Lukꞌaassi 9 - Shekki-noone Andira WogoMishiraache wossachonoshini Yessuussi wosso ( Mat 10:5-15 ; Mar 6:7-13 ) 1 Yessuussi aashira gutta Mishiraache wossachonoshini cꞌeeggikꞌkꞌi matagoni boonoshi kisseyoomossi, biijjatonoshini boonoshi wodiiyeyoomossi, fakkona aallononi boonoshissi immiye. 2 Yeerisse Taate Mishiraache Kꞌaaroni boonoshi gettissi biiyachonoshino boonoshi wodiiyeyoomossi wossaye. 3 Biiyo «Ittoshi hammibeeti boochoossi gumbo tunabe, kollo tunabe shohoni tunabe, gijjo tunabe ittoshi tahatoye damba bara sheemmo yechaayote! 4 Ashi keroossi ittoshi giyigaata are gafoosse kessikꞌkꞌi ittoshi teriyoossi beddoni are keroossi beebote. 5 Aroossi beeti ashonoshi ittoshini iibbiiyo boonoshi kꞌayigaata miitꞌo boonoshissi bi tuneyoomoyissi ittoshi ganeetꞌi kꞌudoni tebbaye are gafoosse keyi teribote» hettiye. 6 Hanissi Mishiraache wossachonoshi tꞌaaꞌe bulloossi Yeerisse Mishiraache Kꞌaaroni gettibee, biiyachonoshini wodiibe gafe wottona beshabeeheete. Yessuussisse shuunoni Heroodiissi kꞌebbo ( Mat 14:1-12 ; Mar 6:14-29 ) 7-8 Ikkiikka ashonoshi «Yohaannissi kꞌitoossee kessitone» hetti boonoshi gettitoyissi arooba Galliille shawe iraasho Heroodiissi tunati moꞌe bulloni kꞌebbikꞌkꞌi «Hani abissi tunaye?» hettikꞌkꞌi goommiye. Baronoshi wotta «Elliyaassi wottakꞌkꞌi waatone» Baronoshi wotta «Shiiche bojjachonoshiisse ikko kꞌitoosse kessitone» hettibeeheete. 9 Heroodiissiyo «Yohaannissi kꞌelloni kutꞌtꞌiitaane. Ishigaata hani yera shuunoni shuunaye hete dittiyabeeti uro abine?» hettikꞌkꞌi biinna dena yetꞌabeehe. Uucha huma ashissi Yessuussi maajjo ( Mat 14:13-21 ; Mar 6:30-44 ; Yoh 6:1-14 ) 10 Mishiraache wossachonoshi boonoshi hammitoosse wottakꞌkꞌi boonoshi shuunate bulloni Yessuussissi gettiyeete. Biiyo boonoshi mitꞌtꞌoni yutiikꞌkꞌi Beeteshaayidi hetiyabeeti gafeetꞌi baatꞌaara tꞌaaꞌoossi hammiye. 11 Tunabe taane ashonoshi bi hammoni ariikꞌkꞌi bi dakkoossi dabbikꞌkꞌi teriyeete. Biiyo bi baani boonoshini katichikꞌkꞌi Yeerisse Taateesse moꞌoni arijjiihe, biiyoosse wodo yetꞌiibeete bullonoo wodiihe. 12 Bootꞌo turaaraye aashira guttonoshi bi baani waakꞌkꞌi «No beeto barahone; hani ashonoshi gafoossi hamiyee boonoshi kꞌeyeyi tꞌaaꞌona boonoshi maayeyi maayononi boonoshi yetꞌeyoomossi daammiibe» hettiyeete. 13 Yessuussiyo wochikꞌkꞌi «Boonoshi maayeyi maayoni ittoshi imbote» hettiye. Boonoshiyo «Uucha matꞌine maayona gutta haashonoye damba noossi baadone. Hammi baroni daakki no kemataachaanna hani bulla ashissi bedaacheyone» hettiyeete. 14 Hanini boonoshi gettito aroossi beeti naanaꞌo mitꞌtꞌo uucha humi beddo tunatoyissiye. Yessuussiyo bi dabbachonoshini «Ashonoshini aachi aachona kꞌoodiyaye boonoshi koteyoomossi tuniibote» hettiye. 15 Bi dabbachonoshiyo bi gettitoomoni tuniikꞌkꞌi ashi bulloni kotiiheete. 16 Yessuussi uucha matꞌine maayona gutta haashononi kissi yechi shimaayoossi cꞌiinnikꞌkꞌi Yeerini gallataye; tiichikꞌkꞌi bi dabbachonoshissi «Hanini ashonoshissi imbote» hettikꞌkꞌi immiye. 17 Boonoshiyo daammikꞌkꞌi kꞌoomayeete; bullonoshiyo maakꞌkꞌi missiyeete. Boonoshi maate shaaritoni bi dabbachonoshi aashira gutta made cꞌeennoni kissiyeete. Yessuussi abi bigaata Pꞌeetꞌiroossi miitꞌo ( Mat 16:13-19 ; Mar 8:27-29 ) 18 Ikka aaboni Yessuussi mitꞌtꞌo cꞌookkibeete bi dabbachonoshi bi baani waaheete. Aroo «Asho taani abine hettibeeteete?» hettikꞌkꞌi echaye. 19 Boonoshiyo wochikꞌkꞌi «Ikkiikkonoshiyo ‹Afaallachi Yohaannissine› baronoshiyo wotta ‹Elliyaassine› essatonoshi shiiche bojjachonoshiisse ikko kꞌitoosse kessitone hettibeeteete» hettikꞌkꞌi wochiyeete. 20 Biiyo wochikꞌkꞌi «Ittoshichi Taani abine hettiyoote?» hettiye. Pꞌeetꞌiroossiyo «Ne Yeeri baane waati Kirissitoossi neene» hettikꞌkꞌi wochiye. 21 Aroo wochikꞌkꞌi «Hanini koossi bulli gettaayote» hetti kꞌookꞌkꞌii bajjiye. Yessuussini dabboyissi beddeyi giro ( Mat 16:20-28 ; Mar 8:30--9:1 ) 22 Yessuussi daakkikꞌkꞌi bi dabbachonoshissi «Ashi Naamo meetta gironi bekꞌkꞌo essataacheyone. Geenonoshina, doojje katichachonoshisse iraashonoshina Sheere arijjiiyachonoshinoo fotꞌiyeyone; wutꞌiyeyone. Tunabe taane keejjinne kꞌemooba kꞌitoosse kisseyone» hettiye. 23 Bulloyissi haniyoomo hettiye: «Ta dakkoossi dabba yetꞌabeeto bi beegaata bi kꞌelle moꞌoni kꞌayiye kꞌemi kꞌemona bi massikꞌkꞌalloni shaagiye taani dabbibe. 24 Bi beeyeyi-kasheni mararibeete bullo mucꞌcꞌeyone; tunabe taane Ta gira bi beeyeyi-kasheni beshiikꞌkꞌi immite bullo bi beeyeyi-kasheni wodiiyeyone. 25 Koobulli shawe toommeetꞌi gaanne bulloni daachiye bi kꞌelloni dookkeyo bi tunagaata amoni biissi gaacꞌcꞌeye. 26 Taanna ta kꞌaaronona yeellato Ashi Naamo bi oogona, Bi Nihosse oogona, ebiyoomoni Aara maraakonoshisse oogona bi waahooba Biinna yeelleyone. 27 Ibaroni ittoshissi gettoye hanoossi beetonoshi deggoossee Yeerisse Taatoni boonoshi bekꞌkꞌiyoossi beddoni kꞌitaacheyonoshi beetonoshine» hettiye. Yessuussisse shaahe woniyo ( Mat 17:1-8 ; Mar 9:2-8 ) 28 Yessuussi hanini bi gettiti shimitta kꞌemoyee gubbi Pꞌeetꞌiroossi, Yohaannissina, Yaakꞌoobinoni yutiikꞌkꞌi cꞌookoyissi geppoossi kessiye. 29 Aree gubbi cꞌooki bi beete bi shaaho woniyaye; bi tahati taho necꞌcꞌakꞌkꞌi pꞌarikꞌkꞌiye. 30-31 Goomaani boonoshibeete gutta ashonoshi Muussena Elliyaassino oogona bekkakꞌkꞌi Yessuussi iida dittabeeheete. Boonoshi dittatoo Yeruussallami kibboossi Yeerisse goommoni bi tuniiyeyoniye. 32 Aregaata Pꞌeetꞌiroossina bi iida beeti bi nuuchonoshino yiindara womiikꞌkꞌi tokkaroossi beeheete. Tunabe taane tokkaroosse kessikꞌkꞌi Yessuussisse oogona bi iida neetꞌabeeti gutta ashonoshinoni bekꞌkꞌiyeete. 33 Are gutta ashonoshi Yessuussi gessee boonoshi teriye Pꞌeetꞌiroossi Yessuussini «Ta Nugishoocho hanoossi beeyo noossi doꞌone; hanissi ikkoni Neessi ikkoni Muussessi ikkoni wotta Elliyaassissi tuniiye keejja bashoni bashibine» hettiye. Tunabe taane bi gettito amo bi tunataanna ariitaanone. 34 Hanini getti bi beete guuppo waakꞌkꞌi boonoshini kꞌeriye. Guuppo boonoshini kaappiye shettiyeete. 35 Guuppe deggoossee «Ta kꞌaapꞌati ta Naamo hanine; bi dittoni kꞌebote!» hettibeeti kꞌaaro waahe. 36 Kꞌaaroni boonoshi kꞌebbitoyee gubbi Yessuussi mitꞌtꞌo beetoni bekꞌkꞌiyeete. Arooba Boonoshi bekꞌkꞌiti moꞌe bulloni koossi bulli getaanoni cꞌikki kꞌajjiiyeete. Matago yechiti naamini Yessuussi wodiiyo ( Mat 17:14-18 ; Mar 9:14-27 ) 37 Decꞌo hare maaddi Yessuussina keejja bi dabbachonoshino geppoossee boonoshi kindiye meetta ashonoshi Yessuussina denayeete. 38 Are ashonoshi deggoossee ikka uro kewikꞌkꞌi «Arijjiiyachoocho! Hani naamo taassi ikka mitꞌtꞌo bi tunatogira taassi beꞌe hettikꞌkꞌi kꞌollaye. 39 Hani beꞌe matago yechi diissikꞌkꞌi uuriniye bi beeto, umbono kꞌuriddiihe kꞌafariihe, bi achono mayiikꞌkꞌi yulliikꞌkꞌiiniye bi gafiribeeto. 40 Hani matagoni kissibote hettakꞌkꞌa Ne dabbachonoshini ta kꞌollate mawutonoshine» hettiye. 41 Yessuussi wochikꞌkꞌi «Hani gibanaalli shokꞌkꞌalla shiijjaronoshite aabba beddoniye ittoshi iida ta beeyeyo? Aabba beddoniye ittoshini ta haaꞌiiyeyo? Eke ne naamoni ta baani deebe!» hettiye. 42 Naami hammibeete matago diissikꞌkꞌi kꞌafariihe; Yessuussiyo matagoni netꞌakꞌkꞌi naami toommoosse kissi wodiikꞌkꞌi bi nihossi immiye. 43 Ashi bullo Yeerisse ooga fakkoni boonoshi bekꞌkꞌitoyissi oogiikꞌkꞌi tꞌeeniiheete. Yessuussi Bi kꞌiteessoni guttinnoni getto ( Mat 17:22-23 ; Mar 9:30-32 ) 44 Ashi bullo Yessuussi shuunati moꞌoni tꞌeeniibeete; Yessuussi bi dabbachonoshissi «Ittoshi hani moꞌoni ittoshi nibbona majjiiye yeshote! Ashi Naamo ashi kishoossi beshiite immiyeyone» hettiye. 45 Tunabe taane dabbachonoshi hani moꞌo amo bi tunataanna goomaanonoshine; boonoshisso bi shawiyatossi hani moꞌoni wochi echeyo shettiyeete. Bulloyee besho abi tunataanna Yessuussi getto ( Mat 18:1-5 ; Mar 9:33-37 ) 46 Yessuussi dabbachonoshi «No deggoosse konne besho?» hettikꞌkꞌi niishiyabeeheete. 47 Yessuussi boonoshi nibbe goommoni ariikꞌkꞌi noora naꞌoni bi gessi neechikꞌkꞌi 48 «Hani giishi naꞌoni ta shigona iibbiito koobulli Taani iibbitone; wotta koobulli taani bi iibbigaata Taani deejjitoni iibbiitone; ittoshi deggoosse giisho ittoshi bulloyee beshone» hettiye. Ittoshini shitꞌaano ittoshisso bi tuno ( Mar 9:38-40 ) 49 Haniyee gubbi Yohaannissi kessikꞌkꞌi Yessuussini «Ta Nugishoocho! Ikka uro matagoni ashi toommoosse Ne shigona bi kissibeete bekꞌkꞌikꞌkꞌi no iida neeni dabbaano bi tunatoyissi bajjiyone» hettiye. 50 Yessuussiyo wochikꞌkꞌi «Ittoshini shitꞌaane bullo ittoshi baanachone; hanissi bajjaayoote» hettiye. Shamaariye ashonoshi Yessuussini kꞌajjo 51 Yessuussi shimaayoossi bi hammeyi aabo katinniye Yeruussallami hamma maacꞌo kutꞌtꞌi kessiye. 52 Biiye shiicha hammeyi wossachonoshini daammissiye. Boonoshiyo bulla moꞌoni kꞌannoyissi Shamaariye shaweetꞌi ikka gafoossi hammiyeete. 53 Yessuussisse goommo Yeruussallami kibboossi hammoyissi bi tunatoyissi are Shamaariye shaweetꞌi ashonoshi Biini iibbiitaano kꞌajjiyeete. 54 Bi dabbachi Yaakꞌoobina Yohaannissino hanini bekꞌkꞌitti Yessuussini «Nugishoocho! Kꞌaakꞌkꞌo shimaayoosse kindiye boonoshini dookkibe hetina?» hettikꞌkꞌi echayeete. 55 Yessuussi boonoshi baani guudi kaarakꞌkꞌi «Ittoshi abiitꞌo ittoshi tunataanna ariitaano ittoshine. Ashi Naamo bi waato ashisse beeyeyi-kashoni wodiiyossiye taane dookkaallone» hettiye. 56 Aroosseeno kessikꞌkꞌi bara gafoossi hammiyeete. Yessuussisse dabbachonoshissi beddeyi giro ( Mat 8:19-22 ) 57 Yessuussina Bi dabbachonoshino boocho teribeete ikka uro Yessuussini ne hammabeete bulloossi ne dakkoossi teribane hettiye. 58 Yessuussiyo «Bokꞌkꞌallonoshissi oppo; shimaayeetꞌi kafonoshissi kero beetone. Tunabe taane Ashi Naamo bi kꞌelloni giijjiye bi kasheyi tꞌaaꞌo baadone» hettiye. 59 Yessuussi bara uroni «Taani dabbibe!» hettiye. Uroo «Ta Nugishoocho! Neeni dabbotaane; tunabe taane shiicha hammiye ta nihoni ta duukkeyoomossi taani daaggibe» hettiye. 60 Yessuussiyo «Kꞌititonoshini boonoshi duukkeyoomossi kꞌitonoshissi kꞌaye; ne hamiyee Yeerisse Taateessoni ashissi gete» hettikꞌkꞌi wochiye. 61 Wotta bara uro «Ta Nugishoocho neeni dabbotaane; tunabe taane ta kere ashonoshini diggiiti ta woyeyoomossi taani daaggibe» hettiye. 62 Yessuussi wochikꞌkꞌi «Koobulli gatte kashoni yeshi goyibeeye gubbi wotta cꞌiinniito goyacho aallone; ebiyoomoni wotta koobulli gubbi cꞌiinna guuddito Yeerisse Taatoossi giyoyissi yetꞌiitaane ashone» hettiye. |