1 Korintu 14 - Núúboòd Gú'dúgke Puu Sambə́ Nwɔŋú bìá

Nwɔŋ bəd gáàmbìá

¹ Ìì sàà í'sɛ̀lá. Ìì sàà insɔ̀ɔ̀nkè bəraa Nwul Gìdń pii nɛ́b bəd doó, aa kàn nɛɛ̀n də, ìì sàà oò pii ii yílə, nwɔŋ aa vúgà Vɛnɛ́b naà rə udǹmbìá.

² Nɛ́ŋə̀ aa gám nwɔŋ, mɛ́l nwɔŋ bərú rə, gám kə̀ nɛ́b bəd sé, zá gám nwɔŋ aarə tə́ kə̀ Vɛnɛ́bá. Kàandə, nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀má kiìnmbə̀ nwɔŋ oò aarə sé. Kə̀ Vɛnɛ́b Nwul Gìdń kpɛŋsɛ́lá, bàà dá taà inmə́'ke bəraa rə vú'nàá.

³ Zá nɛ́ŋə̀ aa ùd nɛ́b bəd Vɛnɛ́b nwɔŋ də, gám nwɔŋ tə́ kə̀ nɛ́b bərá' Kə̀ aakíin də, tə́ bə̀ tɛ́mbagké káŋàá, tə́ bə̀ váàndo piinàá, bít tə́ bə̀ tɛ́m lə́ə́nàá.

⁴ Nɛ́ŋə̀ aa gám nwɔŋ, nwɔŋ luùm gɔ̀ŋ gɔ̀ŋ bərú rə, kpɛ́ŋ tɛ́mbagké oò bə̀ ní. Zá nɛ́ŋə̀ aa ùd nwɔŋ aa vúgà tə́ Vɛnɛ́b naà rə gə́, kpɛ́ŋ Eklisiya kə̀ zɔ̀ŋtə́ tɛ́mbagkéá.

⁵ Mə́ í' íí kóólé, ìì gám nwɔŋ, mɛ́l nwɔŋ bərú. Zá aa í' mə́ kàn nɛɛ̀n də, ìì ùd nɛ́b bəd nwɔŋ bəraa íí bɔ̀bà Vɛnɛ́b naà roó. Kə̀ aakíin də, màn aa tə́ nwɔŋ aa bɔ̀bà Vɛnɛ́b naà rə udǹ də, kànsə̀n màn aa tə́ nwɔŋ gáàm mɛ́l nwɔŋ bərú rə kə̀ pɛ̀sá. Aarə kpɛ́ŋ Eklisiya bəd tɛ́m gá, nɛ́ŋə̀ bán nwɔŋ bəraa rə baàn bí'ǹmbə̀ síngə́ roó.

⁶ Bít bə́ŋyée ɔ̀dkudvɛɛ̀l mə́ bərá, mə́ tə́ ii kíìn dɛràá' mə́ yaàì aí sunú, bít mə́ gámi nwɔŋì mɛ́l nwɔŋ bərú gə́, dá ii níì gbá'ǹ gú? In nə́ŋ̀má gbá'i gá, dáà mə́ ì' ii inmə́'ke sé, mə́ ì' ii ingabké sé, nwɔŋ aa vúgà Vɛnɛ́b naà rə sé, sínkɔ̀ insánke síngə́ roó.

⁷ Kìínmbə̀ baàn də́'ǹmbə̀ kíin, in náb bə̀ naàn bərá, kìínmbə̀ léd kíin, sínkɔ̀ kìínmbə̀ pàd kíin. Dáà nɛ́ŋə̀ íl yàá, sínkɔ̀ mɛ̀l yàá, náb boò rə nyɛd kùd síngə́, nɛ́ŋə̀ dá bée nwɔŋ wàà aa léd í' baànmbə̀ rə gabì, sínkɔ̀ nwɔŋ wàà aa pàd í' baànmbə̀ rə gabì?

⁸ Dáà nɛ́b bùm gà' bə̀ íìl, íl nyɛ́' síngə́, nɛ́ɛ̀réè dá sə̀n si' tabm̀, ɛɛ̀mbə̀ kə̀ bùmú gú?

⁹ Kə̀ aarə kíin, dáà íí tə́ nwɔŋ gáàm mɛ́l nwɔŋ bərú, bít nyɛd síngə́, ééleè nɛ́ŋə̀ dá taà báàn nwɔŋ aa íí tə́ gáàm də kiìnmbə̀ gú? Íí gám nwɔŋ aarə tə́ nwulú!

¹⁰ Nwɔŋ luùm gɔ̀ŋ gɔ̀ŋ bəd tə́ zɔ̀ŋə yɛ́b ba. Zá nwɔŋ déè gə́ kóólé, tə́ kə̀ nwɔŋ wàà oòra.

¹¹ Zá dáà mə́ gàb nwɔŋ aa nɛ́ŋə̀ tə́ mə́ gáàm də síngə́, nɛ́ŋə̀ aarə dá kuùm sɛ̀ɛ́n máá númú, máá kɔ̀ má kuùm sɛ̀ɛ́n oò númú.

¹² Kə̀ aakíin də, íí í' yàá kə̀ váàndoá, insɔ̀ɔ̀nkè bəraa Nwul Gìdń pii roó; ìì sàà kuùmbə̀ nɛ́d gbaŋə̀ bìá; sàà ìì pɛ̀d insɔ̀ɔ̀nkè bəraa Nwul Gìdń tə́ Eklisiya bəd piìn, bɔ̀b tɛ́mbagké boò bəd boò ɛ̀m kə̀ númú roó.

¹³ Kàandə, dáà nɛ́ŋə̀ bánì nwɔŋ gáàmbə̀ mɛ́l nwɔŋ bərú gə́, aa dá sɔɔ̀n də, oò nyɛ̀m Vɛnɛ́bá, bɔ̀b nɛ́b bəd nwɔŋ bəraa rə baàn bí'ǹmbìá.

¹⁴ Kàandə, dáà mə́ nyɛ̀m Vɛnɛ́b tə́ mɛ́l nwɔŋ bərú gə́, nwul mə́ nyɛ̀m Vɛnɛ́b tə́ kíin sɔ̀ɔ̀nkè, zá ingabké mə́ gə́, mà' tù' sé.

¹⁵ Má ma'ǹ leè gú? Máá Vɛnɛ́b nyɛɛ̀m kə̀ nwul mə́ra, zá má Vɛnɛ́b nyɛɛ̀m kə̀ ingabké mə́ kɔ̀. Nàà má Vɛnɛ́b káŋ̀ kə̀ nwul mə́ra, bít nàà má Vɛnɛ́b káŋ̀ kə̀ ingabké mə́ kɔ̀.

¹⁶ Kə̀ aakíin də, dáà ḿ mɔ̀' Vɛnɛ́b tə́ kə̀ nwul ní gə́, ééleè nɛ́ŋə̀ nwɔŋ bə̀ zɛŋ̀ tɛdń aa wálke rú rə, dá taà báàn ke'ǹ í'ǹmbə̀ «Oò kùm kàani» mɔ̀'ke Vɛnɛ́b bə̀ bə gú? Bán nwɔŋ aa ḿ bàà rə gabm̀bə̀ gá.

¹⁷ Kóó dáà mɔ̀'ke Vɛnɛ́b bə̀ aarə oò sɔ̀ɔ̀n leè, kpɛ́ŋ nɛ́ŋə̀ ɔ̀d aarə tɛ́mbagké gá.

¹⁸ Mə́ mɔ̀' Vɛnɛ́b yàá, mə́ kànsə̀n nɛ́b bəd kóólé kə̀ nwɔŋ gáàmbə̀ mɛ́l nwɔŋ bərú.

¹⁹ Zá zɔ̀ŋ aa nɛ́b bəd wál bərə, mə́ í' nwɔŋ gáàmbə̀ núnà, bɔ̀b nɛ́b kambəd insánke piìnmbìá, kə̀ nwɔŋ gáàmbə̀ zùúm, mɛ́l nwɔŋ bərú gə́ roó.

²⁰ Ɔ̀dkudvɛɛ̀l mə́ í'sɛ̀lbə̀ bərá, inselké aí bə̀ oò kùm kìínmbə̀ yɛb bɛ̀ŋ́sə̀ bəd bə̀ kíin sí. In aa ɛ̀g tə́ invaksə́ rə, ìì kùm kìínmbə̀ yɛb bɛ̀ŋ́sə̀ bəd kíin. Zá inselké aí bə̀ oò kùm kìínmbə̀ nɛ́b gbàád bəd bə̀ kíin.

²¹ Ìì ɛ̀ga, aa yée nwɔŋ aa Núúboòd Gìdń bàà roó: «Má nɛ́b bəd nwɔŋ gáàm kə̀ sɛ̀ɛ́n bəd nwɔŋú, má bə̀ nwɔŋ gáàm kə̀ sɛ̀ɛ́n bəd gúsá. Bít kə̀ aakíin də máá, bə̀ í' nwɔŋ aa má bə̀ gáàm də kiìnmbə̀ gá.»

²² Kə̀ aakíin də, nwɔŋ gáàmbə̀ mɛ́l nwɔŋ aa nɛ́ŋə̀ gàb síndə rú rə, ì' gə́, Vɛnɛ́b mà' tù' tə́ nɛ́b aa bə̀ bàgə̀ síndə tə́ŋú, zá nɛ́b aa bə̀ tə́ù bagǹ də tə́ŋə́ gá. Nwɔŋ aa vúgà Vɛnɛ́b naà rə udǹmbə̀ gə́, aarə ì' gə́, Vɛnɛ́b mà' tù' tə́ nɛ́b aa bə̀ tə́ù bagǹ də tə́ŋú, zá nɛ́b aa bə̀ bagə̀ síndə tə́ŋə́ gá.

²³ Kìínmbə̀ baàn də́'ǹmbə̀ kíin, Eklisiya wálì zɔ̀ŋ nə́ŋ̀ ba, bít kóó nɛ́ɛ̀réè boò tə́ŋú, sɔ̀rì nwɔŋ gáàmbə̀ mɛ́l nwɔŋ bərú, nɛ́b tɛdń bərá, sínkɔ̀ nɛ́b aa bàg Vɛnɛ́b síndə, pìì yaà bə̀ bɔ̀biyì wərə̀ gə́, máàn bə̀ dá ii baàn íí kèéd bərì?

²⁴ Zá dáà nɛ́b bəd kóólé, bə̀ tə́ nwɔŋ aa bə̀ bɔ̀bà Vɛnɛ́b naà rə udǹ gə́, nɛ́ŋə̀ aa bàg Vɛnɛ́b síndoó, sínkɔ̀ nɛ́ŋə̀ aa gàb in gbàákù síndə, dá sə̀ní invaksə́ oò gabàá, nwɔŋ aa kìì rə bòórú. Nwɔŋ aa kìì yérə, dáù sə̀ní fágàá.

²⁵ Bít inselké oò tɛ́mú bə̀ dákíìn vúgǹ zɔ̀ŋ nyɛdkè ba. Dá núù ləə̀n wúbm̀ yɛ́b ba, dá Vɛnɛ́b káŋàá, bít dá baàn: «Vɛ́nà, Vɛnɛ́b tə́ kə̀ aí tá!»

Nɛɛ̀n aa nɛ́ŋə̀ dá tù' ma'ǹ dú kə̀ kpaŋ̀ Vɛnɛ́b wúu roó

²⁶ Ɔ̀dkudvɛɛ̀l mə́ í'sɛ̀lbə̀ bərá, báan ma'ǹ leè gú? Màìgə́, íí wálì, Vɛnɛ́b pɔ̀bm̀bə̀ gə́, nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ dá kuùm kə̀ náb naú, nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ kɔ̀ insánkeá, nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ ɔ̀d kɔ̀ nɛ́ŋə̀ nwɔŋ aa bɔ̀bà Vɛnɛ́b naà rə bə̀ baànná; nɛ́ŋə̀ ɔ̀d kɔ̀ nɛ́ŋə̀ aa gám nwɔŋ, mɛ́l nwɔŋ bərú roó; bít nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ ɔ̀d kɔ̀ nwɔŋ aarə baàn bí'ǹmbìá. In bəraa rə kóólé, láŋ nɛ́b bagké bəd tə́ kíìn tɛ́mbagké rú.

²⁷ Dáà nɛ́ŋə̀ pííyì nwɔŋ gáàmbə̀ mɛ́l nwɔŋ bərú gə́, aa dá sɔɔ̀n də, nɛ́b bəd iira, sínkɔ̀ nɛ́b bəd toora, boò gám sə̀ní. Nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ gám bɛ́'ì gə́, nɛ́ŋə̀ ɔ̀d oò gám taá; bít nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ bàà oò bí' nwɔŋ aarə kúnú.

²⁸ Dáà nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ nwɔŋ aarə bə̀ baàn bí'ǹmbə̀ síngə́, nɛ́ŋə̀ aarə oò tɛb nwɔŋ aarə kíìn wálke rú wərà; oò gám nwɔŋ aarə oò tɛ́mú ní, kə̀ Vɛnɛ́bá.

²⁹ Nɛ́b aa bə̀ bɔ̀bà nwɔŋ Vɛnɛ́b naà rə kɔ̀, tə́ iira, kóó toora, boò gám kúnú. Nɛ́b kam bəraa nyɛ́d də kɔ̀, boò ɛ̀g nwɔŋ aa nɛ́b aa bə̀ tə́ gáàm də kúnú, nwɔŋ sɔ̀ɔ̀nì kóó nwɔŋ sɔ̀ɔ̀n géè.

³⁰ Zá dáà nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ bɔ̀b nwɔŋ aa vúgà Vɛnɛ́b naà rəì zɔ̀ŋ aa wál bə̀ kùm bərə gə́, nɛ́ŋə̀ aa tə́ nwɔŋ aa gáàm naà rə, oò tɛb kúnú.

³¹ Íí kóólé, íí dákíìn báàn nwɔŋ aa vúgà Vɛnɛ́b naà rə baànmbə̀ nə́ŋ̀ nə́ŋ̀. Zá kóó nɛ́ɛ̀réè, kə̀ sɛŋ oòra, bɔ̀b boò sán kúnú, bít boò pii nɛ́b bagké bəd váàndoá.

³² Nɛ́ŋə̀ aa tə́ Vɛnɛ́b nwɔŋ udǹ də, oò nwán yíl oò kúnú, bɔ̀b nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ í'ì nwɔŋ gáàmbə̀ gə́, oò dààù oò gám kúnú, bít ùd dá taà Vɛnɛ́b nwɔŋ dáàn kə̀ númú.

³³ Kàandə, Vɛnɛ́b í' bə̀ boò kùm nwànkènú sí, zá boò kùm kə̀ tɛbàá. Kìínmbə̀ zɔ̀ŋ aa Vɛnɛ́b Eklisiya bəd kóólé wal bərə kíin,

³⁴ aí wálke rú kɔ̀, nɛ́b kɛ́ɛ̀m bəd boò kùm dìímsə̀ní, boò gám nwɔŋ Vɛnɛ́b wúu sí. Bə̀ pii bə̀ kpaŋ̀ sé. Boò kùm nɛ́b yíl ləəkè bə̀ bərá, kìínmbə̀ Vɛnɛ́b indaŋ̀mbə̀ bàà rə kíin.

³⁵ Bə̀ í'ì nwɔŋ kambəd gabm̀bə̀ gə́, dá boò dɛ̀d vɔ̀ɔ̀m boò bəd yiilú. In sə́ə́mnúù bìá, nɛ́b kɛ́ɛ̀m bəd gám nwɔŋì zɔ̀ŋ aa nɛ́b bəd wál bərə gə́ roó.

³⁶ Íí bàà nyà'aa Vɛnɛ́b nwɔŋ də vúgà obənə́ naà níì? Sínkɔ̀ íí bə̀ nyà'aa obənə́ bə̀ níì?

³⁷ Dáà nɛ́ŋə̀ nə́ŋ̀ bààì, bəǹ kùmsə̀n Vɛnɛ́b gbantumsàá, sínkɔ̀ bəǹ bɔ̀b insɔ̀ɔ̀nkè bəraa Nwul Gìdń pii rəì gə́, oò kè' kúnú, in aa mə́ bári yée kùmsə̀n Báátììkpɛ̀ŋ indaŋ̀mbìá.

³⁸ Zá dáà nɛ́ŋə̀ kè' síngə́, nɛ́ŋə̀ rə gàb in nə́ŋ̀má sé.

³⁹ Kə̀ aakíin də, ɔ̀dkudvɛɛ̀l mə́ bərá, ìì sàà nwɔŋ aa vúgà Vɛnɛ́b naà rə baànmbə̀ kə̀ í'sɛ̀l gbà'á. Zá nɛ́b aa bə̀ tə́ nwɔŋ gáàm mɛ́l nwɔŋ bərú rə kɔ̀, ìì dàŋ bə̀ sí.

⁴⁰ In gə́ kóólé, oò kùm kə̀ kpaŋ̀á, kìínmbə̀ aa dá sɔɔ̀n də kíni.