San Mateo 9 - Kaqchiquel BibleRi Jesús xuk'achojirisaj jun sikirineq 1 K'ari' ri Jesús y ri e tzeqelibeyon richin, xe'ok chik el pa barco, y xebe ri juk'an chik ruchi' ri choy, y xe'apon pa tinamit ri kan tik'oje-wi rija'. 2 Y jari' toq xuk'uex-apo chuwech, jun achin sikirineq li'an-el chuwa-ruwarabel. Y toq ri Jesús xutz'et ri kuqubabel-k'u'x ri k'o kik'in ri e uk'uayon-apo, jari' toq xubij chire ri achin ri': Tatija' aq'ij, roma ronojel ri amak xekuyutej, xcha' chire. 3 Y kan ek'o k'a jujun chike ri etamanela' chirij ri pixa' ri chiri'. Rije' xkibij-qa pa taq kánima chi ri Jesús kan nujunamaj-ri' rik'in ri Dios. 4 Jak'a ri Jesús kan xunabej k'a ri kich'obonik ri tz'ibanela' ri', y xubij k'a chike: ¿Achike k'a roma xpe itzel taq ch'obonik pa taq iwánima? 5 Roma wi yin yitikir ninben chire re jun sikirineq richin nibiyin-el, ¿man yitikir ta kami chuqa' ninbij chire chi ninkuy rumak? 6 Wakami k'a, richin chi rix niwetamaj chi yin, ri xiqaqa-pe achi'el wineq chi'ikojol, kan k'o uchuq'a' pa nuq'a' richin ninkuy mak, titz'eta' k'a, xcha'. Y jari' toq ri Jesús xubij chire ri sikirineq: Kayakatej, tak'uaj-el la awarabel y kabiyin chi'awachoch, xcha' chire. 7 Y kan jari' k'a toq ri achin xyakatej-el y xbe chirachoch. 8 Ri winaqi' ri kimolon-apo-ki' ri chiri', kan janila k'a xkimey y xkiya' ruq'ij-ruk'ojlen ri Dios roma ruya'on-pe jun nimalej uchuq'a' chikikojol ri winaqi'. Ri Jesús xroyoj ri Mateo 9 Toq ri Jesús xel-el ri chiri', xutz'et k'a jun achin rubini'an Mateo. Ri achin ri' tz'uyul k'a chiri' akuchi nik'ul-wi ri k'o chi nitoj kan chike ri aj-Roma. Ri Jesús xubij k'a chire ri Mateo chi tutzeqelibej. Y rija' kan xutzeqelibej k'a el. 10 Jak'a toq ri Jesús y ri rutijoxela' e raq'el-apo chuchi' ri mesa ri chiri' pa jay, ek'o chuqa' e k'iy k'a chike ri moloy taq méro ri nitoj chike ri aj-Roma y ch'aqa' chik winaqi' ri man nikitzeqelibej ta ri pixa'. 11 Chiri' ek'o chuqa' fariseo ri xkitz'et ri', y xkibij k'a chike ri rutijoxela' ri Jesús: ¿Achike roma toq ri Jesús, ri itijonel, niwa' kik'in la e moloy taq méro y kik'in ri ch'aqa' chik winaqi' ri man nikitzeqelibej ta ri pixa'?, xecha'. 12 Toq ri Jesús xrak'axaj-pe ri keri', xubij k'a chike chi ri man e yawa'i' ta man nik'atzin ta aq'omanela' chike. Jak'a ri e yawa'i', ri' kan k'atzinel-wi ri aq'omanel chike. 13 K'ari' xubij chik: Yin man xipe ta chikikanoxik ri winaqi' ri choj kik'aslen. Yin xipe chikikanoxik ri man choj ta kik'aslen richin nitzolej-pe kik'u'x. Kixbiyin k'a chukanoxik chupan ri pixa' y chi retamaxik ri achike nik'ulun-wi ri nubij ri Dios: Yin ninwajo' chi rix kan ta rik'in ronojel iwánima yiniwajo' y man ja ta ri kamelabel ri nisujula-pe chinuwech, nicha' ri pixa', xcha'.*f16* Ch'owen pa ruwi' ri meway 14 Ri rutijoxela' ri Juan q'alajirisey ruch'abel ri Dios xejel-apo rik'in ri Jesús, y xkik'utuj chire: ¿Achike roma ri atijoxela' rat man yemewayin ta? Roj y ri fariseo kan k'o q'ij toq yojmewayin, xecha'. 15 Ri Jesús xubij k'a: ¿Achike nibij rix, ruk'amon kami chi rik'in bis yek'oje' ri e oyon pa jun k'ulubik y yemewayin toq xa k'a k'o na ri ala' ri k'a ruk'ulubik kik'in? Man ruk'amon ta. Jak'a kan xtapon na wi ri q'ij toq ri achijlonel xtelesex-el. Jari' k'a toq xkemewayin. 16 Y man ruk'amon ta chi nukusaj jun k'ojobel k'ak'a' chire jun tzieq ri xa tzia'q chik, roma jun k'ojobel k'ak'a' nuk'ol-ri' y nujik' ri tzieq k'ojon; y ri tzieq ri' más nretzetej. 17 Y keri' chuqa' man ruk'amon ta chi niya'ox k'ak'a' vino chupan jun k'ojelibel ri banon rik'in tz'um ri xa tzia'q chik. Roma ri tz'um ri' xa man nikoch'on ta chik y nik'is-el ri vino chupan. Jak'a chupan jun k'ak'a' tz'um niyake' kan k'ak'a' vino richin man nibojbo' ta, xcha' ri Jesús. Ri Jesús xuben ka'i' meyel taq banobel 18 Rokik ri Jesús najin k'a chutzijoxik ronojel ri', k'o k'a jun achin ri kan janila ruq'ij xapon rik'in y xuqasaj-ri' k'a pan ulew chuwech y xubij: Ri ti numi'al xken yan qa; tabana' utzil tabeya' ri aq'a' pa ruwi' richin keri' xtik'ase' kan, xcha'. 19 K'ari' ri Jesús xyakatej-el e rachibilan ri rutijoxela' y xkitzeqelibej-el ri achin ri'. 20 Jak'a k'o jun ixoq yawa', ri k'o yan chik kablajuj juna' nibiyin rukik'el y man tanel ta. Rija' xjel k'a apo rik'in ri Jesús ri chirij, y xberuchapa' k'a kan juba' ri ruchi-rutziaq, 21 roma ri ixoq ri' kan rubin k'a pe pa ránima chi xa rik'in ta nuchop-el juba' ruchi-rutziaq ri Jesús, kan xtik'achoj. 22 Jak'a ri Jesús chi'anin k'a xtzu'un chirij, y xutzu' ri ixoq ri' y xubij k'a chire: Nána, man taxibij-awi'; roma xakuquba' ak'u'x wik'in, xakolotej, xcha' chire. Y ri ixoq ri', kan jari' k'a xk'achoj chire ri yabil chupan ri ramaj ri'. 23 Y toq ri Jesús xapon pa rachoch ri achin janila ruq'ij, xutz'et chi ek'o chik ri yexupun xul, y ri winaqi' janila yech'ujlan. 24 Y k'ari' xubij k'a chike chi ke'el-el roma ri xten xa man kamineq ta; rija' xa nuxlan. Jak'a rije' xa xetze'en chirij ri Jesús, roma kan ketaman chi ri ti xten ri' kan kamineq chik. 25 Y toq e eleneq chik pe ri winaqi' ri pa jay, ri Jesús xok-apo chupan ri jay, xuchop ruq'a' ri ti xten, y xbeyakatej-pe. 26 Ri xbanatej chiri', kan xel k'a rutzijol ri pa taq tinamit richin chijun ri ruwach'ulew ri'. Ri Jesús xeruk'achojirisaj ka'i' moyi' 27 Toq ri Jesús xel-pe ri chiri', ek'o k'a e ka'i' moyi' xetzeqeliben-pe richin. Y rik'in kuchuq'a' nikibila' chire: ¡Rat riy-rumam kan ri rey David, tajoyowaj qawech roj!, yecha'. 28 Jak'a toq ri Jesús xapon pa jay, ri ka'i' moyi' xe'apon chuqa' rik'in. Y ri Jesús xuk'utuj k'a chike wi kan qitzij nikinimaj chi rija' nitikir yeruk'achojirisaj. Rije' xkibij chire: Ja', qajaw, kan yatqanimaj, xecha' chire. 29 K'ari' ri Jesús xuchop ri runaq'-kiwech chi e ka'i' y xubij chike chi roma ri kikuqubabel-k'u'x, kan xketzu'un. 30 Kan jari' toq ri runaq'-kiwech xejaqatej. Jak'a ri Jesús janila xuchilabej chike, chi ri xbanatej kik'in, man jun ta xtetaman. 31 Jak'a rije' xa man keri' ta xkiben, roma toq e eleneq chik pe rik'in ri Jesús, rije' xa xkichop k'a rutzijoxik chupan ri chijun ri ruwach'ulew ri'. Ri Jesús xk'achojirisaj jun ri man nich'on ta 32 Y toq xe'el k'a pe ri e ka'i' achi'a' ri xjaq-el runaq'-kiwech, jari' k'a toq ek'o ri xe'ok kan rik'in ri Jesús, kik'uan-apo jun achin ri memurneq roma k'o jun itzel espíritu rik'in. 33 Toq ri Jesús relesan chik ri itzel espíritu rik'in ri achin, ri achin ri' xuchop xch'on. Y ri winaqi' ri xetz'eton kan janila k'a xkimey y nikibij: Man jun bey k'a tz'eton chi kere' ta banatajineq wawe' pa ruwach'ulew Israel, yecha'. 34 Jak'a ri fariseo xa nikibij chirij ri Jesús: Pa rubi' ri Itzel-Wineq yerelesaj ri itzel taq espíritu, yecha'. Ri Jesús kan nujoyowaj-wi k'a kiwech ri winaqi' 35 Y ri Jesús kan pa ronojel k'a nima'q y kokoj taq tinamit napon-wi, y yerutijoj k'a ri winaqi' rik'in ri ruch'abel ri Dios. Y jak'a ri pa taq jay ri akuchi nikimol-ki' ri winaqi' richin nikak'axaj ruch'abel ri Dios, ri chiri' napon-wi richin yerutijoj y kan nutzijoj k'a ri utzilej ruch'abel ri Dios. Xch'on chirij toq ri winaqi' ye'ok pa rajawaren ri Dios. Yeruk'achojirisala' chuqa' yawa'i' y yerukol ri winaqi' chuwech ronojel ruwech q'axomal. 36 Y toq xerutz'et ri janila chi winaqi', kan xujoyowaj k'a kiwech, roma kan kiyon ek'o y kitalun-ki'; achi'el nikiben ri karne'l toq xa maneq ri niyuq'un kichin. 37 Jari' k'a toq ri Jesús xubij chike ri rutijoxela': Kan qitzij wi chi ri tiko'n janila k'iy; jak'a ri samajela' man e k'iy ta. 38 Roma ri' tik'utuj k'a chire ri rajaw ri samaj chi kerutaqa-pe ch'aqa' chik samajela' richin nikik'ol ri tiko'n, xcha' chike. |
Kaqchikel Bible © Bible Society in Guatemala, 2003.
Bible Society in Guatemala