LUKASI 1 - KITABI HABARI MOPIOHEPomuo̒ 1 Teopiilus taa u obudi, Dadaata tau malo tolopani loluladei wolo aa̒atulu tomimbihu popoo-lou̒tiyalo u mailowali mai to huungonto. 2 Timongolio loluladu lotuuu̒de lou̒ u sililitalio mai ode olanto lotau-tauwala taloo̒onto lohihilao popoo-lou̒tiyalo boito monto bohulio, wau lapatao̒ helo pololadu habarilio. 3 Tou̒ watia wolo ulintapo lotulete mao̒ ngoa̒amilalo boito lonto bohulio, ilanggapu lowatia mopiohu u moluladei podulohu tuwau u aa̒atulu odeli Tuani. 4 Pilohutu lowatia uito, alihu otaawa mao̒ li Tuani deu̒ wolo u mapilo ngaajali odeli Tuani memangi otutu. Pilotutua olei Yahya Tamopolihua piloo̒taa 5 Tou̒ tei Herodes lowali olongia tolipu lo Yudea, woluo iimamu ngota tanggulio Jakaria. Tio tuotuoto topalatei lomongo iimamu Abia. Dilelio tanggulio Elisabet, olo wali mai li iimamu. 6 Tutumulo lo motolodile boito moo̒sangi hilaa lo Allahu Taa̒ala. Duduulota modungohe palenta wau butoo̒ lo Eeya wolo lealeaatu lohilao. 7 Timongolio diila owalao̒ sababu ti Elisabet hunusa wau duduulotalo mapanggola. 8 Tou̒ dulahe tuwau, tou̒ palatei lei Abia loo̒tapu tayadu, tei Jakaria loponao̒ tuugasi debo odelo iimamu totalu lo Allahu Taa̒ala. 9 Wolo undiyani, u biasaalio hepohutuo mao̒ lomongo iimamu, tei Jakaria tilunulio u tumuwoto ode delomo Bele lo Eeya wau molapo alama. 10 Tou̒ upacala pomobuwalo alama donggo nao̒nao̒, dadaata tahi podua̒awa to bulemengio. 11 Tou̒ boito malai̒kati lo Eeya lopo bilohei lobatanga odelei Jakaria. Malai̒kati boito tilimihulo to ambahu olowala lomeja tambati hepo lapowalo alama. 12 Tou̒ tei Jakaria loo̒onto malai̒kati boito, tio lolingu wau yiloohe. 13 Bo malai̒kati boito loloi̒ya mao̒, “Diila oohe, Jakaria! Allahu Taa̒ala malo dungohe dua̒mu. Dilemu ti Elisabet mamopotutu mai walao̒ talolai̒ ngota. Yio̒ musi mongohi mao̒ tanggula olio Yahya. 14 Yio̒ mameengahe tutu wau dadaata tamaa motiwengahe wonu walao̒ boito de mapotutulio mai! 15 Tio mamowali tau daa̒ moduduo̒ bibilohu lo Eeya, wau tio diila tamongilu angguru meaalo minumani u mototoheto. Anggadu potutuolio mai tio makawasaa lo Rohullah. 16 Dadaata taulo Isirai̒lu mamuli podulungolio ode Allahu Taa̒ala, Eeya limongolio. 17 Tio mamowali utolia lo Eeya tamolotolo wau okawasa debo odelo tei Elia. Tio mamopo damea tiyamo wau walao̒, wau taadiila modungohe mamuli podulungolio ode dalalo pikiilangi u otutu. Lou̒ odito tio mopo dapato umati tuwau tomalei dapato ode Eeya.” 18 “Woloolo mola pongotaawa lowatia deu̒ sua̒li boito mamowali mai?” yilintu lei Jakaria ode malai̒kati boito. “Watia mapanggola, wau dile lowatotia olo mapanggola.” 19 Malai̒kati boito lolametao̒, “Wau̒ botie Jibrai̒ilu. Wau̒ hemomaya to Allahu Taa̒ala wau Tiolo talo poa̒hu mai olau̒ u mopo tunggulai habari mopiohu botie ode olemu. 20 Wolo u mailoi̒yau̒ mai, mamowali to wakutuulio. Bo sababu yio̒ diila palacaya, yio̒ de diila moo̒ bisala; yio̒ mamowali bubu tunggula wolo uiloi̒yau̒ boito motoduo mai.” 21 Sambela uito, tau-tauwalo tulusi hemohima olei Jakaria. Timongolio lolinggolabe yilongola tio odito hiheolio todelomo Bele lo Eeya. 22 Wau tou̒ yilumualai, tio diila loo̒ bisala ode limongolio. Tio tulusi wambao̒ hemongohi isalati wolo uluu̒lio, wau debo buubu. Yi tau-tauwala olo lotota mao̒ deu̒ tio maloo̒onto tuwaulio lo bibilohu todelomo Bele lo Eeya. 23 Lapatao̒ lopulito maasa lo tuugasilio to Bele lo Eeya, tei Jakaria olo lohualinga ode bele. 24 Diila lohiheo lapatio mao̒, ti Elisabet dilelio maa ilombodaa̒ mai, tulusi lotiu̒lungo todelomo bele limo lohula mola hiheolio. 25 Tio loloi̒ya, “Pulitio mao̒ Eeya malo tulungi mai olaatia wau lolulutao̒ ohihina laatia.” Pilotutua li Isa piloo̒taa 26 Tou̒ ti Elisabet maa ilombodaa̒ mai wolomo hula, Allahu Taa̒ala lopoa̒hu Malai̒kati Jibrai̒ilu ode Najaret, kota tuwau tomadala lo Galilea. 27 Jibrai̒ilu yilao mota lo Allahu Taa̒ala ode tadulahu ngota, tai̒lunte Maria. Tadulahu boito matitii-lantahe wolo talolai̒ ngota tai̒lunte Yusu, wali li Olongia Dauda. 28 Malai̒kati boito lonao̒ mai odeli Maria wau lotahuda mao̒, “Salamu, yio̒ tabilalakati lo Eeya wolo polu-polutuo̒! Eeya pee̒-pee̒enta wolemu!” 29 Loo̒dungohe tahuda lo malai̒kati boito ti Maria iloohea, tilinggula mahemo hintu-hintu todelomo hilao wolo makusudu lo salamu boito. 30 Yi malai̒kati boito lotahuda olio, “Diila oohe, Maria, sababu yio̒ motuuu̒de wolo hilaa lo Allahu Taa̒ala. 31 Yio̒ mao̒mbodaa̒ mai wau mamopotutu mai tau̒nge ngota, umusi wohiyamu mao̒ tanggulo Isa. 32 Tio mamowali udaa̒ wau maunteelo Walao̒ Allahu Taa̒ala Taa Laba-labaalo molanggato. Eeya Allahu Taa̒ala mamopowali o-Lio olongia debo odelo ti Olongia Dauda, nene moyalio. 33 Wau Tio mamomalenta debo odelo olongia to wali mai lei Yako ohiheo-hiheolo mao̒. Yilaidia-Lio diila tao̒pulitio.” 34 “Bo watia donggo tadulahu,” uali Maria ode malai̒kati boito, “woloolo mola sua̒li boito mamowali mai?” 35 Malai̒kati boito malo lametao̒, “Rohullah mamei dungga mai ode olemu, wau kawasa lo Allahu Taa̒ala mamo henggubei olemu. Uitolo sababuulio walao̒ tapotutumu mai boito mau̒nteelo Mantali, Walao̒ Allahu Taa̒ala. 36 Eelai mao̒: ti Elisabet, ilaatamu boito maa ilombodaa̒ wolomo hula, eleponu tio mapanggola wau tau hipoloi̒yawa deu̒ tio hunusa. 37 Sababu ode Allahu Taa̒ala diaaluo u diila pongalo aakali.” 38 Lapatao̒ ti Maria loloi̒ya mao̒, “Watia botie wato lo Eeya; huliaalo mai motoduo to olaatia debo odelo uiloi̒yamu.” Lapatao̒ malai̒kati boito malonao̒ lololaa mao̒ oli Maria. Ti Maria mola lomilohe oli Elisabet 39 Lolamemeto lapatio mao̒ uito, ti Maria lonao̒ mola ode kota tuwau to Yudea tomadala hihui̒-hui̒de. 40 Tio lonao̒ ode bele lei Jakaria, wau tou̒ tilumuwotao̒, tio longohi salamu odeli Elisabet. 41 Wau odito ti Elisabet loo̒dungohe salamu li Maria, walao̒ tato delomo talomo li Elisabet boito ilumoliyoo̒. Yi ti Elisabet kiluwasa mai lo Rohullah, 42 tulusi longibode, “Yio̒lo talaba-labaalo bilalakati mai towolota lo ngoa̒amila mongobua! Babaa-kakatilo walao̒ tamaa potutumu mai boito! 43 Tatoonu watia botie tilinggula ti Ibu lo Eeya lonao̒ mai ode laatia? 44 Odito watia loo̒dungohe salamunto, walao̒ todelomo talomo lowatia ilumoliyoo̒ yileengahe. 45 Potisangilo tutu yio̒, sababu palacaya deu̒ wolo u tilahuda lo Eeya olemu boito mamotoduo mai!” Lapali sukuru li Maria 46 Ti Maria loloi̒ya, “Hilaa lowatotia momuji mola to Eeya, 47 wau jiwa lowatotia meengahu sababu Allahu Taa̒ala Tamoo-poa̒ahua lowatotia. 48 Tio loe̒elai watotia, Wato-Lio taahina! Tumulalo mai botia ngoa̒amila bangusa hemoloi̒ya watotia sanangi tutu. 49 Sababu Allahu Taa̒ala Taa Laba-labaalo kawasa lohutu mai susuu-aliyaalo udaa̒ olo watotia. Mantalilo mola tanggu-Lio. 50 Wali domi wali Eeya lodehu hilao totaa moohe to o-Lio. 51 Wolo uluu̒-Lio u molotolo wau buheli Tio lopo bubuua̒yawa tahi sombongia, wau lopo ambulati patuju limongolio. 52 Mongo olongia yilaa-Hio lonto tambati huhuloa̒ li olongia wau taahina pilopolaio̒. 53 Taa pola-polaango pilopotolu-Lio wolo totoonulalo u mopiohu, taakaya pilopolahi wolo laulau. 54 Tio lotulungi Isirai̒lu wato-Lio, loduduo̒ danti u pilohutu-Lio woli nenemoyanto. 55 Eeya diila lolipata danti-Lio, Tio ilomura lohilao odelei Abraham wau walilio mola tunggula ohiheo-hiheolo mao̒.” 56 Otanu tolo hula mola hiheolio ti Maria lotibiluloa̒ woli Elisabet, bolo tio lohualinga ode belelio. Pilotutua olei Yahya Tamopolihua 57 Malei dungga wakutuulio ti Elisabet u motutu mai. Tio lopotutu mai walao̒ talolai̒ ngota. 58 Mongo tiheedio wau mongo pohutatalio loo̒dungohe malo odito piohio Eeya toli Elisabet, wau timongolio olo lodudua̒ lotiwengahe wolio. 59 Tou̒ tau̒nge boito o umulu walu hui, timongolio lonao̒ mai loluuna olio. Timongolio motohilaa mongunte mao̒ tau̒nge boito Jakaria modudua̒ tangguli paapalio, bo timaamalio loloi̒ya mao̒, “Diila! 60 Tio musi wohiyalo tanggula Yahya.” 61 “Diaaluo penu boli ngotaa mao̒ monto mongo pohutatamu otanggula odito,” uali mongolio olio. 62 Tulusi wolo isalati, timongolio lohintu mao̒ odelei Jakaria tanggula wolo u mawohi mao̒ to walai̒o. 63 Tei Jakaria malohile botulei tuwau tulusi loluladeo̒, “Tanggulio Yahya.” Timongolio ngoa̒amila lolinggolabe. 64 Tou̒ boito olo tei Jakaria luli lowali lobisala wau lomuji mola Allahu Taa̒ala. 65 Mongo tiheedio ngoa̒amila mailoohe, wau habari boito lololadulo mola ode ngoilanggubu madala to hihui̒-hui̒de lo Yudea. 66 Ngoa̒amila taloo̒ dungohe sua̒li boito helo hintu todelomo hilao, “De mowali wolo walao̒ boito?” Sababu Eeya pee̒-pee̒enta wolio. Tei Jakaria helo potunggulo habari lonto Eeya 67 Tei Jakaria, tiyamo lowalao̒ boito, kiluwasa mai lo Rohullah tilinggula tio lopo tunggulo tahuli lonto Eeya. Tio loloi̒ya mao̒, 68 “Dulo ito momuji mola to Eeya, Allahu Taa̒ala bangusa lo Isirai̒lu! Tio malei dungga mai lotulungi umati-Lio wau lopobebasi olimongolio. 69 Tio longohi mai olanto tamoo-poa̒ahua tamolotolo boli buheli, wali lei Dauda, wato-Lio. 70 Muloololio mai daa̒ lotimbuludu tomongo nabi tatilulao-Tio, Eeya malongohi danti-Lio 71 u mopoa̒ahu olanto monto musunto wau monto kawasa lotau-tauwalo tamolonuo̒ olanto. 72 U mopobilohei omura lohilaa-Lio ode loluhurunto, danti-Lio u mantali boito mapomataa-Lio mai. 73-74 Tio lotadia tolei Abraham tipaapanto, wau lodanti u mopoa̒ahu olanto monto musunto, alihu ito diila moohe momaya o-Lio, 75 laito taa̒luku wau hulumati o-Lio wau moposanangi hilaa-Lio ngotupa lo tutumulunto. 76 Yio̒, wuu walau̒uu̒ mau̒nteelo nabi Allahu Taa̒ala Taa Laba-labaalo molanggato. Yio̒ yilao leimulo wolo Eeya mai momuo̒ dalalo o-Lio, 77 u mopololadu ode umati-Lio deu̒ timongolio mapoa̒ahuwolo wonu Allahu Taa̒ala malo ngambungu duduu-sawaalo limongolio. 78 Eeyanto mura lohilao wau boli tamoomonua; huna mopoa̒ahu olanto Tio dungga-dungga mai. Debo odelo mato lodulahu mobutu mai tou̒ dimodupo, 79 odieelo mola Tio mongohi mai baangio to ngoa̒amila tau tahitumula todelomo u modio̒lomo wau hiwoohea. Tio modelo olanto ode dalalo udulu-dulunga ode odudame.” 80 Walae̒e Jakaria boito he oduhenga mola udaa̒ wau he oduhenga mola lotolo rohulio. Tio lotibiluloa̒ to huta datahu u luasi daa̒ wau delita, tunggula leidungga wakutuulio tio lopobilohe batangalio to bangusa lo Isirai̒lu. |
LAI 2006
Indonesian Bible Society