Marɨkusɨ 12 - Mɨkan wu Fi

Nɨgham nə Nanɨ mbɨ́ʼ a Ŋwɔn wa a Tɛ́gɨ́nɨ́ Ɨshwom Mɨntam mɨ atɨ ɨyi a mbó Ngaŋ Nyɛtɨ Mɨluʼ ə

¹ Yeso a tíʼ ná nɨgham a mbó bo ngə́: “Ŋwɔn tse a bí ɨshwom mɨntam mɨ atɨ ma bɨ kámnɨ́ mɨluʼ ɨwu ə. A vwú nká nkarɨsɨ ɨshwom wa ɨwu, ntoŋ nɨbɨ́ nɨ nkám mɨluʼ nkɨ ntiʼ ngvu a kɔ́ʼtɨ́ chwerɨ ə. A tíʼ ntɛ́gɨ́ ɨshwom mɨntam mɨ atɨ ɨyi wa a mbó ɨbɛn ba bo bo ghɨnɨ yɛbtɨ mɨntam mɨ atɨ ma ntiʼ fu a njwuʼ ngɛn ayi a nɨghan ə.

² Nkfu nka mɨntam ma ghɨnə nkúʼ, wɛrə a tsagɨ a ŋwɔn afaʼ ɨyi a mbó ngaŋ nyɛtɨ mɨluʼ tsa ngə́ á ghɛn nkwarɨ ɨmyi mɨntam mɨ atɨ ma a mbó bo ghe.

³ Lá bo chwá ayi, mbuʼ ayi, nkəntɨ ayi mbômbô ə.

⁴ Mboŋ ɨshwom wa a kwíʼ ntsagɨ a ŋwɔn afaʼ wə daŋ a mbó bo ghe; ngaŋ nyɛtɨ mɨluʼ tsa búʼ a məwen atú zɨ, nkɨ fɨʼ ɨnu adɨrətú wə ɨnye ə.

⁵ Mboŋ ɨshwom wa a kwíʼ nkɨ́ ntságɨ́ tsɛʼ ngaŋ afaʼ zɨ mɔʼɔ ghe. Bo zhwítɨ́ a məwiŋ ə. Mboŋ ɨshwom wa a kɨ́ nkwiʼ ntsagɨ ngaŋ afaʼ tsə ghaʼnɨ ɨwu; bə mɔʼɔ bo shwom, bə mɔʼɔ bo zhwitə.

⁶ Wɛrə a bvúrɨ́ tsɛʼ nɨ táʼ ŋwɔn a ntsagə ghe. Məwen a bé mbɔŋ mɔn ɨyi wu mbáŋnɨ́ ə. A lwɨ́gɨ́nɨ́ ntsagɨ ayi mbɨ́ʼ ngə́ wɛrə a sóŋ a mbó atuəmbəm azhi ngə́, ‹Bo mɨ diʼ mbɔm zɨ shiʼnɨ a mbó mɔn ɨghan wu mbáŋnɨ́ wiŋ ə.›

⁷ Lá ngaŋ nyɛtɨ mɨluʼ tsa ghámnɨ́ bo nɨbo ɨ soŋ ngə́, ‹Nə nɨ ndzɨ-ndá ŋwɔn wa a wiŋ ə. Yenə á bɨgɨnə zhwitɨ ayi taŋ á ɨdzúm ɨchi ɨtsum tiʼ mbe ɨtsɨgɨnə ghe!›

⁸ Ma lan, bo tíʼ nchwá a mɔn mbáŋnɨ́ wa, njwitɨ, ɨ maʼ akfú azhi a vwo a ndzum nká ɨshwom mɨntam mɨ atɨ wa.”

⁹ Yeso a bítɨ́ ngə́, “Mboŋ ɨshwom wa a mɨ tiʼ ghɨ ɨ nə́ le? Wɛrə a mɨ yen ɨ zhwitɨ ɨbɛn ba wɛrə a tɛ́gɨ́nɨ́ ɨshwom mɨntam mɨ atɨ ɨyi wa a mbó bo ɨ tiʼ gha a wɛrə a mbó ɨbɛn bə daŋ ə.

¹⁰ Tsɛʼ a nkənu nɨ tɔŋnə a zen za a tsinɨ a mu aŋwaʼnɨ a Ŋwi ngə́, ‹Ngɔʼ za ngaŋ ngvwu ndá nyɛ́ʼnɨ́ ngə́ ɨ sé nɨ anu tsi lá ɨ tíʼ mbəŋ mbe ngɔʼ nɨbú nɨ ndá ə.

¹¹ Maʼmbyí a ghɨ́ a məziŋ ə, a tíʼ nkɨ́ nkɨ́ʼnɨ́ awɨgɨnə be tɨsɨŋə!›”

¹² Bɨntsagɨnɨ bɨ bə Yuda tíʼə ndǒ mɨndómɨnji a nkó zɨ mbɨ́ʼ ngə́ bo zhi ngə́ a ná nɨgham na lá nkwənkɨ awa ɨwu ə. Lá bo kə́ mbɔ́gɨ́ ɨmɨgɨ mɨ ɨnɔ; ntiʼ nyɛʼtɨ ayi ngɛn awa ghe.

Abítɨ Mbɨ́ʼ Ntfu Ashɛbɨ ə

¹³ Bɨ tságɨ́ bə Farisao bə tse abɔʼnɨ ngaŋ mandzɔŋ Ɛrɔd tsɨ tse a mbó Yeso ngə́ á bo bentɨ ayi nɨ ɨbítɨ ə.

¹⁴ Bo yén wəmbo ɨ soŋ ngə́, “Ndiʼ aŋwaʼnɨ, bɨgɨ zhi ngə́ o sǒŋ nkənu nkoʼ ndyǐŋ mɨshi; mbɨ́ʼ ngə́ ka o ndyiŋə agho a ŋwɔn ngə́ a tsa a wu tse, lá ndǐʼ nkənu mbɨ́ʼ anu za Ŋwi a lɔnə ngə́ á ɨbɛn ngɨə ghe. Soŋ awɨgɨ ə, be o tfu ashɛbɨ a mbó Kaisa bə Roma, o fasɨ a Nyɔngɔŋ ɨwɨgɨnə kə ngáŋ le? Bɨgɨ tfu kə bɨgɨ keʼ tfu le?”

¹⁵ Lá Yeso a zhí ɨtsi wa ɨ tsínɨ́ a mu mɨntəm ɨma, ntiʼ nchwɨgɨ awa ngə́, “Nɨ bentə aghan lá ngə́ ke le? Nɨ yen nɨ nkáb atɨŋə á ma ze.”

¹⁶ Bo yén nɨ táʼ nkáb za zɨ mɔʼɔ wəmbo, wɛrə a bitɨ awa ngə́, “A nɨ ɨshi ɨwa abɔʼnɨ ɨkum ɨwa wen a nye nkáb zen le?” Bo chwɨ́gɨ́ ngə́, “A nɨ tsə Kaisa ghe.”

¹⁷ Yeso a tíʼ sóŋ a mbó bo ngə́, “Ma lan, á nɨ gha azúm a Kaisa a mbó Kaisa, nkɨ nga zə Ŋwi a mbó Ŋwi ə.” A tíʼ nkɨʼnɨ awa adzaŋ za Yeso a chwɨ́gɨ́ awa ghe.

Abítɨ mbɨ́ʼ Nzhwemnə a mbó Nɨvwo ə

¹⁸ Bə Sadukai sé bém ngə́ ŋwɔn a kfo lá a bə nzhwemnɨ a mbó nɨvwo ə. A njwi tse, bo bə tse yén mbitɨ a Yeso nɨ abítɨ ə.

¹⁹ Bo bítɨ́ ayi ngə́, “Ndiʼ aŋwaʼnɨ, Mǒse a ŋwáʼnɨ́ a nyɔngɔŋ wen a mbó bɨgɨ ngə́: ‹Be ŋwɔn mbáŋnɨ́ a kfo tə́ atú, mɨma ɨyi wu mbáŋnɨ́ a mɨ zagɨ zɔ́ʼ a nkfugɨ mangye wa taŋ á bo zɨ chi jwi ɨbɔ a mbó mɨma ɨyi wa.›

²⁰ A nkfu tse, ɨbɔmbɨma bə mbáŋnɨ́ bə tse tsí ɨwu bi samba; wu ntsambyi a zɔ́ʼ lá nkfó tə atú ə.

²¹ Wu ndzɔŋ ndzum a tíʼ ndzɔ́ʼ a nkfugɨ mangye wa, lá nkwiʼ nkɨ nkfo tɨgha bo zɨ jwi a mɔn ə. A kɨ́ mbé tsɛʼ ndəŋndəŋ nɨ wa a zɔ́ŋtɨ́nɨ́ a nye ɨdiʼ tsi tárə́,

²² nkwiʼtɨ abvuʼ a ɨbɔmbɨma bə mbáŋnɨ́ ba bɨtsum: ɨbɔmbɨma bə mbáŋnɨ́ ba bɨtsum bi samba zɔ́ʼ a mangye wa lá nkfo tɨgha bo bo jwí a mɔn ə. Mangye wa a tíʼ nkɨ́ ndwɨ́gɨ́nɨ́ nkfoə.

²³ Tɨtsɔŋnɨ, a nkfu wa bɨkfú bɨtsum zhwemnɨnɨ a mbó nɨvwo, mangye wa a mɨ be wu ɨwa mbáʼ a zɔ́ʼnɨ́ mbáŋnɨ́ tsa tsi samba lá le?”

²⁴ Yeso a chwɨ́gɨ́ awa ngə́, “Nɨ fan be tɨsɨŋə! Nɨ zhi anu za a ghɨnɨ ma lan lá le? A nɨ mbɨ́ʼ ngə́ nɨ se zuʼ nkɨ nji Aŋwaʼnɨ a Ŋwi kə mɨtən mɨ Ŋwi ə.

²⁵ Mbɨ́ʼ ngə́ a nkfu za bɨkfú ghɨnɨ zhwémnɨ́ a mbó nɨvwo lá, bo ghɨ bé lá tso bɨtsen bɨ ndá bɨ Ŋwi a fɔməbvurə, ɨ keʼ bə ndzɔ́ʼə.

²⁶ Tɨtsɔŋnɨ, mbɨ́ʼ anu a nzhwémnə́ a mbó nɨvwo za, nɨ bvurɨ tɨ tɔŋ a mu Aŋwaʼnɨ a Mǒse, a nye adiʼ aŋwaʼnɨ za a sóŋnə́ ngə́ wɛrə a tsí adiʼ wa mɨjwutɨ atɨ wa kɨ́nə́ nkɨə lá le? Ɨwu, Ŋwi a sóŋ a mbó Mǒse ngə́ ‹Ma nɨ Ŋwi wu Abraʼm, Ŋwi wu Isak abɔʼnɨ Ŋwi wu Yakɔb ə.›

²⁷ Wɛrə a nɨ Ŋwi wu ba bɨ tsinɨ ntən, nkeʼ wu bɨkfú be. Nɨ fan ngɛn mɛtə!”

Ntɨgə zɨ Ngwi ə

²⁸ Táʼ ndiʼ Nyɔngɔŋ wa wu mɔʼɔ a zúʼ adzaŋ za bo kɨ́nə́ ngamnə ghe. Wɛrə a zɛ́n ngə́ Yeso a ghá achwɨgə zə shiʼnɨ a mbó bə Sadukai ba, ma lan, ntiʼ ngyen mbitɨ a Yeso nɨ abítɨ zen ngə́: “A nɨ zɨŋə ntɨgə za ɨ tsanɨ ntɨgə ɨtsum le?”

²⁹ Yeso a chwɨ́gɨ́ ngə́, “Za ɨ tsanɨ ɨtsum ɨ zɛnə: ‹O bə Izrai, zuʼnə! Maʼmbyí Ŋwi ɨwɨgɨnə, a nɨ tsɛʼ zɨzɨ wa a nɨ Maʼmbyí ɛ.

³⁰ Kɔŋ a Maʼmbyí Ŋwi ɨgho nɨ ntəm ɨgho ɨtsum, nɨ gharɨ ɨgho tsum nɨ akwaʼtɨ azo atsum nɨ adaʼ azo atsum ə.›

³¹ Za ɨ zɔŋtɨnɨ ɨ zɛnə: ‹Kɔŋ a ŋwɔn nɨbarə ɨgho tso atuəmbəm azo ə.› Ka ntɨgə zɨ tse tsi ayi ɨwu za ɨ tsanɨ a tsenə tsi bá ghe.”

³² Ndiʼ Nyɔngɔŋ wa a sóŋ a mbó Yeso ngə́, “O soŋ tsɛʼ a nkə a Ndiʼ aŋwaʼnɨ! A nɨ nkənu, adzaŋ za o soŋnɨ lá, ngə́ a nɨ tsɛʼ Maʼmbyí mbáʼ a nɨ Ŋwi, ŋwi wə daŋ a keʼ bə ntsi ntsatɨ ayi ɛ.

³³ Ɨ kɨ kɔŋ a Ŋwi nɨ ntəm ɨgho ɨtsum, nɨ akwaʼtɨ azo atsum nɨ adaʼ azo atsum abɔʼnɨ nkɔŋ ŋwɔn nɨbarə ɨgho a nɨ anu za a dɨtɨnɨ ntsa a ngá akáŋ a Ŋwi za bɨ tɔnɨ abɔʼnɨ mɨtsuʼnɨ mɨ atú mə tɔnɨ a mbó Ŋwi ə.”

³⁴ Yeso a zɛ́n adzaŋ za achwɨgə azhi a lónɨ́ nɨ zóŋ, ntiʼ soŋ wəmbo ngə́, “Ka aghagɨ azo a sagɨ ayi a nkúŋə́ a Nɨfɔ nɨ Ŋwi ə.” Məzen a tsanə, ŋwɔn tse a sé bə njwə́ŋtɨ́ a mbítɨ́ Yeso nɨ abítɨ zə tsɛrə ghe.

Abítɨ mbɨ́ʼ a Wa bɨ Zɔ́ʼnɨ́ ə

³⁵ Mbáʼ Yeso a kɨ́nə́ ndiʼə a mu Ndáŋwi zɨ Ngwi lá, a bítɨ́ ngə́, “A ghɨ ake ngə́ á bɨdiʼ bɨ Nyɔngɔŋ sóŋə́ ngə́ Wa bɨ Zɔ́ʼnɨ́ a ghɨ bé ŋwɔn ɨlə̌ Devidɨ le?

³⁶ Azhwi zə Fɛmnɨ a tsɨ́ŋnɨ́ a Devidɨ zɨmboŋ a soŋ ngə́: ‹Maʼmbyí a sóŋ a mbó Maʼmbyí ɨghan ngə́: shiʼtɨ ntsi ɨghan a bagɨ abó me zə maʼə ɨ kɔʼ kuʼ nkfu za ma mɨ nyɔŋ ngaŋ kɨban ɨtso a shwúrɨ́ mɨku gho ghe.›

³⁷ Devidɨ zɨmboŋ a tɔ́ŋ a wɛrə ngə́, ‹Maʼmbyí ɛ›; ma lan, a mɨ tsa lá ɨ nə́ ngə́ Wa bɨ Zɔ́ʼnɨ́ a nɨ ŋwɔn ɨlə̌ Devidɨ le?” Ɨnɔ ɨbɛn kə́ njwíʼtə́ a mbó Yeso nɨ nɨdorɨ nə wi ə.

Yeso a Kwantɨ mbɨ́ʼ Bɨdiʼ bɨ Nyɔngɔŋ ə

³⁸ Adzaŋ za Yeso a kɨ́nə́ ndiʼə awa lá, a sóŋ ngə́, “A nɨ lə ɨtú ɨtsən mbɨ́ʼ bɨdiʼ bɨ Nyɔngɔŋ, ba bɨ kɔŋnɨ ngwəgɨ bɨtɔgɨ bə wi ɨ númə́ karɨnə a mu bɨmɨtan taŋ á bɨ ntɔ́ŋtə́ awa nɨ aŋɔntɨ,

³⁹ bo ba bɨ zarɨnə tsɛʼ ɨlaŋ tsɨ tyenɨ a mu ndáŋwi bə Yuda nɨ ɨdiʼ tsa tsɨ bɔŋnɨ ntsa ɨtsum a nye ɨdiʼ nɨdorɨ lá.

⁴⁰ Bo sə́ŋə́ a nye bɨkfugɨ bɨ bəngye, nkwarɨ njwuʼ ɨtsa tɨgha nyɔngɔŋ a bemtɨ, nkə́ ntiʼə ngɨ̌ ɨtsi nɨ ɨtsaʼtɨ Ŋwi tsɨ sa ghe. Bɨ ghɨ diʼ ngɨ́ʼ za ɨ tsanɨ mbó a mbó bo ghe!”

Akáŋ a Ŋwi a Nkfugɨ Mangye

⁴¹ Adzaŋ za Yeso a shíʼtɨ́nɨ́ ntsi a mbyɛn nɨlɛnɨ nɨ Ndáŋwi zɨ Ngwi, wɛrə a kə́ ndyǐŋ adzaŋ za ɨbɛn kɨ́nə́ nɨ̌ŋ nkáb ə. Ngaŋ nkáb tsə ghaʼnɨ kə́ nɨ̌ŋ ndvuŋ nkáb tsə wi ɨwu ə.

⁴² Nkfugɨ mangye wu tse mbáʼ ɨ bénɨ́ afúm ɨ yén nɨ́ŋ ɨníní ɨchi tsi bá mbáʼ ndvuŋ ɨyi sé azúm zə tse byi mbe benə.

⁴³ Yeso a tɔ́ŋ bɨyɛʼ ɨbyi ɨ sóŋ a mbó bo ngə́, “Ma soŋ a mbó bɨŋ ə, nkfugɨ mangye zɨ afúm zen ɨ nɨŋ nkáb a mu nɨlɛnɨ nɨ Ŋwi nen ntsa a ŋwɔn tsum ə.

⁴⁴ Mbɨ́ʼ ngə́ bə mɔʼɔ ba fɨgɨ lá a mɨnyiə a mu ɨdzúm tsə ghaʼnɨ tsa bo tsinɨ nɨ tsɛrə, lá wɛrə mbáʼ a fumnɨ ɨ fúm ɨ fúm lá, a nɨŋ lá nkáb tsum za wɛrə a tsinɨ nɨ zɛrə – wɛrə a nɨŋ nkáb ndzɨgɨ atuəmbəm azhi ɨwu ə.”