Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Yoa. 1 - Ebaibul


Akirot ŋina ka akiyar

1 Anakisyakinet, ayai Akirot; arukito Akirot ka Akuj, arae Akirot Akuj.

2 Ŋinapei anakisyakinet arukito iŋes ka Akuj.

3 Abu Akuj tosub ŋiboro daadaŋ aneni keŋ; kerae tomam iŋes, pa kesubunitae idiobore.

4 Ayai akiyar daadaŋ neni keŋ, arae akiyar ŋin akica aŋuna a ŋituŋa.

5 Ecai akica ŋin anakiryonut, nai nyilouna akiryonut akica.

6 Ayai ekile ŋolo eyakuunitae aneni ka Akuj, ŋolo anyaritae Yoana.

7 Abunit iŋes akiteyenun ŋituŋa ŋakiro ŋuna ka akica, ikotere tonupyata daadaŋ aneni keŋ.

8 Pa arae Yoana akica, nai abunit iŋes akiteyenun ŋakiro ŋuna ka akica.

9 Akirot iŋes arae akica ŋina a kire, ŋina abuni nakwap acaikin ŋituŋa daadaŋ.

10 Ayai Akirot nakwap, tosub Akuj akwap aneni keŋ, nai nyeyenuna akwap iŋes.

11 Abu iŋes bu lore keŋ, nai apotu ŋituŋa keŋ nyijaut iŋes.

12 Nai ŋulu daadaŋ apotu kijaut iŋes, tonupa ekiro keŋ, abu iŋes inak ikes apedor ŋina ruworet ŋidwe ŋulu ka Akuj.

13 Pa aruworosi ikes ŋidwe ŋulu ka Akuj alopite a ŋolo sek euriyere ŋituŋa, anagogoŋu ka anacamit a ituŋanan, nai Akuj alope iŋes abu kituruwo ikes ŋidwe keŋ.

14 Bu Akirot toruwor ituŋanan, oruko ka isua. Aanyun isua apolou keŋ, apolou ŋina aryamuni iŋes aneni ka Akuj Papa ikwapei Lokoku keŋ ŋolo donupei ka eleleba neni keŋ ajokis ka ŋuna a kire.

15 Kiteyenu nai Yoana iŋes tocelu tema, “Iŋes lo ŋolo abala ayoŋ erworo ebe, ‘Ebunit alokaku kaŋ, nai epol iŋes akilo ayoŋ, anerae ayai iŋes eriŋa tari nyeuruuna ayoŋ.’”

16 Analalau a ŋina ka ajokis keŋ, ikiterereŋ iŋes iwon daadaŋ, ikitoropikinit iŋes iwon ŋarereŋisyo.

17 Abu Akuj ikiinak iwon Ŋikisila kisitoru neni a Moses, nai ajokis keŋ ka ŋuna a kire, isitorunit neni a Yesu Kristo.

18 Emam ituŋanan eanyunit Akuj; nai Lokoku ŋolo donupei ŋolo erae epei ka Papa, iŋes ikitaanyu iwon Akuj.


Ŋae erae Yoana Ekebatisan?
( Mat. 3:1-12 ; Mar. 1:1-8 ; Luk. 3:1-18 )

19 Erae na akiteyenunet a Yoana ŋina a kire apaki ŋina eyakiyaryata ŋikarikok a Ŋiyudayan ŋisacaradotin ka Ŋilepei neni keŋ akiŋit iŋes atemar, “Ŋae iyoŋ?”

20 Nyewou Yoana aboŋokin ikes ŋakiro. Kirwor pa iwuait, nai ileereete tema, “Meere ayoŋ Kristo.”

21 Kiŋita nai ikes iŋes temasi, “Ŋae nai iyoŋ? Eliya a?” Toboŋok Yoana ikes tema, “Meere.” Kiŋita nabo temasi, “Irae iyoŋ ekadwaran a?” Toboŋok iŋes tema, “Meere.”

22 Kiŋita nai ikes iŋes temasi, “Ŋae iyoŋ? Itemokino isua oyaa aboŋokinet kon neni a ŋulu ikiyakuunito isua. Anu ikilimokini iyoŋ isua aŋuna kon?”

23 Toboŋok Yoana ikes aŋakiro a ŋuna koloŋ kirworit ekadwaran Isaya ebala, “Ayoŋ etoil a ituŋanan a ŋini ecela analoŋisat ebala, ‘Kisidiiryata erot ŋolo ke Ekapolon!’ ”

24 Kiŋita ŋulu eyakito Ŋiparisayon iŋes temasi,

25 “Kaanukiro nai ibatisaa iyoŋ ŋituŋa, erae pa kirae iyoŋ Kristo, Eliya kori ekadwaran?”

26 Toboŋok Yoana ikes tema, “Ebatisae ayoŋ a ŋakipi, nai alokidiŋ kus eyai ipeituŋanan ŋini eriŋa iyes nyeyenuna.

27 Iŋes ebuni alokaku kaŋ ka nyitemokino ayoŋ tari alacakin ŋarukanes ŋuna a ŋamuk keŋ.”

28 Etiyasi ŋun daadaŋ alotaun a Betania, alo Kide aŋolol Yorodan, neni ebatisaa Yoana ŋituŋa.


Erae Yesu Imesek ŋini ka Akuj

29 Akoloŋit ŋina atupakini ŋin, kiŋolik Yoana ebunit Yesu neni keŋ, ido tolimu tema, “Kiŋolikisi Imesek ŋini ka Akuj, ŋini elemari asecit ŋina ka akwap.

30 Iŋes lo ŋolo abala ayoŋ erworo ebe, ‘Ebunit alokaku kaŋ, nai epol iŋes akilo ayoŋ, anerae ayai iŋes eriŋa tari nyeuruuna ayoŋ.’

31 Pa ayeni ayoŋ apaki ŋin atemar arae iŋes ŋae; nai abu ayoŋ ebatisa a ŋakipi, ikotere itoodikinor iŋes ŋituŋa ŋulu a Isirael.”

32 Kiteyenu Yoana ŋuna abu iŋes kiŋolik tema, “Abu ayoŋ eŋolik Etau ŋolo ka Akuj ebuni anakuj ikoni akuri, min neni keŋ.

33 Ariŋa jik ayoŋ pa ayeni iŋes, nai abu Akuj, ŋina ekeyakuunit ayoŋ akibatis a ŋakipi, okolimok tema, ‘Ituŋanan ŋini iŋolikini iyoŋ Etau ŋolo ka Akuj ebuni anakuj, min neni keŋ, iŋes ŋolo ebuni akibatis a Etau a ŋolo Asegan.’

34 Adau tokona ayoŋ akiŋolikin ka eketeyenik iyes atemar erae iŋes Lokoku ka Akuj.”


Ŋikiyakia a Yesu ŋulu esyaunak

35 Akoloŋit ŋina atupakini ŋin, awuasi nabo Yoana ka ŋikasyomak keŋ ŋiarei anenipei.

36 Kiŋolik iŋes Yesu elosi, tolimok ŋikasyomak keŋ tema, “Kiŋolikisi Imesek ŋini ka Akuj.”

37 Ani iirarete ŋikasyomak ŋuluarei ŋakiro ŋun, kiwuapakis ikes Yesu.

38 Kiŋoliya Yesu kaku, kiŋolik ikes iwuapito iŋes, kiŋit tema, “Nyo iwarito iyes?” Toboŋokis ikes temasi, “Rabbi (iŋes atemar Eketataman)! Ai eyai ekonire?”

39 Toboŋok Yesu ikes tema, “Potu, ido ianyunete.” Toloto nai ikes, toanyut neni eboiyo iŋes, toruko ka iŋes akoloŋit ŋin. Aapiyarit apaki ŋin ŋisaae ŋitomon ŋulu ka apaaran.

40 Epei a ŋuluarei a ŋulu aris kiirasi ŋakiro a Yoana ka kiwuapakis Yesu, arae Anderia lokaato a Simoni Petero.

41 Abu Anderia kisyau aryamun Simoni lokaato keŋ, tolimok tema, “Ikiryamu isua Messia” (iŋes atemar Kristo).

42 Yau iŋes Simoni neni a Yesu. Kitek Yesu Simoni, tolimok tema, “Ikwa irae iyoŋ Simoni, lokoku a Yoana a? Ikinyarao iyoŋ tokona Kepa” (iŋes atemar ataaba kori Petero a Ŋagirik).


Tonyarau Yesu Pilipo ka Nasaniel

43 Akoloŋit ŋina atupakini ŋin, totyaku Yesu alosit nakwap a Galileya. Kiryamun iŋes ka Pilipo, tolimok tema, “Kiwuapakinae ayoŋ.”

44 Arae Pilipo ka Anderia ta Petero ŋulu alo Betesaida.

45 Kiryamunos nai Pilipo ka Nasaniel, tolimok Pilipo iŋes tema, “Ikiryamu isua iŋes ŋolo egirit Moses ŋakiro keŋ Lokisila, ŋolo daŋ igirito ŋikadwarak ŋakiro keŋ. Erae iŋes Yesu ŋolo a Nasaret, lokoku a Yosepu.”

46 Tolimu Nasaniel tema, “Epedori mono idiobore ŋini ajokan alomun alo Nasaret a?” Tolimok nai Pilipo iŋes tema, “Bua, ido toanyu!”

47 Ani iŋolikini Yesu Nasaniel ebunit neni keŋ, tolimok ŋikasyomak keŋ tema, “Erae lo Esiraelit ŋolo a kire! Emam amodiyo aneni keŋ!”

48 Kiŋit Nasaniel Yesu tema, “Ikiyenuni iyoŋ ayoŋ ikwaani?” Toboŋok Yesu iŋes tema, “Eriŋa tari Pilipo nyenyarauna iyoŋ, aris ayoŋ kakaanyuwa iyoŋ alokwap ebobore.”

49 Toboŋok Nasaniel tema, “Eketataman, irae iyoŋ Lokoku ka Akuj ka irae Erwosit ŋolo a Isirael.”

50 Tema Yesu, “Inup iyoŋ tokona aŋuna alimunio ayoŋ atemar akaanyuwarit iyoŋ alokwap ebobore a? Ibuni iyoŋ aanyun ŋakiro ŋuna apolok nooi akilo ŋun.”

51 Kiyatak iŋes tema, “Akalimokini ayoŋ iyes kire atemar, iŋolikinete iyes nakuj eŋaara ka ŋimalaikan elosete kidiama ka eponito kwap neni a Lokoku a Ituŋanan.”

Ngakarimojong Interconfessional Bible © Bible Society of Uganda, 2008.

Bible Society of Uganda
Lean sinn:



Sanasan