Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Luka 24 - Tokelauan New Testament


Ko te Toetū
( Mataio 28.1-10 ; Maleko 16.1-8 ; Ioane 20.1-10 )

1 I te taeaopō o te aho Hā kua tafa mai ia ata, na olo ai nā fafine ki te tugamau, ma kave nā meamanogi na ki lātou hāunia.

2 Na maua atu e ki lātou, ko te fatupae nae i te faitotoka o te tugamau, kua fuli kehe,

3 oi olo ai ki loto; kae e hēki ki lātou maua te tino o te Aliki ko Iehu.

4 Oi tutū ai i kinā, kua hē ki lātou hāfia te uiga o te mea tēnei, kae nā lava e teki ni tamāloa e toka lua kua tutū i o lātou tafa, ma ko o lā kofu e huhulu pupula.

5 Na mātataku lele nā fafine ma pūnonou ifo o lātou ulu ki te kelekele. Kua lea atu ki ei nā tamāloa, “He ā te hakili ai e koutou nā tino ola, i te mea e i ei nā tino oti?

6 Ko Iehu kua hē i kinei; kua toe tū mai i te oti. Manatua te mea na lea atu ai ki a te koutou ka koi i Kalilaia ai:

7 ‘Ko te Ataliki o te Tagata, e tatau ke tuku atu ki lima o tagata agahala ke fakahātaulo, kae i tona tolu o aho, oi toe tū ai mai te oti.’ ”

8 Oi manatua ai e nā fafine nā kupu iēnei na lea ai ia Iehu,

9 ma na olo kehe ai loa mai te tugamau, kua olo oi taku ki nā hoko e toka hefulutahi ma iētahi tino uma lele, nā mea uma iēnei.

10 Ko nā fafine, ko Malia te Makatala, ko Ioana ma Malia te mātua o Iakopo; ko ki lātou iēnei fakatahi ma iētahi fafine, te na ki lātou fakailoagia nā mea iēnei ki te kau apohitolo.

11 Kae i te manatu o te kau apohitolo, ko te mea kua lea ake ai nā fafine, ko he mea tauanoa, oi e hēki talitonu ai ki lātou ki ei.

12 Kae kua tū ake ki luga ia Petelu oi vili ki te tugamau; kua punou ifo ki lalo, oi ia kitea ai nā ko nā kie tugamau. Oi toe foki ai ki te fale, kua ofo lahi lele ki te mea kua tupu.


Kua Fakakitea ia Iehu ki nā Hoko e toka Lua
( Maleko 16.12-13 )

13 I te aho lava tēnā, e i ei nā tino e toka lua o te vāega nae mulimuli ki a Iehu, nae faimalaga ki he nuku e igoa ki a Emau, e tuha ma te hefulu tahi kilomita te mamao ma Ieluhalema,

14 ma nae faitatala lava e uiga ki nā mea uma iēnei kua tutupu.

15 E fai lava la a lā tala ma talatalanoa, kae hau loa lava ia Iehu ki o lā tafa, oi havavali ai lava fakatahi:

16 na ki lā kitea te tino, kae e hēki ki lā matea pe ko ai.

17 Kua vāgana atu ia Iehu ki a te ki lāua, ka koi havavali, “Ni ā ko te havavali koulua ma faitatala ki ei?” Na tutū loa lava ki lāua, ma o lā mata fakanoanoa.

18 Oi fehili atu ai ki ei tētahi o ki lāua, ko Kaleopa tona igoa, “Ko koe nei oioti te tino āhiāhi ki Ieluhalema, e hē ia iloa nā mea na tutupu i kinā taluai nei?”

19 Kua fehili atu ia Iehu, “Ni mea ā?” Kua tali atu ki lāua, “Na mea na tutupu ki a Iehu te Nahaleta. Na kitea i ana mea nae fai, ma ana kupu, ko ia ko he pelofeta e tūkehe te mālohi, ma nae fiafia ki ei te Atua ma tagata uma.

20 Na tukulima atu ia e o mātou ohitāulaga hili ma o mātou takitaki, ke fakahala i te oti, oi fakahātaulo ai.

21 Ka ko ki mātou nae fakamoemoe, ko te tino ia te ia fakahaolotoagia ia Ihalaelu! Io, ma e hē gata i tēnā, ko te tolu tēnei o aho, talu te tupu o te mea tēnei.

22 Na fakatēkia lele ki mātou e ni fafine o te mātou vāega; na olo i te vaveao ki te tugamau,

23 kae e hēki ki lātou maua te tino oti o Iehu. Na foki mai ma te lātou fakamatalaga, e i ei ni agelu na ki lātou kitea, ma na lea ake ki a te ki lātou, ko Iehu e ola.

24 Na olo ni iētahi tino o te mātou vāega ki te tugamau, oi na ki lātou maua atua te tugamau, e vē lava ona lea ai nā fafine, kae e hēki ki lātou kitea ia Iehu.”

25 Oi vāgana atu ai ia Iehu ki a te ki lāua, “Kai koutou te vālelea ma tuai talitonu ki nā mea uma na lea ai te kau pelofeta!

26 E hē tatau nei te Mehia ke maua muamua i nā puapuagā iēnei, kae ke ulufale atu ai ia ki tona mamalu?”

27 Oi fakamālamalama ai ki ei e Iehu nā mea kua tākua i nā Tuhituhiga Paia uma, e uiga ki a te ia, e kāmata mai i nā tuhi a Mohe ma nā tuhituhiga a te kau pelofeta uma.

28 Kua tāli pa lele atu ki lāua ki te nuku e olo ki ei, ka ko Iehu kua havali lava ki mua, e vē he tino e fakaauau pea tana malaga;

29 kae kua tau tāofi mai e ki lāua, kua lea vē atu ki ei, “Afe mai ko tātou momoe, auā kua pō, ma kua kāmata oi pōuli.” Oi afe ai ia Iehu kua olo ma te toka lua ki lotofale, ke mālōlō ai.

30 Kua nofo atu ki lalo ia Iehu ke kakai fakatahi ki lātou, oi tago ai ki te falaoa, kua fakafetai ki te Atua, oi tavaevae ai ma fōki ki te toka lua.

31 Oi fātoā fakapupula ai o lā mata, kua ki lā matea ia Iehu; kae kua mou kehe atu, kua hē ki lā kitea.

32 Oi lea atu ai tētahi tino ki tētahi, “E hēki mu nei la o tā loto i te taimi nae faitala mai ai ia ki a te ki tāua i luga o te auala, ma te fakamatala maiga o nā Tuhituhiga Paia?”

33 Na tutū ake loa ki lāua ki luga i te taimi lava tēnā, oi toe olo ki Ieluhalema. Na maua atu e ki lāua nā hoko e toka hefulutahi ma iētahi tino, e fakapotopoto fakatahi.

34 Kua lea mai ki lātou, “E hako lava ko te Aliki kua toe tū mai te oti! Na fakakitea ki a Himona!”

35 Oi fakamatala atu ai e te toka lua ki a te ki lātou te mea na tupu i te auala, ma te mateaga e ki lāua o te Aliki, i te tavaevaega e ia o te falaoa.


Kua Fakakitea ia Iehu ki Ona Hoko
( Mataio 28.16-20 ; Maleko 16.14-18 ; Ioane 20.19-23 ; Gāluega 1.6-8 )

36 Ka koi fakamatala atu e te toka lua te mea tēnei, kae nā lava e teki, ko Iehu kua i te mea e i ei ai ki lātou, ma kua vāgana vē mai, “Ke ia te koutou te fīlēmū.”

37 Na mātataku lele ki lātou, ma na vēakē ko he agaga o he tino oti te kua ki lātou kitea.

38 Kae kua vāgana atu ia Iehu, “He ā te mātataku ai koutou? He ā te māhalohalo ai outou loto?

39 Kikila mai ki oku lima ma oku vae, e koutou kitea ai ko au tēnei. Tago mai ki toku tino, oi iloa ai e koutou, auā ko te agaga e hēai ni ona kanofi ma ni ona ivi, e vē ko au.”

40 Kua vāgana vēnei atu ma fakaali ki a te ki lātou ona lima ma ona vae.

41 Ona kua fakatumulia ki lātou i te fiafia ma te ofo lahi, na vē ai na tau hē talitonu; oi na fehili atu loa ia Iehu ki ei, “E i ei nei he koutou meakai i kinei?”

42 Kua fōki e ki lātou ki ei he mea ika vela,

43 oi tago ai ki ei oi kai, kae kikila atu ki lātou ki ei.

44 Oi vāgana atu ai ki a te ki lātou, “Ko iēnei tonu lava nā mea nae lea atu ai au ka koi māfuta ki tātou: ko nā mea uma lele kua tūhia e uiga ki a te au i nā Tūlāfono a Mohe, nā tuhituhiga a te kau pelofeta ma nā Halamo, e tatau lava ke taunuku.”

45 Oi fakapupula ai e ia o lātou māfaufau ke mālamalama ki lātou i nā Tuhituhiga Paia,

46 ma vāgana atu vēnei ki a te ki lātou, “Ko te mea tēnei kua tūhia: ko te Mehia e tatau ke maua i nā puapuagā, ma toe tū mai i te oti i tona tolu o aho,

47 ma ka tālaki atu e ala i tona igoa, te fekau e uiga ki te halamō ma te fakamāgaloga o agahala, ki nā nuku uma, e kāmata atu i Ieluhalema.

48 Ko koutou ni molimau ki nā mea iēnei.

49 Kikila, ka uga ifo e au ki outou luga tē na folafola e toku Tamana. Kae ko koutou e tatau ke fakatalitali i te kakai tēnei, ke pa ki te taimi e tuku atu ai ki a te koutou, te mana mai te lagi.”


Kua Hikitia ake ia Iehu ki te Lagi
( Maleko 16.19-20 ; Gāluega 1.9-11 )

50 Oi tataki ai ki lātou e ia ki fafo o te kakai, ke pa ki Petania, oi hiki ake ai ona lima ki luga, ma fakamanuia ki a te ki lātou.

51 Ka koi fakamanuia atu e ia ki lātou, oi fano kehe ai, kua hikitia ake ki te lagi.

52 Kua vīkia e ki lātou ia Iehu, oi toe foki ai ki Ieluhalema, kua fakatumulia i te fiafia lahi,

53 ma nae olo pea lava ki te Mālumalu, oi hiki ake te fakafetai ki te Atua.

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
Lean sinn:



Sanasan