Maleko 14 - Tokelauan New TestamentKua Lama ia Iehu ke Tāmate ( Mataio 26.1-5 ; Luka 22.1-2 ; Ioane 11.45-53 ) 1 Kua toe lua nei ia aho ki te Fakamanatuga o te Pāheka ma te Falaoa Hē Fakafefetea. Ko nā ohitāulaga hili ma nā faiakoga o te Tūlāfono, kua hakilikili ki he auala ke puke munimuni ai ia Iehu ke tāmate. 2 Kua lea vē ki lātou, “E hē tatau ke fai e tātou te mea tēnei i te taimi o te Pāheka, auā e i na fai ma mea e fakatupu ai he vevehi lahi o tagata.” Kua Fakauku ia Iehu i Petania ( Mataio 26.6-13 ; Ioane 12.1-8 ) 3 Ko Iehu nae i Petania i te fale o Himona, he tamāloa nae maua i he tauale kino o te kili. E kai ia Iehu kae hau ki a te ia he fafine ma he fagu alapaha e tumu i nā lolo manogi taugatā pe ko te nato mamā. Kua tatake e te fafine te fagu oi liligi ai te lolo manogi ki te ulu o Iehu. 4 Ko iētahi tino nae i kinā kua feita ma lea vē tētahi ki tētahi, “He ā nei te kua fakamāumau ai nā lolo manogi? 5 Anei na kave oi fakatau, na maua mai he tupe e hili atu i te toluhelau tēnali ma kave ai te tupe ma nā tino mātitiva!” Oi munaia ai e ki lātou te fafine. 6 Kae kua vāgana atu ia Iehu, “Tuku vē te fafine! He ā te fakalavelave ai koutou ki ei? Kua fai e ia he mea e gali ma manaia ki a te au. 7 Ka i ei pea lava nā tino mātitiva ma koutou, ma mafai ke fehoahoani koutou ki ei i ho he taimi; kae ka hē i ei pea lava au ma koutou. 8 Kua fai e te fafine te mea e ia mafaia; kua fakauku fakato e ia toku tino mo te tanuga. 9 E takutino atu e au ki a te koutou, ho he mea lava e tālaki ai te tala lelei tēnei i te lalolagi kātoa, ko te mea na fai e te fafine, ka fakailoa ki tagata ke manatua ai pea lava ia.” Kua Malie ia Iuta ke Fakalata e ia ia Iehu ( Mataio 26.14-16 ; Luka 22.3-6 ) 10 Oi fano ai ia Iuta te Ihikaliota, he tino o te kau hoko e toka hefululua, ki nā ohitāulaga hili oi lea ki ei e ia mafaia oi fakalata ia Iehu, kae ke mafai ai oi puke e ki lātou. 11 Na fiafia lele nā ohitāulaga hili i te ki lātou lagonaga o te mea kua lea ake ai ia Iuta. Na fai ai te lātou folafolaga ka ki lātou totōgia ia Iuta i ni tupe. Ma na kāmata ai loa oi tautuku e Iuta he avanoa, ke ia tukulima atua ai ia Iehu ki a te ki lātou. Kua Kakai Fakatahi ia Iehu ma ona Hoko i te Kaiga Fakamanatu o te Pāheka ( Mataio 26.17-25 ; Luka 22.7-14 , 21-23 ; Ioane 13.21-30 ) 12 I te aho muamua o te Kaiga Fakamanatu o te Falaoa Hē Fakafefetea, ko te aho ia e tāmate ai nā punuamāmoe mo te Pāheka, na fehili vē atu te kau hoko ki a Iehu, “Ko fea te fofou koe ke hāuni ai e ki mātou te kaiga o te Pāheka mo koe?” 13 Oi uga ai e ia e Iehu nā hoko e toka lua ma te fakatonuga tēnei, “Olo ki te kakai, ma ka i ei he tamāloa e amo he fagu vai e fetaui koutou. Olo oi mulimuli ki ei ke pa ki loto o te fale e fano ki ei, 14 oi lea ai ki te tino e o ia te fale: ‘Lea mai te Faiakoga, Tēfea te potu ka kakai ai oku hoko ma au i te kaiga o te Pāheka?’ 15 Ka fakahino atu e ia ki a te koulua he potu lahi i te falealuga, kua i ei nā meāfale ma kua tapena, hāuni i kinā nā mea uma mo ki tātou.” 16 Oi na olo ai loa nā hoko ki te kakai, ma na ki lā maua atu nā mea uma lele e vē lava ona lea ake ai ia Iehu; ma hāuni ai loa e ki lāua te kaiga o te Pāheka. 17 Kua pa ki te pō, oi ōmamai ai ia Iehu fakatahi ma ona hoko e toka hefululua. 18 Ka koi kakai ki lātou i te laulau, kae vāgana atu ia Iehu, “E takutino atu e au ki a te koutou te meamoni, e i ei te tino o koutou ka ia fakalatagia au — he tino e kakai fakatahi ma au.” 19 Na lagona e te kau hoko te fakanoanoa oi kāmata ai oi fehili tau tokatahi ki lātou ki a Iehu vēnei, “E hē ko au ni, te lea ai koe?” 20 Kua lea mai ia Iehu, “Ko he tino lava e o te koutou toka hefululua, te tino e lolō tana falaoa ki loto o te ipu fakatahi ma au. 21 Auā ko te Ataliki o te Tagata e oti lava e vē oi lea mai ai nā Tuhituhiga Paia, kae hāloa la te tino e ia fakalatagia te Ataliki o te Tagata! Na hili lele atu mo te tino tēnā, anei ake e hēki fānau mai ki te lalolagi!” Ko te Kaiga a te Aliki ( Mataio 26.26-30 ; Luka 22.14-20 ; 1 Kolinito 11.23-25 ) 22 Ka koi kakai ki lātou, oi tago ai ia Iehu ki te falaoa, kua fakafetai ki te Atua, oi tavaevae ai ma fōki ki ona hoko ma vāgana atu ki ei, “Puke mai ki ei, ko toku tino tēnei.” 23 Oi tago ai ki te ipu, kua fakafetai ki te Atua oi fōki ai ki a te ki lātou; ma na feinu uma ai ki lātou ki ei. 24 Kua vāgana atu ia Iehu, “Ko toku toto tēnei e fakamau fakailoga ai te feagaiga a te Atua, ka fakamaligi mo nā tino e tokalahi. 25 E lea atu au ki a te koutou, ka hē toe inu lele au ki te uaina tēnei, heiloga kua pa ki te aho e inu ai au i te uaina fou, i te Mālō o te Atua.” 26 Kua uma te uhu o te lātou pehe e viviki ake ai ki te Atua, oi olo ai ki te Mauga o Ōlive. Kua Vavalo e Iehu te Fakafiti a Petelu ( Mataio 26.31-35 ; Luka 22.31-34 ; Ioane 13.36-38 ) 27 Kua vāgana atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko koutou uma lele ka hōhola kehe kae tīaki au, auā e lea mai te tuhituhiga paia, ‘Ka tāmate e te Atua te leoleomāmoe, ma ko nā māmoe ka takape.’ 28 Kae kāfai e uma te fakataunukuga o toku toetū mai te oti, ko au ka fano muamua ia te koutou, ki Kalilaia.” 29 Kua tali atu ia Petelu, “E hē kō tiakia lele koe, e tuha lava pe hōhola kehe uma tētahi vāega!” 30 Oi lea atu ai ia Iehu ki a Petelu, “E takutino atu e au ki a te koe te meamoni, ka ko hēki vivini fakalua te moa i te pō nei ka kua fakafiti fakatolu koe, e hē kē iloa au.” 31 Ka kua fakaatili ai te tali mālohi atu o Petelu vēia, “E hē mafai au ke lea vēnā, e tuha lava pe kāfai e oti ai au fakatahi ma koe!” Ma kua lea vēnā foki iētahi o te kau hoko. Kua Tatalo ia Iehu i Ketehemane ( Mataio 26.36-46 ; Luka 22.39-46 ) 32 Oi taunuku atu ai ki lātou ki he koga e igoa ko Ketehemane, ma na vāgana atu ai ia Iehu ki ona hoko, “Nonofo i kinei kae ke tatalo au.” 33 Kua kave e ia ia Petelu, Iakopo, ma Ioane, kua olo ma ia. Kua lagona e ia te fakanoanoa lahi ma te fakaatu. 34 Oi vāgana atu ai ki a te ki lātou, “Ko au e vē he tino ka oti, i te fakanoanoa lahi o toku loto. Nonofo i kinei ma tautuku, nā he tino e hau.” 35 Kua hēleka mālie atu ia Iehu ki mua, oi fakapakū ai ki te kelekele ma tatalo, kāfai e mafai, ke nahe pa ia ki te taimi o puapuagā. 36 Kua vē tana tatalo “Te Tamana, toku Tamana! E hēai he mea fokotahi e hē kē mafaia. Kave kehe ko te ipu tēnei o puapuagā ia te au. Kae nahe faia toku loto, kae fai tō finagalo.” 37 Kua toe foki mai ia Iehu, ma na ia maua mai ona hoko e toka tolu e momoe. Oi lea atu ai ki a Petelu, “Himona, ko koe e moe? E hē kē lavā lele oi ala i he itūlā lava e fokotahi?” 38 Oi vāgana atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Tautuku lelei ma tatalo ke nahe pa koutou ki ni fakaohoohoga; ko te loto e fofou ki ei, ka ko te tino e vāivai.” 39 Kua toe fano foki ia Iehu oi tatalo, kua fakaaogā e ia nā kupu lava na tatalo ai muamua. 40 Kua toe liliu ia Iehu ki ona hoko, ma na ia maua atu e momoe; kua hē mafai lava ke pupula o lātou mata i te fia momoea. Ma kua hē ki lātou iloa pe ka vēhea ake he lātou tala ki a te ia. 41 I te toe liliu maiga o Iehu ki ona hoko, ko te fakatolu tēnei o taimi, oi lea vē atu ai ki a te ki lātou, “Ko koutou koi momoe lava ma mālōlō? Kua lava tēnā! Kikila, kua pa mai te itūlā e tukulima atu ai te Ataliki o te Tagata ki te pule a tagata agahala. 42 Tutū mai loa ki luga keina tātou olo. Kikila atu, kua i kinei te tino e ia fakalatagia au!” Kua Puke Fakapagotā ia Iehu ( Mataio 26.47-56 ; Luka 22.47-53 ; Ioane 18.3-12 ) 43 Ka koi tautala atu ia Iehu, kae pa mai ia Iuta, tētahi o te kau hoko e toka hefululua. Na ōmamai fakatahi ma he kaifenua o tagata ma nā pelu ma nā pōvai, na uga mai e te kau ohitāulaga hili, nā faiakoga o te Tūlāfono ma te kau toeaina. 44 Oi fakatonu ai e te tino ka ia fakalatagia ia Iehu nā tino, kua lea vē atu ki a te ki lātou, “Ko te tino e hogi au ki ei, ko ia tēnā e puke e koutou; takitaki kehe ma leoleo fakalelei.” 45 Na pa mai lava ia Iuta oi fano ai loa ki a Iehu ma lea vē atu ki ei, “Te Faiakoga!” ma hogi atu ki ei. 46 Oi puke ai e ki lātou ia Iehu. 47 Kua heki ake te pelu a hētahi o nā tino nae tutū i kinā, ma ta ai e ia hētahi o kaukauna a te Ulu Ohitāulaga, ma motu ai te taliga. 48 Oi vāgana atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko au nei he tino kaihohoa kua ōmamai ai koutou ma nā pelu ma nā pōvai oi puke au? 49 I aho uma ko au e fakatahi ma koutou i loto o te Mālumalu ma akoako atu ai e au ia tagata, kae e hēki koutou pukea au i kinā. Kae e fakataunuku lava nā mea kua tūhia i nā Tuhituhiga Paia.” 50 Oi tīaki ai ia Iehu e te kau hoko uma kae fētutuli kehe. 51 Nae i ei he taumalo nae taumulimuli ki a Iehu, e hēai ni ona kofu vaganā ai te kiekafu e tāpulupulu ai. Na taumafai te vāega kua pukea ia Iehu ke puke e ki lātou, 52 kae na vili telenoa te taumalo kae tīaki tona kie. Kua Kave ia Iehu ki mua o te Taupulega ( Mataio 26.57-68 ; Luka 22.54-55 , 63-71 ; Ioane 18.13-14 , 19-24 ) 53 Oi takitaki ai ia Iehu ki te fale o te Ulu Ohitāulaga. Ko kinā kua fakapotopoto uma ai te kau ohitāulaga hili, te kau toeaina, ma nā faiakoga o te Tūlāfono. 54 Ko Petelu kua taumulimuli mamao atu i tua ma fano ai ki loto o te lōtoā o te fale o te Ulu Ohitāulaga. Ko kinā na nofo ai ki lalo fakatahi ma nā leoleo o te Mālumalu, oi fakamāfanafana i tafa o te afi. 55 Oi taumafai ai nā ohitāulaga hili ma te Taupulega kātoa, ke hakili ni molimau pepelo ke mōlia ai ia Iehu, kae ke mafai ai ke tāmate e ki lātou; kae e hēki ki lātou maua he mea. 56 E tokalahi nā tino na fai a lātou molimau pepelo e uiga ki a Iehu, kae ko a lātou molimau e kehekehe ma e hēki mafai ke tutuha. 57 Oi tutū ai ki luga ni tamāloa oi fai te lātou fakamatalaga pepelo vēnei e uiga ki a Iehu: 58 “Na ki mātou lagona i te leaga vē o te tagata tēnei, ‘Ka talepe e au ki lalo te Mālumalu tēnei na fau i lima o tagata ma toe fakatū ai he Mālumalu e hēki faua i lima o tagata, kāfai e teka nā aho e tolu.’ ” 59 Kae e hēki mafai lele e nā tino iēnei oi fakatutuha a lātou fakamatalaga. 60 Oi tū ai ki luga te Ulu Ohitāulaga i mua o ki lātou uma, kua fehili vē atu ki a Iehu, “E hēai lele hau tali e fai? E hē kē lagona atu nā mōliga a nā tino kua fai e uiga ki a te koe?” 61 Kae ko Iehu kua hē kīkī lele pe tali atu ki ei. Oi toe fehili atu ai ki ei te Ulu Ohitāulaga, “Ko koe moni ko te Mehia, te Ataliki o te Atua Mamalu?” 62 “Io, ko au,” kua tali mai ia Iehu, “ma ka koutou kitea te Ataliki o te Tagata e nofo i te itū taumatau o te Hilihilikehe, ma e hau ma nā ao o te lagi!” 63 Oi hae ai e te Ulu Ohitāulaga tona peleue tatao ma lea vē atu, “He ā te toe fofou ai ki tātou ki ni molimau? 64 Kua fakalogo uma koutou ki ana kupu fāifāi ki te Atua. He ā he koutou tonu?” Oi tonu ai ia te ki lātou uma ko Iehu kua hala ma kua tatau ke tāmate. 65 Ko iētahi o ki lātou kua kāmata oi tūfeanu ki a Iehu, kua nonoa e ki lātou ona mata kae kini i o lātou lima, ma lea vē ki ei, “E kē iloa la pe na hei tukia koe?” Oi kave ai ia Iehu e nā leoleo ma kini e ki lātou. Kua Fakafiti ia Petelu e Hē ia iloa ia Iehu ( Mataio 26.69-75 ; Luka 22.56-62 ; Ioane 18.15-18 , 25-27 ) 66 Koi nofo ia Petelu i loto o te lōtoā kae havali ake he kaukauna fafine a te Ulu Ohitāulaga. 67 Kua ia kitea atu ia Petelu e fakamāfanafana mai i te afi, oi kikila hako ai ki ei kae lea vē atu, “Ko koe foki tētahi tino nae i ei fakatahi ma Iehu te Nahaleta.” 68 Kae kua fakafiti ia Petelu ma vē atu tana tali, “Ko au e hē mālamalama i te mea e lea mai ai koe,” oi havali ai ki te gutu faitotoka. Ko te taimi lava tēnā, na vivini ai te moa. 69 Kua kitea atu e te kaukauna fafine ia Petelu, oi kāmata ai oi lea vē atu ki nā tino e tutū i kinā, “Ko tētahi tino tēia o te kāuga tēnei!” 70 Kae na toe fakafiti foki ia Petelu. Kua mataloa mālie, oi toe lea vē atu ai nā tino ki a Petelu, “E hako lava ko koe he tino o te vāega tēia, auā ko koe foki he tino Kalilaia.” 71 Oi lea atu ai ia Petelu, “E tautō atu au ko te mea e lea atu ai au e moni. Ke fakahalagia au e te Atua kāfai au e hē tautala i te meamoni! E hē kō iloa te tino tēnā e lea ai koutou.” 72 Ko te taimi lava tēnā na vivini fakalua ai te moa, ma na manatua ai loa e Petelu te kupu a Iehu na fai ake ki a te ia, “Ka ko hēki vivini fakalua te moa ka kua fakafiti fakatolu koe e hē kē iloa au.” Oi kāmata loa kua tagi. |
Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.
New Zealand Bible Society