Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Mar. 15 - Ebaibul


Yesu alokiŋaren Pilato
(Mat. 27:1-2, 11-14; Luk. 23:1-5 ; Yoa. 18:28-38 )

1 Taparacu sek, totukokinos ŋisacaradotin ŋulu apolok ka ŋikatukok ka ŋiketatamak ŋulu a Ŋikisila ta Atukot daadaŋ. Toena ikes Yesu torikosi inakis Pilato.

2 Kiŋit Pilato Yesu tema, “Irae iyoŋ erwosit a Ŋiyudayan a?” Toboŋok Yesu iŋes, “Ilimu iyoŋ.”

3 Kisitakis ŋisacaradotin ŋulu apolok Yesu a ŋakiro a ŋuna alalak.

4 Kiŋit nabo Pilato Yesu tema, “Emam ŋuna iboŋokini iyoŋ a? Kiira iyoŋ ŋakiro ŋuna ikisitakinitotor ikes iyoŋ, elalak!”

5 Nai nyeboŋok Yesu adiokirot daŋ. Toumok nai Pilato nooi.


Totubokinae Yesu atwanare
( Mat. 27:15-26 ; Luk. 23:13-25 ; Yoa. 18:39—19:16 )

6 Anasuban a daadaŋ a ŋuna a Paska, amina Pilato alacanakin emabus daadaŋ ŋolo iŋisete ŋituŋa iŋes alacakin.

7 Ayai epei ŋolo anyaritae Baraba, ŋolo aŋerit apukan, ŋolo aenitae alomabus kaapei ka ŋulu aŋerito apukan, ŋulu kepotu toara icetuŋanan alojiye.

8 Tocelut ŋituŋa, kisyakis akilip Pilato alacakin emabus ikwaŋinapei sek elacanakinia.

9 Toboŋok Pilato ikes tema, “Icamito iyes olacak ayoŋ erwosit a Ŋiyudayan a?”

10 Totamu Pilato atemar, “Ekepotokis ŋisacaradotin ŋulu apolok ayoŋ Yesu aŋuna ka arakao.”

11 Kicocoa nai ŋisacaradotin ŋulu apolok ŋituŋa temasi, “Tolimokisi Pilato tolacak Baraba.”

12 Kiŋit nabo Pilato ŋituŋa tema, “Ekokini ayoŋ ekile lo ŋolo ibasi iyes erwosit a Ŋiyudayan ai?”

13 Tocelut nabo ikes temasi, “Kibubuk iŋes lomusalaba!”

14 Kiŋit Pilato ikes tema, “Nyo esecit iŋes?” Tocelut nabo nooi temasi, “Kibubuk iŋes!”

15 Aŋuna acamitor Pilato akitalakar aruruma ŋin, abu tolacak Baraba. Kisibuŋa ŋisigarya Yesu, ani irikakinete, yaasi ikes iŋes kibubukis lomusalaba.


Tokyenatar ŋisigarya Yesu
( Mat. 27:27-31 ; Yoa. 19:2-3 )

16 Torikosi ŋisigarya Yesu tooma kai ŋina ke ekawuoikiniton ekepukan a Roma anakwap a ŋin, tonyaraut ŋisigarya ŋuluce daadaŋ.

17 Kitanapa Yesu elou ŋolo kipurat areŋan, toyeut aikit ŋina a ŋikukwa, kiwuakis nakou keŋ.

18 Kisyakis akyenar iŋes imalaete ebasi, “Toyai jik erwosit a Ŋiyudayan!”

19 Kikoŋikoŋo akeekou a ebela, kimwaanakis iŋes ka toryediko alokiŋaren keŋ.

20 Kedaut akisol iŋes, tolacasi elou ŋolo kipurat areŋan aneni keŋ, kitanapikis nai ŋilowi keŋ. Yaa ikes iŋes akibubukin lomusalaba.


Kibubukinoe Yesu lomusalaba
( Mat. 27:32-44 ; Luk. 23:26-43 ; Yoa. 19:17-27 )

21 Kiryamas ikes lorot ka ecekaloton ŋolo anyaritae Simoni, papa ka Alekisanda ka Rupus. Arae iŋes ŋolo alo Kurene, alosi lotaun. Toreikis ikes iŋes akiryoŋ emusalaba a Yesu.

22 Torikosi ikes Yesu tari Gologota, akeepolou iŋes atemar, “Akwap ŋina ka Akuulu.”

23 Inakis ikes iŋes epiini ŋolo enyalitae ka apid, towou Yesu akimat.

24 Kibubukis ikes Yesu, tokora ŋikeelowi, kilamilama ikotere totedoryata ŋini elemari elou ŋolo alacunete ikes aneni a Yesu, kiwuakis kiŋaren kec.

25 Ebubukinio Yesu lomusalaba ŋisaae ŋiuni ŋulu ka ataparacu.

26 Kigira lomusalaba ŋakiro ŋuna esitakinitere ebe, “ERWOSIT A ŊIYUDAYAN”.

27 Kibubukis ikes ŋikademanarak ŋiarei kaapei ka iŋes, epei teten ka ŋoloce kedyany keŋ. [

28 Kiyookinotor Ŋakigireta ŋuna igiritae ebe, “Aponi kimarakinae iŋes kaapei ka ŋikasecak.”]

29 Ŋituŋa daadaŋ ŋulu kepotu kitorut nen, kiyanya yesu, kimuŋimuŋete ŋakyes ebasi, “Okoe! Iyoŋ ŋoon ibala ebe ituwori Akai ka Akuj, ido todukok nabo alotooma ŋirwa ŋiuni!

30 Toiun iyoŋ bon, todoku alomusalaba!”

31 Ŋisacaradotin daŋ ŋulu apolok kaapei ka ŋiketatamak a Ŋikisila kisoloto iŋes ebasi, “Aiununui iŋes paaran ŋulucetuŋa, nai tokona nyeiun iŋes bon.

32 Eteutu cenite Kristo, erwosit a Isirael, edokuni alomusalaba; ikotere ikiyanyuni ka ikinupi daŋ.” Tari ŋulu ebubukinitoe kaapei ka iŋes, apotu tojamuwasi iŋes.


Atwanare a Yesu
( Mat. 27:45-56 ; Luk. 23:44-49 ; Yoa. 19:28-30 )

33 Ameun ŋisaae ŋikanikapei tari ŋikanikaomwon ŋulu ka apaaran, kiryoniar akwap daadaŋ cuc.

34 Ani edoli ŋisaae ŋikanikaomwon, kiworou Yesu a etoil a ŋolo apolon tema, “Eloi, Eloi, lama sabakasani?” Akeepolou iŋes atemar, “Akuj kaŋ, Akuj kaŋ, kaanukiro ikiesikinia iyoŋ ayoŋ?”

35 Ani iirarete ŋituŋa ŋulu edunyito iŋes ŋakiro ŋun, temasi, “Kiirasi, enyarit iŋes Eliya.”

36 Tomotun epei alokidiŋ kec, kilumok ibore ŋini yabuk lopiini ŋolo adadaŋan, toenik lobela, inak Yesu tomat. Tema iŋes ebe, “Edareutu mono! Eteutu cenite kebuni Eliya alacun iŋes alomusalaba.”

37 Kiworou Yesu a etoil a ŋolo apolon, kiridak nai.

38 Tocila anaŋga ŋina eneno alo Kai ka Akuj beret ageun alokidiama tari kwap.

39 Ŋolopite aanyuwarya ekapolokiniton ŋisigarya amiat ŋolo awuoi a nen atemar eridak Yesu tema, “Kire, kerae ekile lo Lokoku ka Akuj.”

40 Toyakas ŋaberu ŋace ŋuna eteete iŋes aneni alwanan, arae Maria Magadalena, Maria toto a Yakobo ka Yose ta Salome.

41 Ani apaki ŋina ayakar iŋes Galileya, apotu ikes tonupa ŋakiro keŋ ka kiŋaranakinete iŋes. Aya nabo daŋ ŋaberu ŋuna alalak ŋuna apote kaapei ka Yesu tari Yerusalem.


Tonukae akuwan a Yesu
( Mat. 27:57-61 ; Luk. 23:50-56 ; Yoa. 19:38-42 )

42 Ani eboŋ akoloŋit ŋina a ŋakan ŋina etemonokinere aŋuna a Sabato,

43 bu Yosepu ŋolo ka Arimatea. Arae iŋes ekile ŋolo apolon a Natukot a Ŋiyudayan ka edarit Apukan ka Akuj bu. Tolot iŋes neni a Pilato, kiŋitak akuwan a Yesu.

44 Toumok Pilato iirari atemar keris Yesu atwana. Tonyara iŋes ekarikon a ŋisigarya amiat, kiŋit iŋes erae kire ketwanit Yesu.

45 Kedau Pilato akiirar aneni ke ekarikon a ŋisigarya, abu tocamak Yosepu alemar akuwan a Yesu.

46 Togyelu Yosepu anaŋga, ani kelemu akuwan kwap, kilogilogak anaŋga. Tosodi ya akuwan a Yesu nalyal ŋina abokakinitae nataaba. Kikokorik amoru ŋina apolon lokek ka alyal.

47 Kiteete Maria Magadalena ka Maria toto a Yose, neni eperikinio akuwan a Yesu.

Ngakarimojong Interconfessional Bible © Bible Society of Uganda, 2008.

Bible Society of Uganda
Lean sinn:



Sanasan