Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Maleko 10 - Tokelauan New Testament


Kua Akoako e Iehu e uiga ki te Tatala Āvaga
( Mataio 19.1-12 ; Luka 16.18 )

1 Oi fano kehe ai ia Iehu i te kogāfenua tēnā, kua fano agai ki te itūmālō o Iutea, oi aha ai ki tētahi itū o te vaitafe ko Iolitana. E tokalahi foki he kaifenua kua toe lolofi atu ki ei, oi akoako atu ai ki lātou e ia, e vē lava ko tana māhani.

2 Oi ōmamai ai te kau Falehaio, kua taumafai ke tofotofo ia Iehu i he fehili. Kua fehili vē atu ki lātou ki a te ia, “Taku mai ake, e fakataga nei i te tātou Tūlāfono he tamāloa ke tatala e ia tana āvaga?”

3 Na tali atu ia Iehu i he fehili, kua lea vē atu, “E vēhea te tūlāfono na tuku atu e Mohe ki a te koutou?”

4 Kua tali mai ki lātou, “Na fakataga mai e Mohe ke tuhi e te tamāloa he tuhi ki tana āvaga ke fakailoa ki ei ko te lā āvaga kua tatala, ma uga ai tana āvaga ke fano.”

5 Oi tali atu ai ia Iehu ki ei, “Na tuhi e Mohe te tūlāfono tēnei mo koutou auā outou loto e makaka.

6 Kae i te kāmataga o te lalolagi, ‘Na fai e te Atua ki lāua, he tamāloa ma he fafine.’

7 ‘Ko te mea ia ka tukua ai e te tamāloa tona tamana ma tona mātua kae fakatahi ma tana āvaga,

8 ma kavea ai ki lāua ma tino e tahi.’ Kua hē toe toka lua kae kua tino e tahi.

9 E hēai la he tino e ia toe tuku kehekehea te mea kua tuku fakatahi e te Atua.”

10 Kua toe ulu atu ki lātou ki te fale oi fehili atu ai te kau hoko ki a Iehu e uiga ki te matākupu lava tēnei.

11 Oi lea atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko ai lava he tamāloa e tatala e ia tana āvaga, kae fakaipoipo ki hētahi fafine, kua agahala ia i te mulilua.

12 E vēnā foki he fafine e tatala e ia tana āvaga kae fakaipoipo ki hētahi tamāloa, kua agahala ia i te mulilua.”


Kua Fakamanuia e Iehu nā Tamaiti
( Mataio 19.13-15 ; Luka 18.15-17 )

13 Kua kaumai e ni tino ni tamaiti ki a Iehu ke fakaeke atu ona lima ki o lātou ulu, kae kua mumuna atu ki ei te kau hoko.

14 Kua kitea atu e Iehu te mea tēnei, oi tīgā ai tona loto ma lea vē atu ki ona hoko, “Tuku nā tamaiti ke ōmamai ki a te au nahe vavaoa, auā ko te Mālō o te Atua e mo ki lātou e vē ko ki lātou iēnei.”

15 E takutino atu e au ki a te koutou, ko ai lava e hē ia talia te Mālō te Atua e vē he tamaiti, ka hē hao atu lele ia ki ei.

16 Kua ōpoipoi mai e Iehu nā tamaiti, oi fakaeke atu ai ona lima ki o ki lātou ulu tau tokatahi, ma fakamanuia ki a te ki lātou.


Ko te Tamāloa Maukoloa
( Mataio 19.16-30 ; Luka 18.18-30 )

17 Kua toe fakaauau te malaga a Iehu, kae vili mai he tamāloa oi tōtuli i mua o ia kae fehili vē atu ki ei, “Te Faiakoga lelei, he ā nei te tatau ke kō faia kae ke maua ai e au te ola e fakavavau?”

18 Kua fehili atu ia Iehu ki ei, “He ā te lea vēnā mai ai koe ko au e lelei? E hēai he tino e lelei kae nā ko te Atua oioti lava.

19 Kua iloa e koe nā fakatonuga: ‘Ia koe nahe tāmate tino; ia koe nahe mulilua; ia koe nahe kaihohoa; ia koe nahe molimau pepelo; ia koe nahe fākaimamago; āva ki tō tamana ma tō mātua.’ ”

20 Kua lea atu te tamāloa, “Te Faiakoga, na kāmata mai lava koi tamaiti au, ko au e uhitaki pea lava ki nā fakatonuga uma iēnei.”

21 Kua kikila hako atu ia Iehu ki te tamāloa ma tona alofa, oi lea vē atu ai ki ei, “Toe tahi lava la te mea ko hēki kē faia. Fano oi fakatau au mea uma lele ma fōki te tupe ma nā tino mātitiva, ma ka maua ai e koe nā koloa e lahi i te lagi; oi hau ai oi mulimuli mai ki a te au.”

22 I te lagona atuga e te tamāloa te mea tēnei, oi faūū ai ona mata ma fano kehe ma te loto fakanoanoa, auā ko ia ko he tino maukoloa.

23 Kua fakaholo atu te kikila a Iehu ki ona hoko oi vāgana atu ai ki ei, “Kai te faigatā lele mo nā tino maukoloa ke hao atu ki te Mālō o te Atua!”

24 Na ofo lahi lele te kau hoko ki nā kupu iēnei a Iehu. Kae kua toe vāgana atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Taku fānau, kai te faigatā lele ke hao atu he tino ki te Mālō o te Atua!

25 E faigatā lele atu mo he tino maukoloa ke hao atu ki te Mālō o te Atua, i lo mo he kāmela ke ulu i te pu o he gila.”

26 Ko nā kupu iēnei na ofo lahi lele ai te kau hoko, ma na fehili ai tētahi ki tētahi vēnei, “Ko ai nei la te i na mafai ke fakaola?”

27 Kua kikila hako atu ia Iehu ki a te ki lātou ma tali vē atu, “Ko te mea tēnei e matuā hē mafai lava e tagata kae e mafai e te Atua, auā e hēai he mea fokotahi e hē mafai e te Atua.”

28 Oi vē atu ai te kupu a Petelu, “Kikila, kua tuku e ki mātou a mātou mea uma lele kae mulimuli atu ki a te koe.”

29 Ka kua vāgana atu ia Iehu ki a te ki lātou, “E takutino atu e au ki a te koutou, ho he tino e ia tukua tona fale, pe ko ona uho, pe ko ona tuafafine, pe ko tona mātua, pe ko tona tamana, pe ko tana fānau, pe ko ona fenua ona ko au ma te Tala Lelei,

30 ka maua e ia te hautua helau o fale, o uho, o tuafafine, o mātua, o fānau, o fenua — fakatahi ai ma nā fakahāuāga; kae i te ōlaga fou koi hau, ka maua e ia te ola e fakavavau.

31 Kae e tokalahi ki lātou e muamua nei ka kavea ma mulimuli, e tokalahi foki ki lātou e mulimuli nei ka kavea ma muamua.”


Ko te Fakatolu oi Tautala ia Iehu e uiga ki tona Mate
( Mataio 20.17-19 ; Luka 18.31-34 )

32 Kua i luga nei o te auala e fano ki Ieluhalema ia Iehu ma ona hoko. Ko Iehu e havali i mua o te kau hoko, kua tumu foki nā loto o te kau hoko i te popole; ko nā tino foki e mulimuli atu i o lātou tua kua mātataku. Oi toe fakapotopoto mai ai e Iehu ona hoko e toka hefululua, oi tautala ai ki ei e uiga ki nā mea ka pa ia ki ei.

33 Kua vāgana atu ia Iehu, “Kikila, ko ki tātou e olo ki Ieluhalema. Ko kinā ka tukulima atu ai te Ataliki o te Tagata ki te pule a nā ohitāulaga hili ma nā faiakoga o te Tūlāfono. Ka ki lātou fakahalagia ia i te oti, ma tukulima atu ki tagata nukukehe,

34 ma ka fakatauemu ki lātou ki a te ia ma tūfeanu ki ei ma kini, oi tāmate ai e ki lātou; kae ka toe tū ia mai te oti, i tona tolu o aho.”


Ko te Fakatagi a Iakopo ma Ioane
( Mataio 20.20-28 )

35 Oi ōmamai ai ia Iakopo ma Ioane nā ataliki o Hepetaio ki a Iehu, kua lea vē atu ki ei, “Te Faiakoga, e i ei te mea e fofou ki mā ke fai e koe mo ki māua.”

36 Kua tali mai ia Iehu, “He ā te fofou koulua ki ei?”

37 Kua tali atu ki lāua, “Kāfai koe e nofo i te nofoāliki i tō Mālō, fakanonofo ko ki māua fakatahi ma koe, ko tētahi i tō itū taumatau, ma tētahi i tō itū tauagavale.”

38 Kae kua vāgana atu ia Iehu ki a te ki lāua, “E hē koulua iloa te mea tēnā e lea mai ai koulua. E koulua mafaia moni oi inu ki te ipu o nā puapuagā e tatau ke inu au ki ei? E mafai nei koulua ke papatiho i te itūkāigā papatihoga ka papatiho ai au?”

39 Kua tali mai ki lāua, “E ki mā mafaia.” Oi vāgana atu ai ia Iehu ki ei, “Ko te ipu e inu ai au ka inu ai koulua, ma ko te papatihoga e papatiho ai au ka papatiho ai koulua.

40 Kae e hē ia te au te pule e filifili ai pe ko ai te ka nofo i toku itū taumatau ma toku itū tauagavale. Ko te Atua lava ia te ka ia fōkia nā nofoaga iēnei mo ki lātou kua ia filifilia ke nonofo ai.”

41 I te lagonaga e iētahi hoko e toka hefulu e uiga ki te mea tēnei, oi na feita lahi lele ai ki a Iakopo ma Ioane.

42 Oi fakapotopoto uma mai ai e Iehu ona hoko ma lea atu ai vē ki ei, “E koutou iloa, ko nā tino e takua ni tupu i nā mālō o tagata nukukehe, e pūlea fakamālohi e ki lātou ia tagata, ma ko o lātou takitaki e kātoatoa te lātou pule ki tagata.

43 Kae ko koutou e hē vēnā; ko ai lava o koutou e fia kavea ma pule, e tatau te tino tēnā ke fai ma kaukauna ki iētahi o koutou;

44 ma ko ai lava o koutou e fia kavea ma muamua, e tatau te tino tēnā ke fai ma tāvini ki iētahi o koutou.

45 Auā e pa foki lava ki te Ataliki o te Tagata e hēki hau kae ke kaukauna ake ai ia tagata ki a te ia, kae na hau ke kaukauna ki tagata ma tuku atu tona ola ke fakaola ai te tokalahi.”


Kua Fakamālōlō e Iehu te Tāuaho ko Patimaio
( Mataio 20.29-34 ; Luka 18.35-43 )

46 Kua tau atu ki lātou ki Ieliko, ma i te taimi ka toe olo kehe ai ia ma ona hoko ma he kaifenua e tokalahi, kae e nofo mai i tafa o te auala he tāuaho ko tana māhani ko te kaitagōgō ki tagata e holo ake. Ko tona igoa ko Patimaio te ataliki o Timaio.

47 I te ia lagona atuga ko Iehu te Nahaleta e kui ake i te auala, oi kāmata loa oi tau kalaga vē, “Iehu! Te Ataliki o Tavita! Alofa mai ko ki a te au!”

48 E tokalahi nā tino kua mumuna ki te tāuaho ma lea ki ei ke nahe piha. Kae kua ātili ai te tau kalaga leo lahi vē atu, “Te Ataliki o Tavita, alofa mai ko ki a te au!”

49 Oi tū ai loa ia Iehu, kae vē atu tana kupu ki ona hoko, “Kalaga ki te tāuaho ke hau.” Na kālalaga loa ki lātou ki te tāuaho, kua lea vē atu ki ei, “E, fakamākeke! Tū ki luga, ko Iehu e lea atu ko koe ke hau.”

50 Oi togi kehe loa tona kofu loloa, kae tū ki luga oi fano ki a Iehu.

51 Kua fehili atu ia Iehu, “He ā te fofou koe ke kō faia mo koe?” Kua tali mai ia, “Te Faiakoga, ko au e fofou ke toe pupula oku mata.”

52 Oi vāgana atu ai ia Iehu ki ei, “Hau la fano, ko tō fakatuatua kua mālōlō ai koe.” Ko te taimi lava tēnā na mafai ai ke kitea e ona mata, oi mulimuli ai ki a Iehu i te auala.

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
Lean sinn:



Sanasan