Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Ioane 18 - Tokelauan New Testament


Kua Puke Fakapagotā ia Iehu
( Mataio 26.47-56 ; Maleko 14.42-50 ; Luka 22.47-53 )

1 Kua uma te tatalo a Iehu, oi olo ai ma ona hoko kui atu i he vanu e igoa ko Kitelona. E i ei i kinā he fatoaga, oi olo ai ki loto.

2 E iloa e Iuta te fakalata, te mea e i ei te fatoaga tēnei, auā e lahi nā taimi nae māfuta ai ia Iehu ma ona hoko i kinā.

3 Oi fano ai ia Iuta ki te fatoaga ma kave he vāega o ni fitafita Loma fakatahi ma ni leoleo o te Mālumalu, na uga e nā ohitāulaga hili ma te kau Falehaio. Na kave a lātou meatau ma a lātou mōlī matagi ma nā mōlī lama.

4 Kua uma te iloa e Iehu o nā mea uma ka pa ia ki ei, oi hau ai ki mua, ma lea vē atu ki a te ki lātou, “Ko ai ta koutou e hakili?”

5 Kua tali mai ki lātou, “Ko Iehu te Nahaleta.” Oi lea atu ai ia Iehu, “Ko au tēnei” Ko Iuta te fakalata, e tutū fakatahi mai ma ki lātou.

6 I te lea atuga o Iehu, “Ko au tēnei,” oi holomuli ai ki lātou ki tua ma pakukū ai ki te kelekele.

7 Kua toe fehili atu ia Iehu ki a te ki lātou, “Ko ai ta koutou e hakili?” Kua lea mai ki lātou, “Ko Iehu te Nahaleta.”

8 Kua lea atu ia Iehu, “Kua uma toku lea atu ko au tēnei. Kāfai ko au ta koutou e hakili, tuku la nā tino iēnei ke olo.” (

9 Na lea vēnā ia Iehu kae ke taunuku ai tana kupu na lea ai vē, “Te Tamana, e hēki i ei he tino e fokotahi o ki lātou na kē fōki maia ki a te au, na māumau tona ola.”)

10 Nae i ei te pelu a Himona Petelu, ma kua heki ake e ia ki luga, oi ta ai hētahi o kaukauna a te Ulu Ohitāulaga ma motu ai te taliga taumatau. Ko te igoa o te kaukauna, ko Malako.

11 Kua lea atu ia Iehu ki a Petelu, “Tuku tau pelu ki tona huluga! Ko tō manatu ko au ka hē inu ki te ipu o nā puapuagā kua tuku mai e toku Tamana ki a te au?”


Kua Kave ia Iehu ki Mua o Anaha

12 Oi na puke ai ia Iehu e nā fitafita Loma ma to lātou takitaki fakatahi ma nā leoleo o te Mālumalu. Kua noanoa nā lima o ia

13 ma kave ai muamua ki a Anaha. Ko Anaha ko te tamana ia o te āvaga a Kaiafa, te Ulu Ohitāulaga i te tauhaga tēnā.

14 Ko Kaiafa tēnei te na fai tana fautuaga ki nā takitaki o Iutaia e vēnei, “E hili lele atu mo koutou te oti o he tino e fokotahi mo nā tino uma.”


Kua Fakafiti ia Petelu e hē ia iloa ia Iehu
( Mataio 26.69-70 ; Maleko 14.66-68 ; Luka 22.55-57 )

15 Kua mulimuli atu ia Himona Petelu ma tētahi o te kau hoko, ki a Iehu. Ko tētahi hoko, e iloa lelei e te Ulu Ohitāulaga, ma na mulimuli ki a Iehu i te kavega ki loto o te lōtoā o te fale o Kaiafa,

16 ka ko Petelu kua tū i fafo o te faitotoka. Oi toe fano ai ki fafo tētahi hoko, kua faitala ki te teine leoleo faitotoka, oi kaumai ai e ia ia Petelu ki loto.

17 Kua lea atu te teine i te faitotoka ki a Petelu, “E hē ko koe nei foki tētahi o hoko o te tamāloa tēia?” Kua tali mai ia Petelu. “Hēai, e hē ko au.”

18 Ona ko te mālūlū, na tafu ai he afi malala e nā kaukauna a te Ulu Ohitāulaga ma nā leoleo o te Mālumalu, ma kua tutū fakatāmilo ai i te afi oi fakamāfanafana. Oi fano ai ia Petelu kua tū i te mea e i ei ki lātou, oi fakamāfanafana.


Kua Fehiligia ia Iehu e te Ulu Ohitāulaga
( Mataio 26.59-66 ; Maleko 14.55-64 ; Luka 22.66-71 )

19 Kua fehiligia ia Iehu e te Ulu Ohitāulaga e uiga ki ona hoko ma ana akoakoga.

20 Kua tali atu ia Iehu, “Ko au e tautala pea lava i mua o tagata; ma ko aku akoakoga e fai lava i loto o nā hūnako ma loto o te Mālumalu, nā mea e fakapotopoto ki ei nā tino Iutaia uma. E hēai he mea kua lea ai au, e mumunia i nā tino.

21 He ā la te fehilihili mai ai koutou ki a te au? Fehili ki nā tino na fakalogo ki nā mea na lea ake ai au ki a te ki lātou — e ki lātou iloa nā mea na lea ai au.”

22 I te leaga vēnā o Iehu, kae po e hētahi o nā leoleo ma lea vē atu ki ei, “Kai koe te hē māfaufau ma au fai tautala e fai ki te Ulu Ohitāulaga?”

23 Kua tali atu ia Iehu ki te leoleo tēnei, “Kāfai e i ei he mea kua lea ai au e hehē, taku mai ke iloa e nā tino uma i kinei, pe he ā. Kae kāfai e hako te mea kua lea ai au, he ā la te kini tauanoa ai au e koe?”

24 Oi fakatonu ai e Anaha ke kave ia Iehu ki a Kaiafa te Ulu Ohitāulaga, ma ona lima koi noanoa lava.


Kua Toe Fakafiti ia Petelu e hē ia iloa ia Iehu
( Mataio 26.71-75 ; Maleko 14.69-72 ; Luka 22.58-62 )

25 Ko Petelu koi tū lava i kinā, e fakamāfanafana i te afi. Oi lea atu ai iētahi tino ki ei, “E hē ko koe nei tētahi o hoko o te tino tēia?” Kae na fakafiti ia Petelu ma lea vē atu, “Hēai, e hē ko au.”

26 Ko tētahi o kaukauna a te Ulu Ohitāulaga, e kāiga ma te tino na tipi tona taliga e Petelu, kua fehili vē, “E hē ko koe te na kō kitea e fakatahi ma ia i te fatoaga?”

27 Kae kua toe fakafiti foki ia Petelu; ma i te taimi tonu lava tēnā, na vivini ai te moa.


Kua Kave ia Iehu ki mua o Pilato
( Mataio 27.1-2 , 11-14 ; Maleko 15.1-5 ; Luka 23.1-5 )

28 I te taeaopō, oi kave ai ia Iehu mai te fale o Kaiafa ki te fale o te kōvana. Ko nā takitaki o Iutaia e hēki olo ki loto o te fale o te kōvana; nae mumuhu nā ki lātou e hē mamā i nā mea tau tāpuakiga, ona kua nonofo fakatahi ma nā tino nukukehe, ma hē mafai ai ki lātou ke kakai i te Kaiga Fakamanatuga o te Pāheka.

29 Oi fano ai ia Pilato ki a te ki lātou i fafo ma lea vē atu ki ei, “He ā te holi tūlāfono kua mōlia ai e koutou te tino tēnei?”

30 Kua tali mai ki lātou, “Anei ake te tagata nei e hēki holia e ia te tūlāfono, e hēki ki mātou kaumaia ki a te koe.”

31 Kua lea atu ia Pilato ki a te ki lātou, “Kave lava la e koutou oi fakamahino, e tuha ai ma autou tūlāfono.” Kae kua tali mai ki lātou, “E hē fakataga ki mātou i te tūlāfono, ke fakahala oti he tino.”

32 (Ko te mea tēnei na tupu, kae ke taunuku ai te mea na lea ai ia Iehu, e uiga ki te itūkāigā oti e oti ai ia.)

33 Kua toe fano ia Pilato ki loto o tona fale ma fakatonu ke kaumai ia Iehu. Oi fehili vē atu ai ki ei, “Ko koe moni ko te Tupu o tagata Iutaia?”

34 Kua tali mai ia Iehu, “Ko te fehili nei tēnā e a koe lava, pe na lea atu ni tino ki a te koe e uiga ki a te au?”

35 Kua tali atu ia Pilato, “Ko tō manatu ko au ko he Iutaia? Ko nā tino lava o koe ma nā ohitāulaga hili te na ki lātou kaumaia koe ki a te au. Ko he ā ta koe na fai?”

36 Kua tali mai ia Iehu, “Ko toku mālō e hē o te lalolagi tēnei; anei toku mālō e o te lalolagi tēnei, ko aku kaukauna na tau kae ke nahe pukea ai au e nā takitaki o Iutaia. Hēai, ko toku mālō e hē o te lalolagi.”

37 Oi fehili atu ai ia Pilato ki ei, “Ko koe la ko he tupu, ni?” Ka kua tali mai ia Iehu, “Ko koe tēnā e lea ko au he tupu. Ko au na fānau mai ma na hau ki te lalolagi nei ke molimau ki te meamoni. Ko ki lātou uma e i te meamoni, e uhitaki mai ki a te au.”

38 “He ā te meamoni?” kua fehili atu ki ei ia Pilato. Oi toe fano ai ia Pilato ki fafo kinā tino Iutaia, ma lea vē atu ki ei, “E hēai he mea e kō kitea, e tatau ke fakahala ai te tino tēnei.


Kua Fakahala ia Iehu i te Oti
( Mataio 27.15-31 ; Maleko 15.6-20 ; Luka 23.13-25 )

39 Kae e tuha ai ma te tū kua māhani ai koutou, e tatau ke kō tatala atua he pagotā mo koutou i te taimi o te Pāheka. E fofou koutou ke tatala atu e au ki a te koutou te Tupu o tagata Iutaia?”

40 Kua taukalalaga mai ki lātou, “Hēai, e hē ko ia. Ko ki mātou e fofou ki a Palapa.” (Ko Palapa ko he tino kaihohoa.)

Tokelauan New Testament © Bible Society New Zealand, 2009.

New Zealand Bible Society
Lean sinn:



Sanasan