Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Ɉeremi 49 - Bible


Yâwɛɛ è Amɔŋ-ŋai dímɛnii ŋáa tèe

1 M̀are kɛ̂ɛi Yâwɛɛ è gɛ̀ é pîlaŋ Amɔŋ lɔii mai ƃa, “Eezuɛ sinaai kɔɔ? Núu da fé naa é dílɔii maa kɔ̃ɔ? Lé mɛni ƃé dí ǹɛɛ la naa diai da Mɛɛkɔŋ ɣalai fɛ̂lii dí kɛ̀ Daŋ ŋɔlɔii sôŋ dí kɛ́ sèe naai?

2 Kɛ́lɛ, ŋ̀elei káa pâi tãi ŋa pâi gɛ̂i la kɔ́ é tɛ́ ǹûai dítaa-lêei Laba sui. Ǹyaŋ ǹaa a pâi lɛɛ̂i a pilêŋ ŋá, ŋá díkpanâŋ-ŋai kéreŋ kpɔ́ kpúŋ. Gɛ̀ ní Eezuɛ a pâi ŋɔlɔii dí gula ǹyéei siɣêi pôlu.

3 Ɛsibɔŋ-ƃela, ka wɔ́lɔ. Da Eea su kàra! Laba nɛyaa, ka malôŋ see ƃó. Ka maloŋ tôo-maa sêɣe too kâa a malôŋ pere. Ka kɛ́ wúlee kákɛ kîrɛ sìɣe. Da pâi liî a káɣâlai Maakɔŋ, ŋɔsâla láa soŋ-ƃelai da ŋɔtíi kɛ́-ƃela kpaya-kpayai kɔ-sôŋ-laa su.

4 Lé mɛni ƃé ka kákili tɔɔ̂i la sãâ da kpɛ́ni-ŋai dîai? Káwala-wala-laai ŋá a yenîi. Lé mɛni ƃé ká kákili tɔ̀ɔ la káwala-wala-laai ma kákɛ mò a gɛɛ m̀aa-nuu fé ma é kɔ́ pɛ́lɛ kâai?

5 Ŋa pâi mɛni kpɔ̂lu lâai kâa ƃéla kélee mɛi. Kákelee kpɔ́ ka pâi pûi. Núu da kélee fé pâi kɛ̂i naa é ká kɔ-kuluƃa-ŋai ŋáa tɛ́ gîe ma.

6 “Kɛ́lɛ, ǹaa loŋ a kɛ́ tí, ŋa pâi gɛ̂i Amɔŋ é ƃûu ƃó ŋɔ́nɔ. Ńyãa Yâwɛɛ ƃé mò tí.”


Yâwɛɛ è Idɔŋ-ŋai dímɛnii ŋáa tèe

7 M̀ɛnii ŋí ƃé Ŋ̀wála-wâla kélee Yâwɛɛ è mò é pîlaŋ Idɔŋ lɔii ma: “Idɔŋ-ƃela da díkili ŋá siâi léŋ? Dí lia-woo ƃó nuu fé ŋɔ́nɔ naa é dí lia-woo ƃó? Dítare-ŋai kélee da láŋ?

8 Káai kákaa Dedaŋ, ka pú ká káloo. Ŋa pá Isɔɔ ŋɔsuui su-ƃelai su karâi, kpɛ́ni fêi, tãi a seri a gɛɛ ŋá díkula-maa kɛ́.

9 Núu é máŋ lí kpɔmɔ ƃa kulâi, a da-loŋ lɛ̀ɛ naa. Ŋúma-ƃela da núu ŋɔpɛ́rɛ wòlo, zɛŋ da ŋ̀wɛ̂lii, ǹyaa nɔ́ ƃé a zìɣe.

10 Kɛ́lɛ, ŋá Isɔɔ ŋɔsuui su-ƃelai maa kpôloŋ kpɔ́ sɛŋ da fé lɛ̀ɛ ní dîa. Ŋa pâi díloo kwaa-ŋai kélee ma lɛ̂i banaŋ ma, a gɛɛ dífa ŋɔ́nɔ dílòo naa, ŋa Ídɔŋ-ƃelai kélee kpɔ́ su kara. Ǹyaŋ, díta dɔnɔ kpîŋ fé lɛ̀ɛ.

11 Ka kátee loŋ-ŋai lɛ́ɛ ńyêei, ŋa pâi dímɛi kâai. Ká pɔɔ-nɛyãai da pɔ̂ri díkili tɔɔ̂i ḿâ.

12 “À kɛ̀ diai maa fɛ́ nɛ̃ɛ ní ŋá díkula maa kɛ́i, ŋa díkula maa kɛ̂, kálaai la a gɛɛ ḿve pâi kákula maa kɛ̂i? Kpao! Fɛ́ɛ nɔ́ ŋá kákula maa kɛ́.

13 Ńyãa kpîŋ-kpiŋ ŋá ḿvòo a gɛɛ ŋa pâi Bozira taa-leei su karâi, nûa da ǹaa kàa, dílaa é kpála dîa. Ǹaa a pâi kɛ̂i a fɛ̃ɛ-kpâlaŋ. Nûa da pâi ɣɛ́lɛ-maa kulâi gbonôi. Ǹaa láa a pâi kɛ̂i a kpalo. Ǹaa kɔlɛ ma kpanaŋ-ŋai da pâi kɛ̂i a pilêŋ ŋá wɔ́lɔ-wɔlɔ da wɔlɔ-wɔlɔ. Ńyãa Yâwɛɛ ƃé mò tí.”

14 Nya ƃe ńyɛ̃ɛi, “Idɔŋ, ŋá worɛ̂-woo mɛ̀ni é kúla Yâwɛɛ yêei. A m̀ó ǹɔii-ŋuŋ-ŋai dîa a gɛɛ dí kɔ-kuluƃa-ŋa ŋá tɛ́ gîe ma dí kɔ́ pɛ́lɛ yâ.

15 Ńyãa Yâwɛɛ ŋa pâi gɛ̂i ífii é kpɛ́ɛ. Ǹyaŋ núu da fé pâi ƃâa kɛ̂i yâ.

16 Ká yoŋkai a kápɛlɛ. Núu da fa yâo kâa yɛ̂ɛ berei ka kákili-ŋa siâi la é pîlaŋ dîai. Kákaa kpɔ́ seêni gɔni yee kɛ́tɛi tôŋ su gɔni wôloi su. Kɛ́lɛ, a nɛ̃ɛ ma kpîŋ kákɛ kpɔ́ ŋ̀elei su póŋ-poŋ yɛ̂ɛ kuɛ, Yâwɛɛ a pâi pâi a káa ǹɔii ma. Ńyãa Yâwɛɛ ƃé mò tí.”

17 Yâwɛɛ è mò ǹyɛɛ, “Da pâi Idɔŋ su karâi kpɔ́ a ŋ̀ánaa. Nûa da tɛ̀ɛ ǹaa, dílaa a pâi kpâlai dîa, dí dísĩ̂a mii. Ǹaa a pâi kɛ̂i a maa yâo kwaa ma.

18 M̀ɛni tɔnɔi tí kɛ̀ a Sodɔŋ da Gomorai, da ǹaa kɔlɛ ma taa-ŋai a tãi ŋá dísu kara lai, m̀ɛni tɔ̂nɔi tí ƃé pâi kɛ̂i a Idɔŋ. Núu da kélee fé ŋɔ́nɔ wɔ́lɔ pâi seêi naa. Ńyãa Yâwɛɛ ƃé mò tí.

19 Ŋa pâi pâi dîa yɛ̂ɛ yala-sulu a kùla ǹɔɔi su Zɔdiŋ Ya-leei kɔlɛ a pɛ̀lɛ ƃála-ŋa dîa gala ŋûnui ŋá ƃɛ́i da dílaa-mii naai. Ŋa pâi pâi ŋá Idɔŋ-ƃelai kɛ́ dí pú a maa félaa dí kúla dílɔii su. Gɛ̀ ní, ŋa pâi dílaa túɛ-nuu lɛ̂i nyíi pâi dímɛi kâai. Gbɛ̂ɛ ƃé ka pɔ̂ri gɔɔ̂ni ḿâi? Gbɛ̂ɛ ƃa pɔ̂ri tɔɔ̂i ŋ́ɛi túɛi?

20 M̀ɛni ma, ka káwoli tɔ́ɔ m̀ɛni kpɛtɛɛi ma ŋa gɛ́ é pîlaŋ Idɔŋ-ƃelai dîa da m̀ɛnii ŋa ŋ̀wɛ̂lii ŋá gɛ́ a Témaŋ taa-leei su-ƃelai. Ŋa pâi dínîa-pɛlɛi ɣâlai, ǹûai kélee kpɔ́ dí yao, dí láa é kpála dîa.

21 Idɔŋ too tîŋ a pâi gɛ̂i ŋ̀éniɛi gwaa kélee ma é kpɛ̃lîŋ, ǹyaŋ da pâi wɔ̂lɔi, díwɔ́lɔ-woo é seri Ǹyúo Kpɔ̂lui ma.

22 Bózira kpɔara-ƃelai da pâi pɛlɛ̂i m̀a yɛ̂ɛ kuɛ a goôŋ fùlomo a bɛ̀lɛ gɔ́nɔ̃ŋ mɛi. Maa ɣelêi tí, Idɔŋ kɔ-kûluƃa-ŋai da pâi kɛ̂i yɛ̂ɛ nɛnî a kɛ̀ koi-têe su.”


Yâwɛɛ è Dɛmɛika ŋɔmɛnii ŋá tèe

23 M̀ɛnii ŋí ƃé Yâwɛɛ è mò é pîlaŋ Dɛmɛika ma: “Ǹûai díkaa Ama da Apa taa-leei sui, da yao da kɛ́ wúlee, kpɛ́ni fêi, da tùŋ nyɔ́mɔ mɛ́ni a pîlaŋ Dɛmɛika ma. Mĩli-mili a yeŋ a dîa yɛ̂ɛ yúo, dífa pɔ̂ri dífii tɔ̂ɔi.

24 Dɛmɛika-ƃela da yao, kɔlɔ a kpɛɛ dîa dí kɛ́ pù. Díkaa sɛŋ-soli maa su. Malôŋ a too dîa yɛ̂ɛ nɛnî a kɛ̀ koi-têe su.

25 Daa-lêei nyíi nûa dí kɛ̀ a gɔ́lɔŋɔɔ ŋɔlii-nɛ̃ɛ kula mɛ̂ni mai, ǹaa káa nâa a fɛ̃ɛ-kpâlaŋ su.

26 Ŋ̀elei tí à sèri, da pâi ŋɔnyánkpa-ŋai paâi bere lêei-ŋai ma daa-lêei su, dí ŋɔkɔ-kuluƃa-ŋai páa.

27 Ŋa pâi Dɛmɛika siɣãŋ kêrenîi da Gâloŋ Bɛŋ-a-da ŋɔkâloŋ-pɛrɛi. Ńyãa Yâwɛɛ ƃé mò tí.”


Yâwɛɛ a pâi Kida sii-ŋai da Azɔ taa-leei dímɛnii ŋá têei

28 M̀ɛnii ŋí ƃé Yâwɛɛ è mò é pîlaŋ Kida sii-ŋai da Azɔ kpiniŋ ma, nyíi Babelɔŋ kaloŋ Nɛbukinaza è wɔ́lɔ ǹaa sòŋ ma. “Kɔ́ pɛ́lɛ Kida-ƃelai dîa í dísîi su-kara. Ǹûai ŋí seɛ́ɛ káa vóloi kulâi-pere.

29 Ka dísua-kɔlɔ-pɛrɛi kúla díyêei, díƃala-ŋai dísua-kɔlɔ-pɛrɛi lá-ƃerei seɣei da zãâi díkaa mui. Ka dísoo-fáleŋ-ŋai kúla díyêei, ká mò ǹûai dîa kâai, ‘Mɛni kpɔ̂lu a pá kâa.’

30 “Azɔ-ƃela, Ńyãa Yâwɛɛ ŋá kália-woo ƃò a gɛɛ ká pú ká lí kwaa kôyaa ma ká káloo. Babelɔŋ kaloŋ Nɛbukinaza a mɛni kpɛtɛ̂i é pîlaŋ kâa. È mò ǹyɛɛ,

31 ‘Ŋá kɔkuluƃa-ŋai, ka pá. Kwaa lí kú kɔ́ pɛ́lɛ ǹûai dîa nyíi-ŋai da díkili ŋá siâi a gɛɛ díŋuŋ ma ƃôɔi! Siɣãŋ da fé tínani dítaa-lêei ma zɔ́ɔŋ-too kɔ̂li kɛ́ ƃò ma. Dímɛi káa sɛŋ da fé ma.’

32 “Ka dísoo-fáleŋ-ŋai da díniŋa-ŋai kélee kpɔ́ kúla díyêei. Ǹûai ŋí díŋuŋ ƃôɔi, ŋa pâi dítaa-tâai kpɔ́ kwaa kélee ma. Ǹyaŋ ŋa pâi mɛni kpɔ̂lu lâai kpɔ́ dîa ƃéla kélee ma.

33 Azɔ a pâi kɛ̂i a pilêŋ ŋá, ƃɛ́i ǹɔɔ-ɣîla-ŋai da pâi kɛ̂i naai. Núu da kélee fé ŋɔ́nɔ pâi seêi naa. Ńyãa Yâwɛɛ ƃé mò tí.”


Yâwɛɛ a pâi Elaŋ ŋɔmɛnii ŋá têei

34 Tãi Zɛdikaya è ŋɔkâloŋ-laai kɔ́ɔ pìlaŋ la Zudai, Ŋ̀wála-wâla kélee Yâwɛɛ è lòno ḿbɔ é pîlaŋ Elaŋ lɔii ma.

35 È mò ḿâ ǹyɛɛi, “Ŋa pâi Elaŋ lɔii su keraŋ pili-ƃelai kélee kpɔ́ paâi. Dia ƃé da gɛ́ Elaŋ wála-wâlaa.

36 Ŋa pâi gɛ̂i fãa é kúla kpɔ́ Elaŋ lɔii m̀éla gwaa kélee ma é gɛ́ ǹaa-ƃelai kélee kpɔ́ dítaa-tâa kwaa kélee ma. Lɔii da fé pâi kɛ̂i naa nyíi Elaŋ-nuu da fé pâi kɛ̂i zu a kɔ pû-nuui.

37 Ŋa pâi gɛ̂i Elaŋ-ƃelai dí yao díkpɔara-ƃelai dîa nyii-ŋai ŋ̀wɛ̂lii dí dípaai. Ŋa pâi ńii ŋwânai kpɔ́ a ŋ̀ánaa ŋá Elaŋ-ƃelai páa. Ŋa pâi kɛ̂i kuluƃa-ŋa tɛɛ̂i naa é lɛ́ɛ la zu ǹaa-ƃelai kélee kpɔ́ díkpɛɛ kpúŋ.

38 Ŋa pâi díkâloŋ-ŋai da dínuu láa-tuɛ-ƃelai kélee kpɔ́ paâi, ŋá ŋákâloŋ see-sɛŋ sée naa.

39 Kɛ́lɛ, ǹaa-loŋ a gɛ̀ tí, ŋa pâi gɛ̂i Elaŋ é ƃûu ƃó ŋɔ́nɔ. Ńyàa Yâwɛɛ ƃé mò tí.”

© 2012 Bible Society in Liberia

Bible Society in Liberia
Lean sinn:



Sanasan