MONGO HAKIMU 1 - KITABI HABARI MOPIOHESuku Yehuda wau suku Simeon loheu̒pa olei Adoni-Bejek 1 Lapatao̒ tei Yosua yilate mao, umati lo Isirai̒lu helohintu to Eeya, “yaa Eeya suku utoonu monto mongowatotia tabohu-bohulio mota moluhu taulo Kanaa̒n?” 2 Eeya lolametai, “Suku Yehuda. Timongolio mailohiya-U̒ mao̒ kawasa u mohama lipu boito.” 3 Lapatao̒ ualo suku Yehuda ode suku Simeon, “Bantui mai ami moluhu taulo Kanaa̒n wau mohama madala utilantu mai lo Eeya olami. De ami olo mamomantu olimongoli mohama madala utilantu mai lo Eeya olimongoli.” Yi suku Simeon 4 wau suku Yehuda malonao̒ pee̒-pee̒enta mota lotuuhua. Wau Eeya lopoo̒haama olimongolio totaulo Kanaa̒n wau taulo Peris. Mopulu lolihu lota suludadu lomusu yilate to Bejek. 5 Timongolio loo̒dungga olei Adoni-Bejek, olongia lolipu boito, wau heloluhu olio. 6 Tio tilumetea̒, bo timongolio helo hilapita wau loheu̒pa olio lapatao̒ lomontodeo̒ tiyombu lo uluu̒ wau oa̒atio. 7 Ualei Adoni-Bejek, “Omoo̒omolu pitu lota olongia mapilontoduu̒ tiyombu lo uluu̒ wau oa̒atio, lapatao̒ yiluliyau̒ mao̒ timongolio helo lamela labito ua̒alo ulodehu lonto mejau̒. Botia Allahu Taa̒ala lopohutu mai olau̒ tutuuwauwa debo odelo umaa pilohutuu̒ olimongolio.” Lapatao̒ tei Adoni-Bejek dilelolio ode Yerusalemu, wau mola teto tio yilate. Suku Yehuda lopoo̒laaheo̒ Yerusalemu wau Hebron 8 Taulo Yehuda loluhu Yerusalemu, lapatao̒ lohama wau lomobu kota boito wau helomate yila-yilateelo mao̒ ulipulio. 9 Lapatao̒ uito timongolio luli lonao̒ mota loluhu taulo Kanaa̒n tahi biluloa̒wa tolipu hihui̒-hui̒dea, wau to bibii-nggiyaalo huludu; wau olo tahi biluloa̒wa tolipu u mohengu to ambahu huliaalio, 10 wau tokota Hebron, deu̒yito-yito kota u muloololio mai ilunte Kiryat-Arba. Mota teto taulo Yehuda helo poo̒laaheo̒ kaumu Sesai, Ahiman wau Talmai. Tei Otniel lopoo̒laaheo̒ kota Debir ( Yos. 15:13-19 ) 11 Lonto Hebron, taulo Yehuda mota loluhu kota Debir, utou̒ boito ilunte Kiryat-Seper. 12 Tala ngota losuku Yehuda boito, tai̒lunte Kale, loloi̒ya, “Titaalo tita tamoo̒haama Kiryat-Seper, yi tio mowali monika woli Akhsa walao̒ taabua lowatia.” 13 Tei Otniel, walao̒ monto tawali-yali lei Kale tai̒lunte Kenas, lohama kota boito. Yi tei Kale lohudu mao̒ oli Akhsa, walai̒o, lowali dile lei Otniel. 14 Todulahu nika limongolio, tei Otniel helo huntula oli Akhsa alihu mohile mao̒ huta ngopita lonto oliyamolio. Yi malo laahulo mola ti Akhsa lonto kolodailio, lapatao̒ tei, “Kale lohintu olio wolo u otohilaalio. 15 Ti Akhsa lolametao̒, watia motohilaa demoheelu ngolo butu lotaluhu, sababu huta uilohi mai lipaapa olaatia boito woluo tomadala u mohengu.” Yi tei Kale malongohi mao̒ olio butu lotaluhu towimbihu yitaato wau butu lotaluhu to wimbihu tibawa. Suku Yehuda wau suku Benyamin heloo̒haama 16 Wali mai liyamo moluhengee Musa, deu̒yito-yito tau-tauwalo Keni, helo duduo̒ taulo Yehuda yilumualao̒ lonto Yerikho, kota lohuruma, wau lonao̒ mola ode madala u mohengu daa̒ to ambahu huliaalio lo Arad to Yehuda. Mola teto timongolio lotitatapu tohuungo bangusa lo Amalek. 17 Lapatao̒ pee̒-pee̒enta wolo suku Simeon, suku Yehuda boito heloluhu wau lopoo̒laaheo̒ taulo Kanaa̒n tahi biluloa̒wa tokota Jepat. Timongolio helo laa̒anati kota boito, lapatao̒ lopobinasa mao̒ tulusi lolanggulao̒ Huruma. 18-19 Eeya lotulungi taulo Yehuda tilinggula loo̒haama lipu hihui̒-hui̒dea. Bo diila ilohaama limongolio Gasa, Askelon meaambo Ekron wolo lilii-puwaalo topalitio, sababu babaa-ngusawalo toduluhu pentadu o kakaa-latewaalo popaatea lonto wate; sababu uito taulo Yehuda diila loo̒ polahi mao̒ olimongolio. 20 Debo odelo u mapilo malentao̒ lei Musa, Hebron yiludulio odelei Kale, sababu omoo̒omolu tolo kaumu wali mai lei Enak maa pilopolahi lei Kale lonto kota boito. 21 Suku Benyamin diila ilopolahia taulo Yebus yilumualao̒ lonto kota Yerusalemu. Uito sababuulio taulo Yebus donggo hibiluloa̒wa mola teto wolo taulo Benyamin. Susuu-kuwaalo wali mai lei Yusu lopoo̒laaheo̒ Betel 22-23 Suku Epraim wau Manasye wali mai lei Yusu, mola loluhu kota Betel, u tou̒ boito ilunte Lus. Wau Eeya lotulungi mai olimongolio. Tou̒ taa u tilugasia motulete lou̒ poo-poo̒oyo ilutolia mola ode kota boito, 24 timongolio lodunggaya wolo talolai̒ ngota talei dungga mai lonto kota. Uali mongolio mao̒ olio, “Wonu yio̒ mohuto motulungi mai olami alihu ami moo̒ tuwotai ode kota botie, ami mamo pohutu mao̒ olemu lou̒ mopiohu.” 25 Yi tau boito malo poo̒otaa dalalo u tumuwota ode kota boito. Lapatao̒ tau-tauwalo Epraim wau Manasye tilumuwotao̒ ode kota boito wau helomate yila-yilateelo mao̒ ngoilanggubu ulipulio, ngopohia tau boito wolo mongo ilaatolio. 26 Lapatao̒ tio malo limbata ode lipu taulo Het, tulusi lomongu kota tuwau mota teto wau longunte mao̒ Lus. Kota boito debo donggo unte-unte odito. Babaa-ngusawalo tadiila pilopolahi lotau Isirai̒lu 27 Suku Manasye diila helo polahi ulipu lokota Bet-Sean, Taanakh, Dor, Yibleam wau Megido wolo kakaa-mbunguwalo totiliilio. Oditolio taulo Kanaa̒n debo hibiluloa̒wa mota teto. 28 Memangi lapatio mao̒ taulo Isirai̒lu he iloduhenga mola lotolio, timongolio lomakusa taulo Kanaa̒n helo kalaja ode limongolio, bo timongolio olo diila helo polahi tau-tauwalo Kanaa̒n sama-samaata lonteeto. 29 Tokota Gejer, suku Epraim diila helo polahi taulo Kanaa̒n, ulipu lokota boito. Oditolio, taulo Kanaa̒n debo donggo hibiluloa̒wa mota teto pee̒-pee̒enta woli mongolio. 30 Ulipu lokota Kitron wau Nahalol diila pilopolahi olo losuku Jebulon. Uito sababuulio bangusa lo Kanaa̒n debo donggo hibiluloa̒wa mota teto pee̒-pee̒enta woli mongolio, bo tau-tauwalo Kanaa̒n boito he pilakusaalio lokalaja ode limongolio. 31 Ulipu lokota Ako, Sidon, Ahlab, Akhjib, Helba, Apek, wau Rehob olo diila pilopolahi losuku Asyer. 32 Uito sababuulio taulo Kanaa̒n, ulipu pulua lolipu boito donggo hibiluloa̒wa mota teto pee̒-pee̒enta wolo taulo Asyer. 33 Ulipu lokota Bet-Semes wau Bet-Anat diila pilopolahi olo losuku Naputali. Uito sababuulio taulo Kanaa̒n ulipu pulua lolipu boito donggo hibiluloa̒wa mota teto pee̒-pee̒enta wolo taulo Naputali. 34-35 Bangusa lo Amori debo donggo hibiluloa̒wa to Ayalon, Saalbim wau Hui̒dee Heres, sababu suku Dan heiluntula limongolio ode madala hihui̒-hui̒dea, wau diila pilolulio lotuhuta mola ode datahu u wohuwohu. Bo bangusa lo Amori boito laito hedutongo losuku Epraim wau Manasye wau hepilakusa lokalaja ode dulo suku boito. 36 To ambahu tilayo lo Sela, sipatana lomadala tau-tauwalo Amori molibaya Totao̒dee Akrabim. |
LAI 2006
Indonesian Bible Society