Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Mat. 13 - Ebaibul


Akitadapet ŋina ke eketan
( Mar. 4:1-9 ; Luk. 8:4-8 )

1 Akoloŋit ŋinapei ŋin, toloma Yesu alokai kiboikin diyete anam.

2 Potu ŋituŋa ŋulu alalak nooi neni keŋ, todoka nai iŋes nataker kiboikin; towo asepic daadaŋ alokipetot.

3 Kitatam ikes ŋakiro ŋuna alalak a ŋakitadapeta ebala, “Abu eketan tolot aere ŋikinyom.

4 Ani eekini iŋes, todoto ŋikinyom ŋice lorot, potu ŋikyeny kidepasi.

5 Todoto ŋice loŋaro neni amam ŋalup ŋuna alalak, toruput atipei, anerae akudyoko ŋalup.

6 Nai ani enomokini akoloŋ, torinyiyosi tooko, anerae amam ŋataagor ŋuna aoyak.

7 Todoto ŋice kidiŋ ŋikukwa toruput, nai ani epolounete ŋikukwa, toridakis ikes.

8 Todoto ŋice nalup ŋuna ajokak toraa ŋaraito, ŋice amiat, ŋice ŋatomonikanikapei ka ŋice ŋatomoniuni.

9 Iŋes ŋini eya ŋaki ŋuna kiiraret, kiira.”


Apolou ŋina a ŋakitadapeta
( Mar. 4:10-12 ; Luk. 8:9-10 )

10 Ani epote ŋikasyomak kiŋita Yesu temasi, “Kaanukiro isirworia iyoŋ ŋituŋa a ŋakitadapeta?”

11 Toboŋok Yesu ikes tema, “Ikiinakinitae iyes ayenut ŋuna imunono ŋuna ka Apukan a ŋina anakuj, nai nyeinakinitae ikes.

12 Anerae ituŋanan ŋini eyakar ibore, iyatakinio tolalaar, nai ŋini emam ibore eyai, elemaryo tari ŋinidio cici ŋini sek ayakar iŋes.

13 Erworo ayoŋ neni kec a ŋakitadapeta, anerae kiŋolikis daŋ nyeanyuwasi, ani kepuput daŋ, nyiirasi kori nyeyenut.

14 Eyookinosi aneni kec ŋuna adwarit Isaya ebala, ‘Iirarete kire, nai ŋyeyenunete. Iŋolikinete kire, nai nyianyuwarete.

15 Anerae ileleba abaŋao lotuŋa ka agol ŋakeceki, nabo arap ikes ŋakonyen kec; kerae nyikote neni, keanyuwarito ŋakonyen kec ka kiirarito ŋaki kec, nabo keyenunito ŋitai kec, toboŋut neni kaŋ akitaŋaleuno.’

16 Nai iterereŋitoe ŋakonyen kus, anerae iteete ka ŋaki kus, anerae epupete.

17 Akalimokini ayoŋ iyes kire atemar, acamito ŋikadwarak ŋulu alalak ka ŋituŋa ŋulu iyookino akiŋolikin ŋuna iŋolikis iyes, nai apotu nyiŋolikis; nabo acamito akiirar ŋuna iirasi iyes, nai apotu nyiirasi.”


Apolou ŋina ka akitadapet a ŋina ke eketan
( Mar. 4:13-20 ; Luk. 8:11-15 )

18 “Topupokisi nai apolou ŋina ka akitadapet a ŋina ke eketan ŋikinyom.

19 Ŋituŋa ŋulu iirarete akirot ŋina ka Apukan ka nyeyenut, ikote ikes ŋikinyom ŋulu adoete lorot. Ani ebuni Satan, tolema alotai kec ŋuna sek aekinitae.

20 Isikwaanitae ŋulu adoete loŋaro ka ŋituŋa ŋulu iirarete akirot, tosodo kijaut atipei ka alakara.

21 Nai emamukatar ikes ŋataagor alotooma kec ka nyeroparete, ani epote ŋican ka ŋidiŋeta aŋuna ka akirot a ŋin, toesikis ikes.

22 Isikwaanitae ŋikinyom ŋulu adoete lokukwa ka ŋituŋa ŋulu iirarete akirot, nai amitakinit ŋuna ka akwap ka ekibure ŋolo ke ebari, eridakinete akirot ŋin nyera.

23 Isikwaanitae ŋikinyom ŋulu adoete nalup ŋuna ajokak ka ŋituŋa ŋulu iirarete akirot toyenut. Ŋul ikes kire erayete ŋikinyom, ŋice amiat, ŋice ŋatomonikanikapei, ka ŋice ŋatomoniuni.”


Akitadapet ŋina ke etirwae

24 Tolimok nabo Yesu ikes akitadapet ace tema, “Ikoni Apukan ŋina anakuj ituŋanan ŋini keekini ŋimomwa ŋulu ajokak lomanikor keŋ.

25 Nai ani nakwaare ejotoete ŋituŋa daadaŋ, bu emoit toek etirwae lomanikor ŋol, ido tolot iŋes.

26 Ani erupunete ŋimomwa topolout toraa, kileereu etirwae.

27 Potu ŋiketiyak ŋulu ke elope emanikor kiŋita iŋes temasi, ‘Ekapolon, pa ŋoon ajokak ŋimomwa ŋulu iekini iyoŋ lomanikor kon a? Ai bo kebunio etirwae?’

28 Toboŋok iŋes ikes tema, ‘Emoit iŋes kitiya ŋun.’ Temasi nai ŋiketiyak neni keŋ, ‘Icamit iyoŋ isua torutoroe etirwae a?’

29 Toboŋok iŋes ikes tema, ‘Mam. Kimyekisi, anerae acepaki kirutosi iyes etirwae iwolikinete ŋimomwa daŋ.

30 Kimyekisi topolout daadaŋ kaapei, tari ŋina edolyo akilem. Ani edoli apaki ŋin, alimokini ayoŋ ŋikalemak atemar torututu mono etirwae, toenianasi a ŋikes kicunya, tocunakis nai ŋimomwa lodula kaŋ.’”


Akitadapet ŋina ka icokit a ŋini ikoni ŋini ke ebobore
( Mar. 4:30-32 ; Luk. 13:18-19 )

31 Tolimok Yesu ikes akitadapet ace tema, “Ikoni Apukan ŋina anakuj icokit ŋini ikoni ŋini ke ebobore, ŋini abu ituŋanan todupak lomanikor keŋ.

32 Edit icokit ŋin nooi akilo ŋicok daadaŋ, nai kerupu, epoloor nooi kilo ŋikito ŋuluce, tosodo nai ŋikyeny potu toduko naten keŋ.”


Akitadapet ŋina a ŋakinyalet
( Luk. 13:20-21 )

33 Tolimok Yesu ikes akitadapet ace tema, “Ikoni Apukan ŋina anakuj ŋakinyalet ŋuna abu aberu tolemu, kinyalak ka ŋakirya ŋuna adolito ŋidepei ŋiarei, tomurak akitodol ŋina abuunioto daadaŋ.”


Apolou ŋina erworor Yesu a ŋakitadapeta
( Mar. 4:33-34 )

34 Kirwor Yesu ŋakiro ŋun daadaŋ nasepico a ŋituŋa a ŋakitadapeta, nyelimokina iŋes ŋadikiro neni a ŋituŋa emam akitadapet.

35 Etiyae iŋes ŋun, ikotere kiyookinotor ŋuna kirworit ekadwaran ebe, “Erwori ayoŋ neni kec a ŋakitadapeta, alimori daŋ ŋakiro ŋuna ewuaitae ameun anasubunet akwap.”


Apolou ŋina ka akitadapet a ŋina ke etirwae

36 Toesik nai Yesu ŋasepico a ŋituŋa, toloma kai. Potu ŋikeekasyomak neni keŋ temasi, “Kiteyenunae isua apolou ŋina ka akitadapet a ŋina ke etirwae alomanikor.”

37 Toboŋok Yesu ikes tema, “Iŋes ŋini eekini ŋikinyom ŋulu ajokak, erae Lokoku a Ituŋanan.

38 Emanikor iŋes akwap. Ŋikinyom ŋulu ajokak ikes ŋidwe ŋulu ka Apukan ka Akuj. Etirwae iŋes ŋidwe a Satan.

39 Emoit ŋolo keekini etirwae iŋes Satan; akilem iŋes Akoloŋit ŋina esalunia akwap; ŋikalemak ikes ŋimalaikan.

40 Ikwaŋinapei ecunakinere etirwae kicunyae ka akim, itiyakinosi ŋakiro ŋun ikwaŋinapei Akoloŋit ŋina esalunia akwap.

41 Iyakuuni Lokoku a Ituŋanan ŋimalaikan keŋ, tocunakis ŋituŋa daadaŋ ŋulu iteseceneneete ŋuluce ka ŋikasecak daadaŋ,

42 tocakakinae nakim ŋina erirae. A nen, kigworo ka tokonyanakis ŋikyal.

43 Ecaunete nai ikwa akoloŋ ŋulu iyookino a Napukan a Papa kec. Iŋes ŋini eya ŋaki ŋuna kiiraret, kiira.


Akitadapet ŋina ka abaru a ŋina iwuaitae

44 “Ikoni Apukan ŋina anakuj abaru ŋina eyai lomanikor, ŋina ani eripuni ituŋanan, kiwua. Tosodi tolot togyela ŋiboro daadaŋ ŋulu eyakar iŋes, togyelu nai emanikor ŋol.


Akitadapet ŋina ka amoru a ŋina epol egyelit

45 “Ikoni nabo Apukan ŋina anakuj ekecurutan ŋolo iwarit ŋamoru ŋuna epol egyelit,

46 ŋolo ani eryamuni amoru apei ŋina epol egyelit, elosi togyela ŋiboro daadaŋ ŋulu eyakar iŋes, tosodi togyel amoru ŋin.


Akitadapet ŋina ka atibait

47 “Ikoni nabo Apukan ŋina anakuj atibait ŋina aponi tocakakinae nanam, kirirau ŋikolya ŋulu agelegelya.

48 Ani ilelebikin, kiriut ŋituŋa lokipetot kiboikinos, ido toseut ŋikolya ŋulu ajokak kiwuakis lobukito, tocakasi ŋulu aronok.

49 Ikokini nen Akoloŋit ŋina esalunia akwap. Epote ŋimalaikan atyakar ŋulu aronok aneni a ŋulu iyookino.

50 Ecakakinete ŋimalaikan ikes nakim ŋina erirae. Kigworo a nen ka tokonyanakis ŋikyal.”


Ŋakiro ŋuna a kire ŋuna kitet ka ŋuna ŋorok

51 Kiŋit Yesu ikes tema, “Iyenut apolou ŋina a ŋakiro a ŋun daadaŋ a?” Toboŋokis ikes temasi, “Ee, ikiyenu.”

52 Tolimok Yesu ikes tema, “Itoodiunito ŋakiro ŋun atemar eketataman a Ŋikisila ŋolo itatamitae aŋuna ka Apukan a ŋina anakuj, ikoni elope a akai ŋolo itoodiuni anabaru keŋ ŋiboro ŋulu kitet ka ŋulu ŋorok.”


Toŋeroe Yesu a Nasaret
( Mar. 6:1-6 ; Luk. 4:16-30 )

53 Ani kedau Yesu erwor ŋakitadapeta ŋun, tonyou anakwap a ŋin,

54 tolot nakwap keŋ. Kitatam iŋes ŋituŋa alosinagoga, ido toumokis daadaŋ ŋulu eirarete ŋuna erworo iŋes temasi, “Ai keryamunia ekile lo aosou ŋina ikoni naga ka apedor ŋina itiyaa ŋakujuwuanisya nu?

55 Meere mono logo lokoku ke ekecian ŋabaoi a? Meere toto keŋ Maria a? Meere ŋikaitotoi keŋ Yakobo, Yosepu ka Simoni, ta Yuda a?

56 Nyikirukit iwon ka ŋakaitotoi keŋ daadaŋ a? Ai nai keryamunia iŋes ŋakiro nu daadaŋ?”

57 Toŋoikis ikes Yesu. Nai tema Yesu neni kec, “Ekerer ekadwaran anakwapin a daadaŋ, nai nyekerer anakwap keŋ ka anateker keŋ.”

58 Nyitiya iŋes ŋakujuwuanisya ŋuna alalak aŋuna pa anupitotor ikes.

Ngakarimojong Interconfessional Bible © Bible Society of Uganda, 2008.

Bible Society of Uganda
Lean sinn:



Sanasan