Hechos 17 - Kaqchiquel BibleRi xk'uluwachitej ri pa Tesalónica 1 Ri Pablo y ri Silas kichapon k'a bey. Xeq'ax ri pa taq tinamit Anfípolis y Apolonia, y k'ari' xe'apon ri pa tinamit Tesalónica. Y ri winaqi' judío ri ek'o chiri', k'o k'a jun jay ri nikimol-wi-ki' richin nikak'axaj ruch'abel ri Dios. 2 Ri Pablo, kan achi'el k'a rubanalon pa ch'aqa' chik tinamit chi nabey na napon ri pa taq jay ri', kan jari' chuqa' ri xuben chiri' pa Tesalónica. Y re' xkiben chi oxi' q'ij richin uxlanen, richin xkich'ob rij ri ruch'abel ri Dios. 3 Kan ja ri ruch'abel ri Dios ri xukusaj richin xuq'alajirisaj chikiwech ri winaqi' chi toq xtipe ri Cristo, kan xtuk'owisaj tijoj-poqonal, y toq kamineq chik el, xtik'astej k'a pe. Ri Pablo xubij k'a chuqa' chike ri winaqi': Ri Jesús ri nintzijoj chiwe yin, ja rija' ri Cristo, xcha' chike. 4 Kan ek'o-wi judío ri xkikuquba' kik'u'x rik'in ri ajaw Jesucristo. Ek'o chuqa' e k'iy ri xa man e judío ta ri kan e ya'ol ruq'ij ri Dios. Y e k'iy chuqa' ixoqi' ri nima'q kiq'ij ri xeniman. Konojel k'a rije' xekitzeqelibej-el ri Pablo y ri Silas. 5 Jak'a ri ch'aqa' chik judío itzel xkina' chike ri Pablo y ri Silas. Roma ri' toq rije' xebekimolola-pe achi'a' ri e itzel y e q'ori'. Kan e janila k'a winaqi' ri xekimol, roma kan xkiyek-wi ri tinamit. Rije' xebe richin yebe'ok pa rachoch ri jun achin rubini'an Jasón, chikikanoxik ri Pablo y ri Silas. Nikajo' k'a yekelesaj-pe ri pa jay y yekiya-pe pa kiq'a' ri winaqi'. 6 Jak'a xa man xekil ta pe ri Pablo y ri Silas. Roma ri' toq xa ja chik ri Jasón y ch'aqa' chik qach'alal ri xekik'uaj-el k'a chikiwech ri q'atoy taq tzij. Kan rik'in k'a kuchuq'a' yech'on-apo, y nikibij: Ri Pablo y Silas e yojoy kich'obonik konojel winaqi' richin re ruwach'ulew, y xe'oqaqa yan k'a re wawe' chupan re qatinamit. 7 Ja re Jasón ri xk'ulun-apo kichin ri pa rachoch. Konojel k'a ri ye'ojqan kichin ri Pablo y ri Silas, man ja ta ri nubij ri pixa' richin re qaruwach'ulew ri ye'ajin chubanik. Rije' xa man nikinimaj ta ri nubij ri rey César, roma xa nikibij chi k'o jun chik ki-rey, y rubini'an Jesús, xecha'. 8 Toq ri winaqi' y ri q'atoy taq tzij richin ri Tesalónica xkak'axaj ri sujunik ri', xyakatej janila koyowal. 9 Roma ri keri' xbix chikij ri Jasón y ri ch'aqa' chik qach'alal, roma ri' rije' xkiya' k'a kan méro richin xe'el-pe. Ri Pablo y ri Silas nikitzijoj ruch'abel ri Dios pa Berea 10 Ri qach'alal aj-Tesalónica kan chi'aq'a' k'a xekiteq-el ri Pablo y ri Silas k'a pa tinamit Berea. Toq ri Pablo y ri Silas xe'apon ri chiri', xebe k'a pa jun jay ri akuchi ri judío nikimol-ki' richin nikak'axaj ri ruch'abel ri Dios. 11 Ri judío ri' más k'a e aj-na'oj ke chikiwech ri judío ri ek'o pa Tesalónica, roma rije' kan choj xkik'ul ri ruch'abel ri Dios. Ri janipe' nikak'axaj-el kik'in ri Pablo y ri Silas, nibekikanola' chupan ri ruch'abel ri Dios, richin niketamaj, wi qitzij ri nikibij o xa man qitzij ta. Ri winaqi' ri' kan q'ij-q'ij k'a keri' nikiben. 12 Kan ek'o-wi judío ri xkikuquba' kik'u'x rik'in ri ajaw Jesucristo. Ek'o chuqa' e k'iy ri xa man e judío ta ri kan e ya'ol ruq'ij ri Dios. Y e k'iy chuqa' ixoqi' ri nima'q kiq'ij ri xeniman. 13 Jak'a ri judío ri ek'o pa Tesalónica ri man kiniman ta, xkak'axaj k'a el chi ri Pablo k'o pa Berea nutzijoj ri ruch'abel ri Dios chike ri winaqi', y roma ri' rije' kan xebe k'a ri pa Berea. Ri chiri' xekitaqchi'ij ri winaqi' richin xeyakatej chirij ri Pablo. 14 Roma ri' ri winaqi' ri kan e qach'alal chik ri ek'o pa Berea, kan jari' xkiteq-el ri Pablo k'a chuchi' ri palou. Jak'a ri Silas y ri Timoteo k'a xek'oje' na k'a kan ri pa Berea kik'in ri qach'alal. 15 Ri qach'alal ri xerachibilaj-el ri Pablo, toq ek'o chik chuchi' ri palou, xkik'uaj k'a el k'a pa tinamit Atenas. Rije' xetzolin k'a, y bin-pe chike roma ri Pablo chi ri Silas y ri Timoteo ke'apon yan chi'anin ri pan Atenas. Toq ri Pablo xk'oje' pan Atenas 16 Toq ri Pablo e royoben k'a ri Silas y ri Timoteo ri chiri' pan Atenas, rija' kan janila k'a xq'axon ri ránima, roma ri tinamit ri' nojineq chi wachibel. Y ri wachibel ri', jeri' ri e okineq ki-dios ri winaqi'. 17 Roma ri' ri Pablo napon k'a ri pa jay ri kan nitzijox-wi ri ruch'abel ri Dios chupan ri tinamit ri', y nikich'ob k'a rij ri ruch'abel ri Dios, e rachibilan ri judío y ch'aqa' chik winaqi' ri kan e ya'ol-wi ruq'ij ri Dios. Kan keri' chuqa' niberubana' ronojel ri ch'aqa' chik q'ij ri pa k'ayibel. Nikich'ob k'a rij ri ruch'abel ri Dios kik'in ri ye'apon chiri'. 18 Ek'o k'a ch'aqa' achi'a' ri kan e ajowey richin etamabel ri chiri' pan Atenas, achi'a' ri nibix epicúreo*f37* chike y ch'aqa' chik ri nibix estoico chike. Yebetzijon k'a rik'in ri Pablo y nikibij chire: ¿Achike kami nrajo' nubij chiqe re jun achin re', ri xaxe niwolol?, yecha'. Ch'aqa' chik nikibila' k'a: Re achin re' achi'el xa nuya' kitzijol ch'aqa' chik dios kichin ch'aqa' chik winaqi' ri xa man e aj wawe' ta, yecha'. Keri' ri nikibij ri winaqi' ri', roma ri nutzijoj ri Pablo chike, ja ri ruch'abel ri Jesús ri nik'amon-pe kolotajik, y nubij chuqa' chike chirij ri k'astajibel kichin ri kaminaqi'. 19 Ri winaqi' ri' xkik'uaj ri Pablo k'a akuchi k'o-wi ri juyu' Areópago, y xkikutuj chire ¿Utz kami niqetamaj roj ri k'ak'a' tijonik ri naq'alajirisaj? 20 Roma roj kan manjun bey qak'axan ta ri natzijoj rat, y niqajo' k'a chi nasol rij chiqawech, xecha' chire. 21 Keri' xkibij, roma konojel winaqi' ri ek'o chiri' pan Atenas, ri aj chiri' y ri yepe juk'an chik ruwach'ulew, man jun chik ri achike ta nikiben xa kan xaxe ri nikak'axaj o nikibij jun chik na'oj ri kan k'ak'a' chikiwech rije'. 22 Keri' ri Pablo xbepa'e-pe chikiwech ri winaqi' ri chiri', y xubij: Rix ri ixk'o wawe' pan Atenas, nintz'et k'a chi kan iya'on-wi kiq'ij jalajoj kiwech dios. 23 Roma toq yin xiq'ax ri akuchi niya-wi kiq'ij konojel i-dios, xintz'et k'a jun porobel ri akuchi nubij-wi: Richin ri Dios ri man qetaman ta ruwech, nicha'. Ja Dios k'a ri man iwetaman ta ruwech, y kan niya' ruq'ij rix, jari' ri ninq'alajirisaj yin chiwech re wakami. 24 Ja Dios ri' ri banayon re ruwach'ulew y ri janipe' ri k'o chuwech. Rija' kan rajaw ronojel, roma ri' man jun wineq nitikir nuben ta jun jay richin nik'oje' ta chupan. 25 Chuqa' ri winaqi' man yetikir ta nikito' ri Dios, roma xa kan ja ri Dios ri nito'on richin ri wineq, y rija' ri niya'on qak'aslen, ri kaq'iq' ri niqajiq'aj, y ronojel ri ch'aqa' chik. 26 Chuqa' kan rubanon chiqe qonojel ri ojk'o chuwech re ruwach'ulew chi xa rik'in jun wineq oj peteneq-wi. Rija' ojer ri' rubin kan ri akuchi ojk'o-wi, y janipe' juna' yojk'ase'. 27 Xuben ronojel re' richin roj niqakanoj ri Dios, stape' roj oj achi'el moyi'. Jak'a xa man nej ta k'o-wi, xa kan naqaj k'o-wi-pe chiqe. 28 Roma rija' k'o qak'aslen, roma rija' yojsilon, y roma chuqa' rija' re ojk'o. Kan achi'el k'a kibin ri bixanela' ri ek'o iwik'in, chi roj kan oj ralk'ual k'a chuqa' ri Dios. 29 Wi kan oj ralk'ual k'a ri Dios, man xqojtikir ta xtiqabij Dios chire jun wachibel ri xa winaqi' e banayon. Y ri' stape' ta rik'in q'anapueq o saqipueq o rik'in abej banon-wi, roma xa ruch'obonik jun wineq. 30 Ri ojer kan ri winaqi' man ketaman ta achike rubanik nikiya' ruq'ij ri Dios. Jak'a rija' man xuya' ta rutojbalil pa kiwi'. Jak'a re q'ij re' rija' nubij chi konojel winaqi' titzolin-pe kik'u'x rik'in. 31 Roma rija' kan rucha'on jun q'ij richin toq xtuq'et-tzij pa kiwi' konojel winaqi'. Rucha'on chik k'a Jun ri kan choj xtiq'aton-tzij. Ri Dios xuq'alajirisaj chi qitzij chi ri Jun ri' xtiq'aton-tzij, roma xuben chire chi xbek'astej-pe chikikojol ri kaminaqi', xcha' ri Pablo. 32 Toq ri winaqi' xkak'axaj chi k'o Jun ri xk'astej-pe chikikojol ri kaminaqi', xa xetze'en-apo chirij ri Pablo. Y ek'o xebin chire chi k'a xketzijon na chik jun bey. 33 K'ari' ri Pablo xel-pe chikikojol. 34 Ek'o k'a ka'i-oxi' winaqi' ri xkikuquba' kik'u'x rik'in ri Jesucristo. Re winaqi' re' kan xebe-wi k'a chirij ri Pablo. Chikikojol ri winaqi' ri', k'o k'a ri jun achin rubini'an Dionisio, kachibil ri q'atoy taq tzij. K'o k'a chuqa' jun ixoq rubini'an Dámaris, y ek'o chuqa' ch'aqa' chik. |
Kaqchikel Bible © Bible Society in Guatemala, 2003.
Bible Society in Guatemala