Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

TINGULI 1 - KITABI HABARI MOPIOHE


Pomuo̒

1 Buku botie tuatuanga tataa-heyaalo upilopo tunggulao̒ lei Musa ode bangusa lo Isirai̒lu tou̒ timongolio tohuta datahu wau luasi udelita to Lumbaya Yordan. Lumbaya boito to ambahu tiimuru lo Dutulaa Yordan, totili lokota Sup, towolota lokota Paran towimbihio tuwau, wau kokoo-tawaalo Topel, Laban, Hejerot wau Di-Jahab towimbihio wewo. (

2 Monto Hui̒dee Sinai demola Kades-Barnea molibaya tomadala hihui̒-hui̒dee lo Edom, palaluolo mopulaa tuwau lou̒ hui wonu nao̒olo.)

3 Tobohulo dulahu hulala mopulaa tuwau todelomo taunu opato pululio lapatao̒ timongolio lololaa mao̒ Masiri, tei Musa lopo tunggulao̒ ode bangusa boito ngoa̒amila upilo malentai lo Eeya u loiyaalo ode limongolio.

4 Uito lotoduo lapatio mao̒ tei Musa lopoo̒laaheo̒ olei Sihon, olongia taulo Amori, tapale-palenta tokota Hesybon, wau tei Og, olongia lo Basan, tapale-palenta to kokoo-tawaalo Asytarot wau Edrei.

5 Oditolio, to ambahu tiimuru lo Yordan tomadala lo Moab, tei Musa ubohulio daa̒ lotombangao̒ bubuu-too̒owaalo wau papaa-lentawalo Eeya. Ualei Musa mao̒,

6 “Tou̒ ito to Hui̒dee Sinai, Eeya Allahu Taa̒alanto lotahuda mai, ‘Timongoli malo tuuu̒de hiheolio lotibiluloa̒ to hui̒dee botie.

7 Botia longgalalo kemamu wau ponao̒lo mola ode madala hihui̒-hui̒dea taulo Amori wau ode ngoilanggubu madala topalitio, madala ohuludu wau datahu tudutudu, madala to ambahu huliaalio wau pentadu lo Lau Tenga. Ponao̒lo mola wau huloi̒ mao̒ huta lo Kanaa̒n wau Hihui̒-hui̒dea lo Libanon demola dutulaa daa̒ lo Eperat.

8 Wau̒, Eeya, malodanti mai ngoilanggubu huta boito ode loluuhurumu tei Abraham, Isihaka wolei Yako wau wali mai limongolio. Oditolio ponao̒lo mota motihuloa̒ tohuta boito.’ ”


Tei Musa helo mudua̒ mongo hakimu
( Pilot. 18:13-27 )

9 Tei Musa loloi̒ya mao̒ ode bangusa boito, “Tou̒ ito woluo to Hui̒dee Sinai, watia malo loi̒ya ode limongoli: Titihula u modelo olimongoli laba-labaalo buheetio olaatia. Diila mowali pohutuo lowatia tutuuwau, sababu

10 Eeya Allahu Taa̒ala limongoli malohutu mai jumulaa limongoli heo̒duhenga mola daatalio debo odelo daata lo popoo-liyamaalo tohulungo.

11 Pohileaala dua̒ Eeya, Allahu Taa̒ala nenemoya limongoli tulusi mopoo̒daata mai jumulaa limongoli dilumutu poo̒o ngolihu mopiu̒wa, wau mopowali olimongoli bangusa tamaa̒amulu debo odelo u mapilo danti-Lio mai!

12 Bo woloolo mola waliilio watia tutuuwau momanta mao̒ titihula u mobuheeto wau mopobelesi ngoa̒amila sua̒li limongoli?

13 Tulaotilo mao̒ monto timii̒du suku dengolo lota mongo lolai̒ tamo ulintapo, opongalamani wau polupolu lo ohuhama, alihu watia momuduo̒ olimongolio u mowali tau̒wa limongoli.

14 Patuju boito tolimowa mao̒ limongoli lou̒ mopiohe.

15 Sababu uito towolota lomongo tau̒wa tatulaotao̒ limongoli, dengolo lota tabiijaki wau opongalamani hamaa mao̒ lowatia u puduo̒lo motitau̒wa mao̒ olimongoli. Dengolo lota powaliyolo tau̒wa tou̒ ngolihu lota, tawewo tou̒ ngohetuto lota, tou̒ limo lopulu lota wau tou̒ mopulu lota. Watia olo momuduo̒ mongo tau̒wa wewo u mongulusi mao̒ susuu-kuwaalo limongoli.

16 To wakutu boito watia mongohi mao̒ tuugasi olimongolio odie: Poo̒tuota mao̒ popoo-lobuutola u tumoodei towolota lo bangusaamu. Wohia mao̒ putuusani u aadili, mopio todelomo palakala u aa̒aita wolo tango bangusaamu meaalo moheitao̒ tau deli tahi biluloa̒wa towolota limongoli.

17 Putuusanimu diila mao̒ potiwambao̒ ngotuali; timii̒du tau musi aadilio mao̒ limongoli wolo dudelo u tutuuwauwa, lou̒ diila mopohiihede tatoonu tau boito. Diila mao̒ oohe penu boli olo tatoonu, sababu putuusani u hamaa mao̒ limongoli dudunggaalio mai monto Allahu Taa̒ala. Wonu palakala tuwau mototolo daa̒ olemu, delowa mai ode laatia, alihu watia mowali momutusani mao̒.

18 Tou̒ boito olo watia mongohi mai potuhata olimongoli pasali lotoonulalo sua̒li wewo umusi pohutuo mao̒ limongoli.”


Taa u tilugasia motulete lou̒ poo̒-poo̒ oyo yilaolio lonto Kades-Barnea
( Yi. 13:1-33 )

19 “Lapatao̒ lotuuu̒de wolo palenta mai lo Eeya Allahu Taa̒alanto, ito mololaa mao̒ Hui̒dee Sinai wau monao̒ mota molibaya tohuta datahu wau luasi udelita u luasi wau moo̒tihela hapato motidulunga mola ode madala hihui̒-hui̒dea taulo Amori. Tou̒ ito meidungga mota ode Kades-Barnea,

20-21 watia moloi̒ya mai: Botia timongoli malei dungga tomadala hihui̒-hui̒dea taulo Amori, huta uilohi mai lo Eeya Allahu Taa̒alanto wau Allahu Taa̒ala linene moyanto. Bilohi, totalumu bua̒-bua̒de mola huta boito. Ponao̒lo mota huloi̒ mao̒ debo odelo upilo malentai lo Eeya. Diila mao̒ polingu meaalo moohe.

22 Bo timongoli lonao̒ mai ode laatia wau loloi̒ya, ‘Lebe mopioheo̒ ito mopoa̒hu mao̒ dengolo lota tameimulo wolanto mola motulete lipu boito alihu timongolio mowali molele mai olanto dalala toonu umusi polibayanto wau woloolo mola kokoo-tawaalo u manao̒onto mai.’

23 Patuju boito ilaakoloa lowatia, sababu uito watia lolulaotao̒ mopulaa duulota, ngota monto timii̒du suku.

24 Timongolio tilumuwota mola ode madala hihui̒-hui̒dea boito ngoilaminga lo Lumbaya Eskol, lapatao̒ nilao̒lio demola tataa-mbatiyalo u molamingo udiila gambangi nao̒olo.

25 Lapatao̒ timongolio luli lohualingai ode olanto lodelo huhuu-ngowaalo ulotapu mai limongolio mola teto wau lopodulohe deu̒ lipu u mawohi mai lo Eeya Allahu Taa̒alanto boito molomiode daa̒.

26 Bo timongoli loluwali palenta lo Eeya Allahu Taa̒ala limongoli wau diila mohuto tumuwota ode lipu boito.

27 Timongoli hipobiihe odie, ‘Eeya molonuo̒ to olanto. Yi Tio lodelo olanto yilumualai lonto Masiri u mohudu mao̒ olanto ode uluu̒ taulo Amori alihu timongolio momate olanto mate-mateelo mao̒.

28 Oditolio pongoola ito odito mola? Tau-tauwalo tailawonto mola helo poduito olanto lou̒ lopo dulohei deu̒ bangusa boito lebe molotolao̒ wau lebe gaaga wolanto, wau deu̒ timongolio hibiluloa̒wa to kokoo-tawaalo udingingo meeselilio ngoilanggato hulungo. Mola teto timongolio loo̒onto rakisasa!’

29 Bo watia moloi̒ya mai: Diila mao̒ oohe totau-tauwalo boito.

30 Eeya Allahu Taa̒ala limongoli mamodelo olimongoli wau mohipate ode limongoli debo odelo u masilakusia limongoli to Masiri

31 wau tohuta datahu wau luasi udelita. Timongoli maloo̒onto woloolo mola Eeya Allahu Taa̒ala limongoli lodelo olimongoli wolo loa̒ahu ngohilayaa̒ lodalalo boito tunggulai ode tambati botie, diila ohiihedio debo odelo tiyamo ngota lomudua̒ towalai̒o.

32 Bo eleponu watia malo loi̒ya odito, timongoli debo diipo lohuto palacaya to Eeya Allahu Taa̒ala limongoli,

33 tanao̒-nao̒ totalu limongoli u hemololohe tambati potikemawa limongoli. Tio lopo bilohei dalala olimongoli tou̒ hui todelomo patoo̒ tulu, wau tou̒ dulahu todelomo patoo̒ heengo.”


Eeya lohukuumani mai Isirai̒lu
( Yi. 14:20-45 )

34 “Eeya loo̒dungohe poloi̒laalo suusa limongoli lapatao̒ malo muluka. Tio lotadia,

35 ‘Diaaluo penu boli ngotaa mao̒ monto hilaide u moleeta botie matumuwota ode lipu molomiodu u pilodanti-U̒ mai odeli nenemoya limongoli.

36 Bo tei Kale, walae̒e Yepune tamaa tumuwotao̒, sababu tio tatapu wau molotolo hilao to ola-U̒. To olei Kale wau waliilio mola mawohiya-U̒ lipu u manilao̒lio demola tataa-mbatiyalo u molamingo udiila gambangi nao̒olo boito.’

37 Timongoli olo taloo̒ sababu to Eeya lomuluka olau̒ wau lotahuda mai, ‘Musa, yio̒ olo diila tatumuwota ode lipu boito.

38 Bo poo̒lotola mola hilaa lo tamoohiyowa olemu, tei Yosua walae̒e Nun. Tio-tiolo tamamodelo taulo Isirai̒lu u mohama huta boito.’

39 Lapatao̒ Eeya lotahuda mai ode olanto ngoa̒amilalo, ‘Mongo walau̒mu tadonggo ukikiia̒ daa̒ tamopo hiihedeo̒ u mopiohe monto u moleeto, mongo walao̒ tamodudua̒ loi̒yamu malambato lo mumuu-suumu, ode limongoliolo pongohiya-U̒ huta boito, wau mahuloa̒ mao̒ limongolio.

40 Bo timongoli, pohualingolo mola ode huta datahu wau luasi udelita molibaya todalalo udulu-dulunga ode Wulungo Akaba.’

41 Timongoli molametao̒, ‘Musa, amiaatia mai̒lodusa to Eeya. Bo botia amiaatia ohilaa momaju mopaatea debo odelo upilo malentai lo Eeya, Allahu Taa̒alanto.’ Lapatao̒ ngota-ngota towolota limongoli lotidapa-dapato u mopaatea, wolo anggapu deu̒ moluhu madala hihui̒-hui̒dea boito sua̒li gambangi.

42 Bo Eeya lotahuda mai ode laatia, ‘Diila mao̒ polulia timongolio mopaatea, sababu Wau̒ diila tapee̒-pee̒enta woli mongolio, de timongolio mao̒laahe mai lomusu limongolio.’

43 Watia lopo tunggulai ode limongoli walo upilo tahuda mai lo Eeya, bo timongoli diila pandungi. Timongoli helo teehengi palenta lo Eeya, wau wolo himengea lonao̒ mola ode madala hihui̒-hui̒dea boito.

44 Lapatao̒ taulo Amori tabilu-biluloa̒ tomadala hihui̒-hui̒dea boito yilumualai loluwali olimongoli. Jumulaa limongolio dadaata daa̒, debo odelo himbala lotiia̒. Timongolio helo hilapita olimongoli ngoilaminga lo Horma, tulusi lopo olaaheo̒ olimongoli tomadala hihui̒-hui̒dea lo Edom.

45 Lapatao̒ timongoli luli lohualinga wau longiibode ode Eeya lei̒ tulungi, bo Eeya diila lohuto lodungohe meaalo lopoo̒ tuotao̒ olimongoli.”


Tataa-wunuwalo tohuta datahu wau luasi udelita

46 “Lapatao̒ ito lotibiluloa̒ to Kades lohiheo daa̒.

Lean sinn:



Sanasan