LUKA 6 - Bukuit Ne TililKiptaiyatap Sabato (Mat 12:1-8; Mar 2:23-28) 1 Ak ki punei mbareenigap peek eng' peetuutap sabato; ak kibut kasubikyik mesiisegap peek, koboor ak koam. 2 Ago ki mwa alage che po Pharisaik kole, “Amu nee si oyai eng' peetuutap sabato ne ma chamdaat eng' ng'atuutik?” 3 Ak ki wolji Jeso koleenji, “Tom osoman agot ng'olyoondoni, ne ki yai Daudi, ye kingo am rubeet, kobooto che ki miitei ak ineendet? 4 Ki wo kootap Kamuktaindet ak kocher magatiinik che itabaanatiin, koam ak kobutyi che ki mi kobooto ineendet; che ma chamdaat eng' ng'atuutik koam chii kobatee tisiik icheegei.” 5 Ak ki mwachi icheek koleenji, “Weeriitap chii ko Kiptaiyatap sabato.” Chii ne ki meat euut (Mat 12:9-14; Mar 3:1-6) 6 Ak ki wo sinagogit eng' sabato age, ak koneetis: ak ki mi chii olooto, ne ki meat eunnyi ne po tai. 7 Ak ki riip ineendet siriik ak Pharisaik kole kogeer ngo tos isoop chii eng' peetuutap sabato; si konyoor ooreet ne itaame. 8 Ago ki nai kabwaatutikwak; ak koleenji chiichooto ne ki tinyei euut ne meat, Ng'eet, tonon eng' kween. Ak king'eet kotonon. 9 Ki leenji `Jeso icheek, “Ateebenok, ale, tos chamdaat eng' ng'atuutik keyai ne myee eng' sabato, anan keyai ne ya? Kesar saboon, anan kebar?” 10 Ak ki keerot `Jeso piik tugul, koleenji chiichooto, Chuul eung'ung'. Ak ki yai ko uu nooto: ak ki myeiit eunnyi ko uu ye konye. 11 Ak ki nereekso miising': ak ki ng'alaaljigei icheegei agobo kiit ne itoi Jeso. Kasubik taman ak aeng' (Mat 10:1-4; Mar 3:13-19) 12 Ki wo Jeso anyun eng' peetuusyechooto, tulweet kosa; ak ki sa Kamuktaindet kemout komugul. 13 Ak ye kingo eech, koguur kasubikyik: ak ki lewen eng' chooto taman ak aeng', che kiguure kainennywa che kiyooktoi; 14 Simion, ne kiguure kainennyi ne po aeng' Petero, ak Andrea ng'eetap kamet, ak Jakobo ak Johana, ak Philipu ak Bartolomayo, 15 ak Matayo ak Thomas, ak Jakobo weeriitap Alphayo ak Simion ne ki kiguure Selote, 16 Judas weeriitap Jakobo, ak Judas Iskaryot, ne ki ng'wektaindet. Koneetisyei Jeso ak kosoobi piik (Mat 4:23-25) 17 Ak kichoortagei kobooto icheeget, ak kotonone ye ribrip, kobooto tuiyet ne oo ne po kasubikyik, ak piik che chaang' che ki punu Judea komugul ak Jerusalem, ak ngeguutap araraita ole po komostap Tyro ak Sidon, che kibwanei kogasei ineendet ak kisoop eng' myanwekwak; 18 ak ki kisoop icheeget che ki inyalili oik che murwonen. 19 Ak ki cheeng' tuiyet komugul kotwa ineendet: amu ki punu ineendet kamuktaet, ak kosoop icheek tugul. Katiganutik (Mat 5:1-12) 20 Ak kigeerot kasubikyik, ak kole, “Oboiboi okweek che oo ponoon, amu neng'wong' laitornatetap Kamuktaindet. 21 Oboiboi okweek che amok rubeet nguno, amu tuun obiyong'dosi. Oboiboi okweek che orirtosi nguno, amu tuun ororitosi. 22 “Oboiboi okweek ye wechok piik ak kowook, kochurook ak kong'emenok kainai agobo Weeriitap chii. 23 Oboiboitu eng' peetuunooto ak otorombense eng' poiboiyet, amu, ogeero, oo melektang'wong' eng' kipsengwet; amu ki yachi `kwanisyekwak maotik ko uu nooto. 24 Ago pwo eng' okweek che oo mogore! Amu kaotaach kagaigaeng'wong'. 25 Pwo eng' okweek che oo piyong'otin nguno! Amu tatun koamok rubeet. Pwo eng' okweek che ororitosi nguno! Amu tatun oteitosi ak orirtosi. 26 Pwo eng' okweek ye mwaei piik tugul che myach agobo okweek! Amu kigoyachi ko uu nooto kwanisyekwak maotik che po lembech. Chamyet agobo puunik (Mat 5:38-48; 7:12a) 27 “Ago amwaiwok okweek che ogase, ale, Ocham puunikwok, oyachi che myach icheek che wechok, 28 oberuur icheek che chubook, ak osachi icheek che usook. 29 Ak ineendet ne irabaachin matanda age igoochi matanda age; ak ineendet ne rebenen ngoryeeng'ung' ko meete agot sumeng'ung'. 30 Igoochi chii age tugul ne soomin; ak ineendet ne rebenen tuguuguk ko matata isoom kogeny. 31 Ak ko uu ye omache koyaiywok piik, oyachi ak okweek ko uu nooto. 32 “Ngo cham anyun icheeget che chamok, otinye kongoi nee? Amu agot kiptengeginik kochamei ak icheek icheeget che chamei. 33 Ak ngo yachi che myach icheeget che yaiywok che myach, otinye kongoi nee? Amu agot kiptengeginik koyaei ko uu nooto. 34 Ak ngo pesendochi piik che omang'u ole tuun onyoorunee, otinye kongoi nee? Amu agot kiptengeginik ko pesendochin kiptengeginik alak, si konyoor che tee chugicheta. 35 Ago ocham puunikwok, ak oyai ne myee, ak obesende, amongen onyooru kogeny; si koeet melektang'wong', ak oegu weeriitap Ineendet Ne Toroor Miising'; amu tala ineendet eng' icheeget che ma tinyei kongoi ak che yaacheen. 36 Oegu che tinyei rireenetapkei, ko uu Kwandang'wong' ne tinyei rireenetapkei. Kirwooget ne kirwoogyin piik alak (Mat 7:1-5) 37 “Amorwookyi, si tuun koma kirwookwok: amogikyi, si tuun koma ki kikyok: otyach, si tuun kityaachak: 38 ogoite, si tuun kegoonok; kerutyet ne myee, ne ki kigony, ne ki kisaisach, kot korara, chooto che tuun indoi piik tegetikwok. Amu kerutyet ne ogere ko nooto ne tuun kigerunenok ak okweek.” 39 Ak ki mwachi kalewenet koleenji, “Imuuchi kipkoraatyat kondochi kipkoraatyat? Tos marorokyin tuwai keriinget? 40 Ma siirei kasubindet kaneetindennyi: ago ineendet ne ki konetak kogergeitu ak kaneetindennyi. 41 Ak amu nee si igeere petbetyat ne miitei kondap ng'eetap kamenng'ung', ago mebwaati pambaniat ne mi kondang'ung' inyeendet? 42 Anan imuktoi ano ileenji ng'eetap kamenng'ung', Tupchennyu, inganemun petbetyat ne miitei kondang'ung', ago mebwaati inyee pambaniat ne mi kondang'ung' inyeendet? Ee, chombilindoni, inemu korook pambaniat ne mi kondang'ung' inyeendet, si ye kaigeerte komyee imuuch anyun inemu petbetyat ne mi kondap ng'eetap kamenng'ung'. Naaksei chii eng' logoekyik (Mat 7:16-20; 12:33-35) 43 “Amu ma mi keetit ne myee ne yiei logoek che yaach; ama mi keetit ne ya ne yiei logoek che myach. 44 Amu kinae keetit age tugul logoekyik. Amu ma putei piik logoegap mogoonik eng' katook, ak ma putei piik logoegap sabibuk eng' keetitap katook. 45 Inemu chiito ne myee kiit ne myee kobunu konorwet ne myee ne mi muguleldanyi; ak inemu chiito ne ya kiit ne ya kobunu konorwet ne ya ne mi muguleldanyi: amu che mwaei kutinnyi ko che nyiitaat muguleldo. Teegik che ng'oomen ak che perberen (Mat 7:24-27) 46 “Amu nee si oguureno Kiptaiyat, Kiptaiyat, amoyae tuguuk che amwae? 47 Chii age tugul ne nyoonjino, ak kogas ng'aleekyuk, ak koyai, aboorwok chiito ne kergei: 48 kergei ineendet ak chiito ne teechei koot, ne ki pal kororokto miising', ak konde lumeiywot rwandet: ak ye kingo chang'a peek, koryep peegap mogoch koyooto, ama imuuch kotumdum: amu kiga kiteech komyee. 49 Ago ineendet ne kasei, ama yaei, ko kergei ak chiito ne ki teech koot ng'ung'unyek ama lumji ng'wony lumeiywot; ak ki ryep peegap mogoch, ak ki luul koma tyanit; ak ki eet luuletap koyooto!” |
©Bible Society of Kenya, 2019
Bible Society of Kenya