima.

50 “Ko te māhima e lelei, kae kāfai te māhima kua uma tona kokona, e mafai vēhea nei ke toe fakakokona e koutou? “Ke ia te koutou te māhima ke tūmau ai pea te koutou fealofani ma te fīlēmū, i te va o tētahi ma tētahi.”

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
Lean sinn:



Sanasan