Naba 3 - Buka Blahi Ka Cheke HoloThugna mae pris Eron 1 Igne thoutonu eidi tharaknadi mae Moses ghe mae pris Eron ka teke cheke Lord ka mae Moses ka Thogele Sanai tifa ia. 2 Mae Eron gne au fati thugna nalhaꞌu, nanghadi fati thugna mana re igre: Nadab teke kulu karha na, eghuteuna Abihu, nei Eleasa nei mae Itama. 3 Moses gne neke tofa oel ka thugna mae Eron gre neke fablahidi mala mae pris. 4 Kate au teu mare ka namono nagou Sanai, mae Nadab ghe mae Abihu ne lehe ke ulugna Lord, naugna phiamare ne gahu insens ka khaꞌaghi te theome blahi na. Phiamare neke theo thudi. Nu mae pris Eleasa ghe mae Itama gre teke loku baludi mae kmadi na kani karha nga teku mana na. Lordne vahidi vikegna mae Livae mala toghodi mae pris 5 Lord ne cheke eghu ka mae Moses, 6 “Cheke meidi mae ka vikegna Livae ra mala mei toghoni mae pris Eron. 7 Mare mala toghodi mae pris are mala loku ka Suga Tapuale te blahi na. Ka puhi igne mare ginauna mala loku ranghidi naikno te gnafa Israel. 8 Leuleghu fata na mare mala fiofilodi gobi lepo te au ka nogu Suga Tapuale te blahi iara na, eghuteuna ghotilo jaola edi gloku teke chekedi iara ra eghu. 9 Eghume iagho ginauna snakre lao mae Livaet gre ka mae Eron nei thugna ra mala toghodi ka gloku blahi na. 10 Mae Eron baludi thugna re eghu kolho te mala loku jateula mae pris teuna. Jame keha mae delei te mei lamna ka vido blahi igne na, ghotilo ginauna faleheni mae tuana eghu.” 11 Lord ne cheke eghu ka mae Moses, 12 “Vuha gognaro, iara ginauna athadi vikegna Livae gre mala nogu naikno iara. Uve, vikegna Livae gre nogu naikno blahi iara naugna naikno igre mala ke tughudi mae sua nalhaꞌu teke kulu karha ka naiknodi Israel ra. 13 Tifa na, ka teke falelehe teke gnafa iara mae sua ululahu teke kulu karha ka naiknodi Ijep ra, iara neke kulu vahi fadeleihi mae sua nalhaꞌu teke kulu karha re baludi gobigna lepo teke karha Israel re mala nogu iara. Eghume mae sua nalhaꞌu te gnafa teke kulu karha Israel igre nogu iara. Iara Lord te chekeni igne.” Moses ne kakaha naikno ka tharaknagna mae Livae re 14 Lord ne cheke eghu ka mae Moses ka namono nagou Sanai, 15 “Iagho ginauna kaha mae nalhaꞌu ka vikegna mae Livae, leghudi kokholo te gnafa nei thabukna te gnafa teu are, nu iagho ginau vuha kakaha ka mae sua nalhaꞌu te kaisei nhigra te haghe teu finogha dire are.” 16 Aonu mae Moses ne kahadi mare jateula teke cheke Lord ka mana na. 17-20 Mae Livae gne au thilo thugna, nanghadire igre, mae Geson, mae Kohat nei mae Merari. Thilo mae igre mae ku'edi thilo tharakna ka vikegna mae Livae. Mae Geson gne ne au phei thugna, nanghadire mae Libni ghe mae Simei. Eghuteuna mae Kohat na au fati thugna, nanghadire mae Amram, mae Isaha, mae Hebron nei mae Usiel. Eghuteuna mae Merari jaola ne au phei thugna, nanghadire mae Mali ghe mae Musi. Eghume mae igre ngala mae ku'edi tharakna te gnafa mare re. 21 Eghuteuna tharakna te gnafa ka vikegna mae Libni ghe vikegna mae Simei gre neke jifla mei ka vikegna mae Geson. 22 Eghuteuna khaputudi bukrei mae ka phei tharakna igre te vuha ka sua nalhaꞌu te kaisei nhigra te haghe igre, ne thokei fitu thogha glima gobi. 23 Mare tangomana te edi haghe nodi suga tapuale re ke leghugna Suga Thapuale te blahi ke file mosu. 24 Eghuteuna mae Eliasaf, thugna mae Lael gne te nodi lida mare na. 25 Nodi gloku mare na mala reireghi Suga Thapuale te blahi na baludi phei pohe mala toutoku gna na, eghuteuna pohe biꞌo te mala fofothogna grengatha na eghu. 26 Eghuteuna mare jaola mala reireghi bara te au faligohoni vido glalaba gna Sugablahi nei olta teure, nei pohe nei phukri teu gna bara na, nei pohe te mala fofothogna grengathagna vido glalaba na. Eghume tuare nodi gloku te mala edi mare re. 27 Eghuteuna tothoghei tharakna ka vikegna mae Amram, nei vikegna mae Isaha, nei vikegna mae Hebron, nei vikegna mae Usiel teu igre neke jifla mei ka vikegna mae Kohat. 28 Eghume khaputudi bukrei mae nalhaꞌu te vuha ka kaisei nhigra fahaghe teu ka vike te gnafa igre, ne thokei nhana thogha namno gobi. Mare tangomana te mala edi gloku ka Suga Thapuale te blahi igne. 29 Eghuteuna mare tangomana te edi haghe nodi suga tapuale thedire ke gerigna Suga Tapuale te blahi igne ke file mata. 30 Eghuteuna mae lida ka vikegna mae Kohat na, mae Elisafan, thugna mae Usiel. 31 Nodi gloku mare na mala reireghini nogna Bokis Nhaꞌa Cheke Lord balugna tevo mala lisei bret blahi na, nei kaisei nafnata frem mala nhaꞌa juta nei phei olta re eghu, eghuteuna keha glepo teke loku mae pris ka suga thapuale na eghu, eghuteuna pohe biꞌo mala fofothogna chogho te blahi na. Eghume gloku igre na lisa lao ka khamedi mare. 32 Mae Elisa, thugna mae Eron gne te nodi funei mae Livaet gre na. Eghuteuna nogna gloku mana na mala fiofilodi mae te loku ka Suga Thapuale te blahi igne. 33 Eghuteuna tharakna mae Mali ghe mae Musi gre neke jifla mei ka vikegna mae Merari. 34 Eghuteuna khaputudi bukrei mae ka phei vike igre, te funu ka mae sua nalhaꞌu te kaisei nhigra te haghe igre, ne thokei namno thogha phei gobi. 35 Eghuteuna mae lida ka vikegna mae Merari na mae Suriel, thugna mae Abihael. Mare mala edi haghe nodi suga tapuale re rhegna Suga Thapuale te blahi na ke file raru. 36 Nodi gloku mare na te loku ka keha gloku te au ka Suga Thapuale te blahi igne te mala loku nei reireghidi teu mare re. Jateula keha vido thaba te brahu mala togho hagheni Suga Tapuale te blahi, nei keha glepo te au ke lamnagna Suga Tapuale te blahi igne. Eghume gobigna gloku igre lisa lao ka khamedi mare. 37 Eghuteuna mare jaola mala reireghidi khegradi vido glalaba te bara faligohoni Sugablahi na baludi keha nafnata khegra langau, nei keha glepo te mala famamhakugna bara nei gnarho dire eghu. 38 Moses balugna mae pris Eron nei phei thugna teure kolho te mala edi haghe nodi suga thapuale re ke ulugna nogna Suga Tapuale te blahi Lord na file maghati. Mare kolho te edi keha fafara ranghidi naiknodi Israel ka suga tapuale na nei tangomana fiofilodi gobigna lepo te au ke lamna re. Eghuteuna mae ihei nga na mei ka vido blahi tuana nu, ghotilo ginauna faleheni mae tuana. 39 Eghume khaputudi mae ka vikegna Livae teke cheke Lord ka mae Moses ghe mae Eron mala kaha leghudi tharaknagna mana te vuha ka mae sua nalhaꞌu te kaisei nhigra te haghe na, thokei varadaki phei thogha. Vikegna mae Livae gre ne tughudi mae sua nalhaꞌu teke kulu karha Israel 40-41 Lord ne cheke eghu ka mae Moses, “Tifa na thumi nalhaꞌu ghotilo teke kulu karha ra neke blahi nei nogu iara. Nu gognaro na, mae ka vikegna Livae gre teke tughudi mare na. Nodi glepo tautagu vikegna mae Livae are jaola nogu iara. Eghume glepo tuare mala ke tughudi teke nodi glepo vikegna Israel re. Nu iagho ginauna kahadi nei riso soru nanghadi mae sua nalhaꞌu te vuha ka kaisei nhigra te haghe are. Iara Lord te chekeni igne.” 42 Aonu mae Moses ne edi unha teke cheke Lord re, ne kahadi mare. 43 Eghume khaputudi mare te gnafa re ne thokei varadaki phei thogha phei gobi fitu salei thiloi. 44 Lord ne cheke eghu ka Moses, 45 “Gognaro na, iagho na athadi vikegna Livae gre mala nogu iara. Mare mala ke tughudi thumi nalhaꞌu ghotilo teke kulu karha ka naiknodi Israel are. Eghuteuna gobi lepo te tautagu nogna vikegna mae Livae are, jaola nogu iara. Glepo tuare mala ke tughudi gobigna lepo teke kulu karha ka vike tuare. Iara Lord te chekeni igne. 46 Eghume mae te kulu karha ka keha vike igre ne thokei phei gobi fitusalei thiloi uluni vikegna mae Livae igre, eghume keha vike igre ginauna ke foli mae teke kulu karha ka mare tuare. 47 Eghume folidi mae tuare, glima sileni silva kaisei mae eghu. Mare mala leghudi sileni teke skel mare ka nodi skel mae pris ke lamnagna Sugablahi ia. 48 Eghuteuna mare ginauna ke tufa lao sileni tuare ka mae pris Eron baludi phei thugna mana re.” 49-51 Aonu Moses ne atha kaisei thogha thilo gobi namno salei glima sileni silva ka mare, ne tufa lao ka mae Eron baludi phei thugna mana re maladi phei gobi fitusalei thiloi mae ka iheire nalhaꞌu ke uludi vikegna mae Livae. Mana eni igne leghuni unha teke chekeni Lord na. |
© 2022, Wycliffe Bible Translators , Inc. All rights reserved.
Wycliffe Bible Translators, Inc.