Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Luka 20 - Tokelauan New Testament


Ko te Fehili e uiga ki te Pule a Iehu
( Mataio 21.23-27 ; Maleko 11.27-33 )

1 I tētahi aho, e akoako atu ia Iehu ki tagata i loto o te Mālumalu ma folafola atu te Tala Lelei, kae ōmamai ki a te ia te kau ohitāulaga hili, nā faiakoga o te Tūlāfono ma te kau toeaina

2 oi lea vē mai ki ei, “Taku mai ake ki a te ki mātou pe a ai te pule e fai ai e koe nā mea iēnei? Ko ai te na ia fōki atua ki a te koe te pule tēnei?”

3 Kua tali atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko au foki la ka fehili atu ki a te koutou. Lea mai ake,

4 ko te pule a Ioane na fai ai tana papatihoga na hau mai te Atua pe mai tagata?”

5 Kua kāmata oi fai fīnauga ki lātou ma lea vē tētahi ki tētahi, “Kāfai ki tātou e lea, ‘E mai te Atua,’ ka lea mai nei, ‘He ā la te hēki talitonu ai koutou ki a Ioane?’

6 Kae kāfai ki tātou e lea, ‘E mai tagata,’ e fetogi nei ki tātou e nā tino, auā e talitonu ki lātou ko Ioane ko he pelofeta.”

7 Oi na tali atu ai vēnei ki lātou, “E hē ki mātou iloa pe na hau mai fea.”

8 Oi vāgana atu ai ia Iehu ki a te ki lātou, “Ka hē kō taku atua foki la ki a te koutou, pe a ai te pule e kō faia ai nā mea iēnei.”


Ko te Talafakatuha o nā Nofolihi i te Tōvine
( Mataio 21.33-46 ; Maleko 12.1-12 )

9 Oi fai ai e Iehu te talafakatuha tēnei ki nā tino: “E i ei he tino na fano oi totō he tōvine e o ia, oi tuku ai e ia ke lihi e ni nofolihi, kae fano i hana malaga ki hētahi atunuku mo he taimi mataloa lele.

10 Kua pa ki te taimi e tau ai te tōvine, oi uga ai e ia hētahi o ana kaukauna ki nā nofolihi, ke kaumai tona vāega o te helehelega. Kae kua kini e nā nofolihi te kaukauna ma uga ai vē e aunoa ma he mea.

11 Oi toe uga ai e ia hētahi kaukauna, kae kua kini foki e nā nofolihi te kaukauna ma fai ki ei nā āmioga mātagā, oi uga ai ke toe fano e aunoa ma he mea.

12 Oi uga ai e ia tona tolu o kaukauna, ma na kini e ki lātou ma fakamanuka, oi togi ai ki fafo o te tōvine.

13 Oi vē ake ai te kupu a te tino e o ia te tōvine, ‘He ā nei ta aku ka fai? Ka uga e au toku ataliki fakapelepele; e tatau lava ke amanakia e ki lātou!’

14 Kae i te kitea atuga o te ataliki e nā nofolihi, oi lea vē ai tētahi ki tētahi, ‘Ko te ataliki tēnei o te tino e o ia te tōvine; tātou olo oi tāmate, ma kave ai tona tofi i te fenua o tona tamana mo ki tātou!’

15 Oi togi ai e ki lātou te ataliki ki fafo o te tōvine ma tāmate.” Kua fehili atu ia Iehu, “He ā nei ta te tino e o ia te tōvine ka fai?

16 Ka hau nei oi tāmate nā tamāloa iēnā, ma tuku atu te tōvine ki ni iētahi nofolihi.” I te lagona atuga e nā tino te mea tēnei, oi lea vē atu ai, “E hē tatau lele ke vēnā!”

17 Kua kikila atu ia Iehu ki a te ki lātou oi fehili vē atu ai ki ei, “He ā la te uiga o te tuhituhiga paia e lea mai: ‘Ko te fatu na tīaki e nā faufale e hē aogā kua kavea ma fatu e pito hili atu ona tāua.’

18 Ho he tino e pakū ki luga o te fatu tēnā, ka tipi likiliki tona tino; ma kāfai te fatu e pakū ki luga o he tino, ka nuti momoia lele te tino tēnā.”


Ko te Fehili e uiga ki te Totogi o nā Lāfoga
( Mataio 22.15-22 ; Maleko 12.13-17 )

19 Na taumafai nā faiakoga o te Tūlāfono ma nā ohitāulaga hili, ke puke fakapagotā ia Iehu i te taimi lava tēnā, auā kua ki lātou hāfia ko te talafakatuha tēnei na fai fakatatau ki a te ki lātou; kae nae mātataku i nā tino.

20 Oi tau hakilikili ai loa e ki lātou he avanoa ke puke ai e ki lātou ia Iehu. Kua totogi e ki lātou ni tamāloa ke faia ni fehili fakatagāfai ki a Iehu, kae ke puke ai e ki lātou ma tukulima atu ki te pule a te Kōvana Loma.

21 Kua lea vē atu nā tamāloa tau fakalata iēnei ki a Iehu, “Te Faiakoga, e iloa e ki mātou ko nā mea e lea mai ai koe ma au akoakoga, e hako. E iloa e ki mātou e hē kē amanakia he tino ona ko hona tūlaga, kae e akoako lava e koe te meamoni e uiga ki te Atua ma tona finagalo mo tagata.

22 Lea mai ake, e fakataga i te tātou Tūlāfono ke totogi e ki tātou nā lāfoga ki a Kaihala pe hēai?”

23 Kae kua hāfia e Iehu te lātou togafiti, oi lea vē atu ai ki ei,

24 “Fakahino mai ake he tupe hiliva ki a te au. E o ai te ata ma te igoa e tuhi ai?” Kua tali mai ki lātou, “E o Kaihala.”

25 Oi lea atu ia Iehu, “Fakafoki lava la ia mea a Kaihala ki a Kaihala, ma fakafoki ia mea a te Atua ki te Atua.”

26 I mua o tagata, e hēki ki lātou lagona he kupu na fai e Iehu ke mōlia ai, kae na ofo lele ki tana tali; oi e hēki toe fia vaivaia lele foki.


Ko te Fehili e uiga ki te Toetū
( Mataio 22.23-33 ; Maleko 12.18-27 )

27 Ko iētahi Hatukaio, te vāega e lea e hēai he toetū, kua ōmamai ki a Iehu ma lea vē mai ki ei,

28 “Te Faiakoga, na tuhi e Mohe te tūlāfono tēnei mo ki tātou: ‘Kāfai he tamāloa e i ei hana āvaga e oti kae e hēai hana fānau, e tatau tona uho ke fakaipoipo ma te fafine, kae ke maua he la fānau e mafai ke takua e a tona uho kua oti.’

29 Nae i ei he kau uho tama e toka fitu; na fakaipoipo te uho matua kae na oti kae hēki i ei hana fānau.

30 Oi fakaipoipo ai te uho tona lua ki te fafine,

31 ma vēnā foki ki te uho tona tolu. Na vēnā foki te mea na tupu ki iētahi o te kau uho e toka fitu — na feoti uma kae hēai he fānau.

32 Mulimuli ake, oi oti ai foki te fafine.

33 Kāfai la e pa ki te aho e toe tutū ai ia tagata mai te oti, ko ai la o te kau uho ka takua ko te āvaga a te fafine? Ko te toka fitu uma tēnei na fakaipoipo ki te fafine.”

34 Kua tali atu ia Iehu, “Ko tamāloloa ma fafine i te lalolagi nei e fakaipoipo,

35 kae ko nā tamāloa ma nā fafine e tatau ke toe fakatutū mai te oti ma ola i te ōlaga fou, ka hē fakaipoipo ki lātou.

36 Ka vē ki lātou ko agelu, ma e hē toe oti. Ko ki lātou ko nā fānau ia a te Atua, auā kua toe tutū mai te oti.

37 Ma na fakamāonia lelei lava e Mohe, ko nā tino oti e toe fakatutū. I nā tuhituhiga e uiga ki te lākau tālatala na mumū, na ia tākua vēia e fakatatau ki te Aliki, ‘ko te Atua o Apelaamo, ko te Atua o Ihaako, ma ko te Atua o Iakopo.’

38 Ko ia ko te Atua o tagata ola, kae hē o tagata oti, auā ki a te ia, ko ki lātou uma ni tino e ola.”

39 Kua lea vē mai iētahi faiakoga o te Tūlāfono, “Te Faiakoga, kai te lelei o tau tali!”

40 Auā e hēki toe fia toa ki lātou ke fai ki a te ia ni iētahi fehili.


Ko te Fehili e uiga ki te Mehia
( Mataio 22.41-46 ; Maleko 12.35-37 )

41 Kua fehili atu ia Iehu ki a te ki lātou, “E vēhea ona lea ko he lāpuna e o Tavita te ka kavea Mehia?

42 Auā ko Tavita lava ia e lea i te tuhi o te Halamo, ‘Ko te Aliki te Atua na vāgana ki toku Aliki: Nofo i toku itū taumatau

43 ke pa ki te taimi e kō faia ai ō fili, ma nofoa e mapu ki luga ō vae.’

44 Ko Tavita lava ia te na lea ko te Mehia ko te ‘Aliki’; e vēhea la ona kavea he lāpuna o Tavita ma Mehia?”


Kua Lapataki ia Iehu ke Fakaeteete i nā Faiakoga o te Tūlāfono
( Mataio 23.1-36 ; Maleko 12.38-40 )

45 Ka koi fakalogologo ia tagata ki a Iehu, ka kua vāgana atu ki ona hoko,

46 “Koutou lava ke fakaeteete i nā faiakoga o te Tūlāfono. E fiafia oi eva i o lātou kofuloloa ma fofou ke fakafeiloaki ake ki lātou e tagata i te māketi; e filifili e ki lātou nā nofoa fakapitoa i nā hūnako ma nā nofoa tāua i nā kaiga lalahi mo ki lātou;

47 e fakavalea e ki lātou nā fafine kua oti a lātou āvaga, ma kaihohoa o lātou fale; e fakaloloa a lātou tatalo kae ke ofo ai ia tagata. Ka hili lele atu ai lava te mamafa o te lātou fakahalaga!”

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
Lean sinn:



Sanasan