Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Maleko 2 - Tokelauan New Testament


Kua Fakamālōlō e Iehu he Tamāloa e Mate tona Tino Kātoa
( Mataio 9.1-8 ; Luka 5.17-26 )

1 Kua teka atu ni aho, oi toe foki ai ia Iehu ki Kapenaumi, kua halalau foki te tala ko Iehu kua i tona kāiga.

2 Oi ōmamai ai nā tino e tokalahi ki ei, ma kua hē ofi i loto o te fale, ke pa lava ki fafo o te faitotoka. E folafola atu e Iehu te Tala Lelei ki a te ki lātou,

3 kae taunuku mai nā tamāloa e toka fa, e hiki mai he tamāloa e mate tona tino kātoa, ki a Iehu.

4 Kae ona ko te tumu o te kaifenua, kua hē mafai ai ke hao atu te tauale ki a Iehu. Oi fakapu loa e ki lātou te tuākaukau o te fale, i luga tonu lava o te mea e i ei ia Iehu. Kua uma te fakapu oi tukutuku ifo ai e ki lātou te tamāloa ki lalo, e takoto i luga o tona moega.

5 I te kiteaga e Iehu te lahi o to lātou fakatuatua, oi vāgana atu ai ki te tamāloa e mate tona tino kātoa, “Toku ataliki, ko au agahala kua fakamāgalo.”

6 Ko iētahi faiakoga o te Tūlāfono nae i kinā i te taimi tēnā, kua vē ifo i o lātou loto,

7 “E mafai vēhea e te tagata nei oi tautala vēia? Ko te fāifāi moni lava tēnei! Nā ko te Atua oioti lava te ia mafaia oi fakamāgalo nā agahala!”

8 I te taimi lava tēnā, na iloa ai e Iehu nā mea i o lātou māfaufau, oi vāgana atu ai ki ei, “He ā te māfaufau ai koutou ki ni mea vēnā?

9 Tēfea te mea e faigōfie, ko toku lea ki te tino e mate tona tino kātoa, ‘Ko au agahala kua fakamāgalo,’ pe ko toku lea, ‘Tū ki luga, hiki tō moega, ma havali?’

10 Ka kō fakamāonia atu la ki a te koutou, e i te Ataliki o te Tagata te pule i te lalolagi nei, ke fakamāgalo ai nā agahala.” Oi lea atu ai ki te tamāloa e mate tona tino kātoa,

11 “Ko au e lea atu ki a te koe, tū ki luga, hiki tō moega, ma fano ki tō kāiga!”

12 Oi tū loa lava te tamāloa ki luga, kua hiki tona moega ma fano kehe vave, ka koi kikila atu ki ei nā tino. Na taufai ofo ki lātou uma lele ma viviki ake ki te Atua ma lea vē, “E hēki ki mātou kiteagia lele he mea vēnei!”


Kua Kalaga ia Iehu ki a Levi
( Mataio 9.9-13 ; Luka 5.27-32 )

13 Kua toe fano ia Iehu ki te matāfaga o te Vaitūloto ko Kalilaia. E tokalahi nā tino na ōmamai ki a te ia, oi akoako atu ai e ia ki lātou.

14 Koi havali atu ia Iehu, kae ia kitea atu he aolāfoga, ko Levi te Ataliki o Alefaio, e nofo mai i loto o tona ofiha. Kua vāgana atu ia Iehu ki ei, “Mulimuli mai ki a te au.” Oi tū ai ki luga ia Levi kua mulimuli ki a Iehu.

15 I he taimi mulimuli ake, na fai ai te katiga a Iehu i te fale o Levi. E tokalahi nā aolāfoga ma iētahi tino inohia nae mulimuli ki a Iehu, ma e tokalahi ki lātou iēnei na kakai fakatahi ma ia ma ona hoko i te laulau.

16 Ko iētahi faiakoga o te Tūlāfono, ni Falehaio, kua ki lātou kitea atu ia Iehu e kakai fakatahi ma nā aolāfoga vēnā ma nā tino inohia, oi fehili vē atu ai ki ona hoko, “He ā te kakai fakatahi ai ia Iehu ma nā tino vēnā?”

17 Kua lagona atu e Iehu ki lātou oi tali vē atu ai, “Ko nā tino e mālōlō, e hē ki lātou manakomia he fomai, kae vaganā ai nā tino e tauaale. Ko au e hēki hau ke kalaga ki nā tino lelei, kae ki nā tino e inohia e tagata.”


Ko te Fehili e uiga ki te Fakalāina
( Mataio 9.14-17 ; Luka 5.33-39 )

18 I tētahi aho nae fakalāina ai nā hoko o Ioane ma nā hoko o te kau Falehaio. Oi ōmamai ai nā tino kua lea vē atu ki a Iehu, “He ā te fakalāina ai nā hoko o Ioane te Papatiho, ma nā hoko o te kau Falehaio, kae ko nā hoko o koe e hē fakalāina?”

19 Kua tali mai ia Iehu ki a te ki lātou, “E mafai te kau valakaulia i he fakaipoipoga ke fakalāina ka koi fakatahi ki lātou ma te tama fakaipoipo? Kāfai te tama fakaipoipo e fakatahi pea lava ma ki lātou, e hē ki lātou faia he mea vēnā.

20 Kae e hau te aho e kave kehe ai te tama fakaipoipo mai ia te ki lātou, oi fātoā fakalāina ai ki lātou.

21 “E hēai he tino e fakaaogā e ia he meakie fou ke fono ai he peleue tuai, auā ka mimigi te mea kie fou ma hahae kehe ai ni meakie tuai, ma ātili ai te lahi o te gahae.

22 E hē utua foki e he tino he uaina fou, ki loto o ni fagu pakumanu uaina kua uma te fakaaogā, auā ka gāpāpā nā fagu pakumanu uaina, ma ka fakakino uma ai te uaina vēnā ma nā fagu pakumanu uaina. Kae ko te uaina fou, e tatau ke utu ki loto o nā fagu pakumanu uaina fou.”


Ko te Fehili e uiga ki te Hāpati
( Mataio 12.1-8 ; Luka 6.1-5 )

23 I tētahi aho Hāpati na havali atu ai ia Iehu kui loto he togāhaito; koi kui atu ki lātou i kinā kae kua kāmata oi tau e ona hoko nā uluhaito.

24 Oi lea atu ai nā Falehaio ki a Iehu, “Kikila, he ā te fai ai e ki lātou te mea e fakahā i te Tūlāfono, ke fai i te Hāpati!”

25 Oi tali vē atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “E hēki faitau lele nei koutou ki te mea a Tavita na fai, i te fia mauaga e ia o he fehoahoani ma fia kaia, ko ia ma ki lātou nae fakatahi ma ia:

26 i te fanoga ki loto o te fale o te Atua, i nā aho o Apiata te Ulu Ohitāulaga, ma kai nā falaoa kua uma te fakapaia mo te Atua? E hē fakataga i te Tūlāfono ke kai ki ei he tino vaganā nā ohitāulaga, ma na ia fōkia foki ki nā tino nae i ei ma ia.”

27 Kua toe vāgana atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko te Hāpati na fai mo te lelei o te tagata, kae e hēki faia te tagata mo te Hāpati.

28 Ko te mea ia, ko te Ataliki o te Tagata, ko te pule foki ia o te Hāpati.”

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
Lean sinn:



Sanasan