MONGO HAKIMU 9 - KITABI HABARI MOPIOHETei Abimelekh 1 Tou̒ dulahee tuwau tei Abimelekh walae̒e Gideon lonao̒ mola ode kota Sikhem tambati lokaumu ngaalaa̒ liilolio. Mola teto tio helo bisala woli mongolio, ualio mao̒, 2 “Ntali yintua mao̒ ode ngoilanggubu ulipu lo Sikhem, toonu ulebe mopiohu: Palenta lo tapitu lopulu lota walae̒e Gideon, meeambo lo tangota wambao̒? Poe̒elai mao̒ olimongolio olo deu̒ watia donggo ngoduhu woli mongolio.” 3 Yi malonao̒lo kaumu ngaalaa̒ liilo lei Abimelekh boito ode tau-tauwalo Sikhem wau helopo tunggulao̒ tahuli lei Abimelekh ode limongolio. Lapatao̒ ulipu lo Sikhem boito lolantu mao̒ lodudua̒ olei Abimelekh, sababu modudua̒ olimongolio deu̒ tio memangi donggo ngoduhu woli mongolio. 4 Lapatao̒ timongolio longohi mao̒ olio pitu lopulo pita doi talaa̒ u hilama mai limongolio lonto bele polubowalo Baal-Berit. Wolo doi boito tei Abimelekh helongohi wuupa ode ngopolemboa̒ tau-tauwalo tahe diila oa̒adabua u lopanggala wolio, 5 lapatao̒ tio lonao̒ ode kambungu liyamolio to Opra. Mola teto tio helomate yila-yilateelo mao̒ tapitu lopulu lota mongo wutatio boito toitaato botu tuwau. Bo tei Yotam, walao̒ tawaliyali daa lei Gideon diila ilopatealio yila-yilateelo mao̒ sababu tio lotituuo̒. 6 Yi malo tia̒mbu mai ngoilanggubu ulipu lo Sikhem wau Bet-Milo, tulusi lonao̒ mola ode bungo lo ayu terpentin aulia to Sikhem. Mola teto timongolio lomudua̒ao̒ olei Abimelekh lowali olongia. 7 Tou̒ tei Yotam loo̒dungohe pasali losua̒li boito, tio mola tilimihula to bolitutuo̒ Hui̒dee Gerijim, tulusi helo nguatia̒ ode mantahu tau-tauwalo boito, “Dungohi mai watia, wuu tau-tauwalo Sikhem, alihu Allahu Taa̒ala olo modungohe olimongoli! 8 Tou̒ polou̒tia tuwau malo tia̒ambu mao̒ bubuu-ngowaalo ayu ohilaa molulaotao̒ olongia limongolio. Yi malo loi̒ya timongolio ode bungo lo ayu jaitun, ‘Powalilo olongia lami.’ 9 Tametao̒ bungo lo ayu jaitun, ‘Aa, wau̒ diila mohuto. Sababu wonu wau̒ mowali olongiyamu, wau̒ musi mohuheli mongohi mai tilapulo winulo jaitun u pomake mohulumati dedeewaalo wau manusia.’ 10 Lapatao̒ ualo bubuu-ngowaalo ayu ode bungo lo ayu ara, ‘Yio̒lo tamowali olongia lami.’ 11 Bo bungo lo ayu ara lolametao̒, ‘Wau̒ diila mohuto, sababu u mowali olongiyamu wau̒ musi mohuheli mongohi mai tilapulo hungo lo ara u hiwoolinga.’ 12 Lapatao̒ uito, malo loi̒ya bubuu-ngowaalo ayu ode bungo lo angguru, ‘Naa, yio̒lo tamowali olongia lami.’ 13 Bo bungo lo angguru lolametao̒, ‘Diila pongalo aakali wau̒ musi mohuheli mongohi mai tilapulo angguru u moo̒sanangi hilaa lo dedeewaalo wau manusia, bo u mowali olongiyamu!’ 14 Sababu uito malo loi̒ya ngoa̒amila bungo lo ayu ode pilomulo o aa̒a-yuwaalo kekeei wau moopa oduhi, ‘Yio̒lo tamowali olongia lami.’ 15 Pilomulo o aa̒a-yuwaalo kekeei wau moopa oduhi boito lolametao̒, ‘Wonu timongoli tio̒otutua ohilaa mopowali olau̒ olongia limongoli, dulo motililungo towalungo lo wolunguu̒. Wonu timongoli diila mohuto, yi monto tataangoou̒ u oduhi botie malumualai tulu u momobu tunggula maahu bubuu-ngowaalo ayu aarasi to Libanon.’ ” 16 “Naa,” ualei Yotam wumbutio mola, “Wolo lou̒ momudua̒ao̒ olei Abimelekh mowali olongia, timongoli malohutu mao̒ wolo tuulusi wau ihilasi? Wolo timongoli malohutu u patutilio odelei Gideon, tiyamau̒, wau kaumu ngaalaa̒lio? Wolo timongoli malo malasi totoonulalo huhutu u mopiohu liyamau̒ 17 tamalo hipate ode limongoli? Eelai mao̒, tio malo podutu nyawalio helo lopata olimongoli lonto okokawasa tau-tauwalo Midian. 18 Bo botia timongoli helo hiyanati ngaalaa̒ liyamau̒. Mongo walai̒o mapilate limongoli yila-yilateelo mao̒ ngoa̒amilalo – pitu lopulu lota pee̒entalo mao̒ toitaato botu tuwau. Tei Abimelekh yito walao̒ liyamau̒ lonto watolio. Bo timongoli lomuduo̒ olio lowali olongia lo Sikhem, bo kalana tio donggo ngoduhu woli mongoli. 19 Wonu huhutu limongoli todulahee botie ode liyamau̒ wau ngaalaa̒lio boito tuulusi wau ihilasi, yi toduwolo motisana-sanangi wolei Abimelekh, wau huliilo mao̒ tio motisana-sanangi woli mongoli. 20 Bo wonu diila odito sua̒liilio, hinta monto olei Abimelekh malumualolo mai tulu u momobu tunggula maahu ulipu lo Sikhem wau Bet-Milo. Wau hinta monto ulipu lo Sikhem wau Bet-Milo olo malumualolo mai tulu u momobu tunggula maahu olei Abimelekh.” 21 Lapatao̒ uito tei Yotam lopolahi batanga tulusi lotibiluloa̒ to Beer, sababu tio moohe olei Abimelekh, wutatio boito. 22 Tolo taunu mola hiheolio tei Abimelekh helo malenta Isirai̒lu. 23 Lapatao̒ Eeya lopotoodei polomuusua towolota lei Abimelekh wolo tau-tauwalo Sikhem tilinggula timongolio helo luwali olio. 24 Sua̒li botie lotoduo alihu obaalasia ololeeto lei Abimelekh wau tau-tauwalo Sikhem talo popatu olio u helomate yila-yilateelo mao̒ taapitu lopulu lota mongo walae̒e Gideon. 25 Tau-tauwalo Sikhem boito helopo tambati tamoo-hadangia to boboo-litutuo̒walo hui̒dee u loheu̒upa olei Abimelekh. Timii̒du taa u lumaodeo̒ teto helambato lo tamoo-hadangia boito. Yi sua̒li boito piloo̒taalio odelei Abimelekh. 26 Tou̒ boito tei Gaal walae̒e Ebed malonao̒ mai pee̒-pee̒enta wolo mongo wutatio u lotibiluloa̒ to Sikhem; wau tau-tauwalo Sikhem palacaya olio. 27 Timongolio lonao̒ mota lolipu angguru to ii̒i-lengiyalo angguru, tulusi helohutu minumani lo angguru, wau lohutu potihunggu. Timongolio lolamela wau longilu totambati polubowalo dewa limongolio sambela hemo taditadia olei Abimelekh. 28 “Ito botie tatoonu tilinggula ito musi taa̒luku to olei Abimelekh?” ualei Gaal. “Wau tio boito tutuulio tutu tatoonu? Diila maatio walae̒e Gideon tawolei Jebul wakiliilio boito malowali wato lei Hemor, tiyamo lei Sikhem, loluuhurunto!” 29 “Humayaalio watia tamodelo tau-tauwalo Sikhem botie, tantu malo pulito wungguli u wawaalia mola lei Abimelekh boito! Mamoloi̒ya watia ode olio, ‘Ntali pomaju! Ambuwaalo suludadumu wau duloolo lumualai mopaatea!’ ” 30 Tei Jebul, takawa-kawasa kota lo Sikhem, maloingo tou̒ loo̒dungohe loi̒ya lei Gaal boito. 31 Tio malolao utolia odelei Abimelekh to Aruma mola lopo tunggulao̒ tahuli botie, “Tei Gaal walae̒e Ebed pee̒-pee̒enta wolo mongo wutatio malonao̒ mai ode Sikhem wau helo popatu ulipulio alihu moluwali olemu. 32 Sababu uito, wajibulio yio̒ wau tahidudua̒ olemu monao̒ motituuo̒ to halabolu tou̒ hui. 33 Loombu mola dimodupo wonu bolo dulahee mobutu mai, tuhuwaalo kota boito. Wau wonu tei Gaal wolo tahidudua̒ olio lumualai moluwali olemu, ui-uitolo hiyango olemu u moluhu olio!” 34 Yi tei Abimelekh wolo ngoa̒amila tahidudua̒ olio ilumoliyoo̒ tou̒ hui. Timongolio helo pupuulepe lowali wopato pasuukani tulusi mota lotituuo̒ topalito kota lo Sikhem. 35 Lolamemeto lapatao̒ tahidudua̒ olio loo̒onto olei Gaal yilumualai wau tilimihula tohuhebu hulubangi lokota, yi timongolio ngoa̒amilalo mailumualao lonto tambati pilo tituua̒lio. 36 Tei Gaal loo̒onto olimongolio, tulusi loloi̒ya mao̒ odelei Jebul, “Bilohi! Woluo tau-tauwalo tahe lotuhutai lonto boboo-litutuo̒walo hui̒du!” “Aa, uito diila tau,” tametao̒ lei Jebul, “uito bo wowoo-liluwaalo tohui̒du.” 37 Lapatao̒ ualei Gaal poli, “Otutu! Woluo tau lotuhutai lonto binggi lohuludu, wau ngopolemboa̒ poli donggo dulu-dulungai odia lonto mantahu bungo lo ayu terpentin aulia!” 38 Malo loi̒ya mao̒ tei Jebul odelei Gaal, “Naa, tou̒toonu masaatia sualamu uleidaa̒ boito? Omoo̒omolu yiloi̒yamu pongola ito musi motaa̒luku to olei Abimelekh boito? Utieelo tau-tauwalo tahe hilinaamu boito. Ntali pomajulo botia moluhu olimongolio!” 39 Lapatao̒ tei Gaal lodelo ode bulemengio tau-tauwalo Sikhem wau loluwali olei Abimelekh. 40 Bo tei Abimelekh maloluhu olio tunggula tio tilumeteo̒. Tailake helo duduulahu tunggula totalu lohuhebu hulubangi lokota. 41 Pulitio mao̒ tei Abimelekh luli lohualinga mola ode Aruma, wau lotitatapu mola teto. Tei Jebul helo polahi olei Gaal wau mongo wutatio yilumualao̒ lonto Sikhem, tilinggula timongolio diilalo mowali motibiluloa̒ mola teto. 42 Loombulio mola tau-tauwalo Sikhem malo lolaa mao̒ kota, ode halabolu wau sua̒li boito pilopo dulohu odelei Abimelekh. 43 Lapatao̒ tei Abimelekh longambu mai tahidudua̒ olio, wau helo layadeo̒ olimongolio lowali tolo pasuukani, tulusi timongolio mota lotituuo̒ to hahaa-laboluwalo. Tou̒ tio loo̒onto ulipu lokota boito hidulunga ode halabolu, yi tio yilumualai lonto pilo tituua̒lio tulusi helomate olimongolio yila-yilateelo mao̒. 44 Tou̒ tei Abimelekh donggo wolo pasuukanilio tame-tameo̒ momaju moluhu hulubangi lokota, dulo pasuukanilio uwewo helo hilapita wau lomate yila-yilateelo mao̒ totau-tauwalo tatilumeteo̒ ode hahaa-laboluwalo. 45 Tei Abimelekh helopaatea tulusi ilo-ilolaanga wau loo̒ huloa̒ao̒ kota boito; ulipulio pilatelio yila-yilateelo mao̒, tulusi kotalio ilantululio lapatao̒ hilua̒yade watingo. 46 Tou̒ tau-tauwalo tawoluo todelomo biintengi lo Sikhem loo̒dungohe pasali losua̒li boito, yi timongolio tilumuwota ode delomo huango towalungo kuil El-Berit u lotililungo. 47 Lapatao̒ tau lopoo̒taa odelei Abimelekh deu̒ tau-tauwala tobiintengi lo Sikhem boito malo tia̒mbu mola teto. 48 Sababu uito, tei Abimelekh wolo tahidudua̒ olio lonao̒ mola ode Hui̒dee Jalmon. Mola teto tio helomutu tataa-ngowaalo ayu wolo bulingo, tulusi lomota tataa-ngowaalo boito toitaato binggungio, lapatao̒ helo poa̒hu to tahidudua̒ olio olo alihu lingga-linggahu mohutu mao̒ debo odelo umaa pilohutulio. 49 Yi timongolio ngota-ngota helomutu tataa-ngowaalo ayu, tulusi lonao̒ lodudua̒ olei Abimelekh. Ngoa̒amila tango lo ayu boito hiluntu limongolio tongango lohuango kuil boito, lapatao̒ tilumbilalio, tou̒ tau-tauwalo Sikhem boito donggo woluo todelomio. Sababu uito, mailateelo mola ngoa̒amila ulipu lo Sikhem boito, otanu ngolihu lota mongo lolai̒ wau mongobua. 50 Lapatao̒ uito tei Abimelekh lonao̒ mola ode Tebes. Kota boito bilalaalio wau hihuloa̒lio. 51 Tohuungo kota boito woluo monara tuwau u motoheeto. Yi ngoilanggubu ulipu lokota boito tilumetea̒ mola odito. Timongolio tilumuwotao̒ ode delomo monara boito wau longunti mai huhebulio, tulusi lobotula mola ode yitaato. 52 Lapatao̒ lonao̒ mai odito tei Abimelekh loluhu monara boito. Tou̒ tio leidungga mao̒ tohuhebu lomonara boito wau ohilaa mamolumbilao̒, 53 yi taabua ngota malo podehu mai botu pohilingalo tuwau ode yitaato lunggongio tilinggula lototahu bakakau lo lunggongio boito. 54 Lolamemetao̒ tei Abimelekh lotiangai tabohulotau tapota-pota tingololio wau loloi̒ya mao̒, “Pahutaalo mola wamilumu wau pateaalo mai wau̒ mate-mateelo mao̒; wau̒ diila mohuto loi̒ya lotau deu̒ wau̒ pilate lotaabua yila-yilateelo mao̒.” Yi tabohulotau boito lomitua̒ao̒ olio tunggula yilate. 55 Tou̒ tau-tauwalo Isirai̒lu loo̒onto deu̒ tei Abimelekh mailate, yi timongolio ngoa̒amila malo hualingo. 56 Odi-odieelo mola dudelo Allahu Taa̒ala helo lontuli mai olei Abimelekh to ololeeto u hepilo hutulio to oliyamolio, tou̒ tio helomate yila-yilateelo mao̒ tapitu lopulu lota mongo wutatio. 57 Wau Eeya olo helo hukuumani tau-tauwalo Sikhem sababu ololeeti mongolio. Sua̒li boito lotuhatawa debo odelo u mailoi̒ya lei Yotam walae̒e Gideon tomimbihu olimongolio tou̒ tio helotadia olimongolio. |
LAI 2006
Indonesian Bible Society