POISYONIGAP CHE KIYOKTOI 7 - BUKUIT NE TILIIL Sireet ne Dutero KanonAmdaetap Stepano 1 koteebee anyun tisiindet ne oo kole, “Tos uu chooto tuguuchu?” 2 Kowol Stepano kole, “Che kitupche ak kwanisyekyok, ogaso! Ki mong'ji Kamuktaindet ne po toroornatet kwandanyo Abraham, ye ki mi Mesopotamia, kotomo komeny Haran. 3 Ki leenji, ‘Mong'u eng' emeng'ung' ak eng' ole mi piiguk, ak inyoo emet neta aboorun.’ 4 Komong' anyun eng' emetap Kaldeik ak komeny Haran. Kingo kagome kwandanyi, ko uu `Kamuktaindet ineendet, konyo emoniito omenye rani. 5 Ki ma igoochi ineendet poroteet eng' olooto, acha, agot ole indoi keldanyi; ak ki iarorchi kole tuun igoochin ineendet ak iyotennyi eng' let, nganda kitom kosich lakwa. 6 Ak ki mwa Kamuktaindet ko uu ni, kole, Egu lagokyik punootik eng' emetap piik alak, che tuun yaei icheek koek otwogik ak koyachi ne ya eng' kenyiisyek pogol ang'wan. 7 Ago arwookyini pororyonooto ne ratei icheek. Ak ye ibata nooto komong' ak koboisyeiwo eng' olito. 8 Ki igoochi ineendet arorutyet ne po kamuratanet. Ki sich anyun `Abraham Isak ak komuratan ineendet eng' peetuut ne po sisiit. Kosich `Isak Jakobo, ak ki sich `Jakobo kwanisyekyok taman ak aeng'. 9 “Ye kingo am ng'et kong' poisyechooto agobo Joseph, koalda ineendet kwo Misiri. Ago ki mi Kamuktaindet kobooto ineendet, 10 ak ki sar ineendet eng' nyalilwogikyik tugul, ak kogoochi chameet ak utaatyet eng' taitap Pharaoh laitoryatap Misiri; ne ki inde ineendet koek pounindet eng' Misiri ak koonnyi tugul. 11 Ki nyo anyun rubeet Misiri komugul ak Kanaan, ak ki piit nyalilda ne oo, ak ma nyoor kwanisyekyok amitwogik. 12 Ago ye kingo kas Jakobo kole miitei peek Misiri, koyookto kwanisyekyok eng' panda ne po tai. 13 Ak eng' panda ne po aeng' koboorchigei `Joseph tupchosyekyik; ak kinaak eng' Pharaoh piigap Joseph. 14 Ak ki iyookto Joseph kole keguur kwandanyi Jakobo ak piikyik tugul, piik tamanwogik tisap ak muut. 15 Kochoortagei anyun Jakobo kwo Misiri. Ki me ineendet eng' olooto ko uu kwanisyekyok. 16 Ki kila icheek koba Shekem ak ki kitupchi kererit ne kiga al Abraham eng' kamanuutyetap fedha eng' weeriigap Hamor eng' Shekem. 17 “Ye kingo riik peetuut ne po arorutyet, ne ki iyasyechi `Kamuktaindet Abraham, koyabak piik ak kotesagis eng' Misiri, 18 agoi kobiit laitoryat age eng' Misiri, ne ki ma kongen Joseph. 19 Ki ng'oomenji ineendet pororyennyo, ak koyachi ne ya kwanisyekyok, si kolakta manyurunikwak si ma sapcho. 20 Eng' peetuusyechooto ko ki kisich Musa ak ki karaaran ineendet miising'; ak ki kigu eng' kootap kwandanyi arawek somok; 21 ak kingo kagemeto, konyo che po Pharaoh, konyo komut ak kogu koek weeriinnyi. 22 Ak ki kineet Musa utaatyet tugul ne po Misiriik ak ki kiim eng' ng'aleekyik ak poisyonikyik. 23 “Ye kingo it olo po kenyiisyek artam, kobwaat eng' muguleldanyi korutoochi tupchosyekyik, piigap Israel. 24 Ye kingo keer kinyaliili age eng' icheek, kotoret ineendet ak koyaaktoochi mugetuut ineendet ne kaginyalili, kokwer Misirindet kobar. 25 Ki leen ineendet naei tupchosyekyik kole igoochin Kamuktaindet icheek saruunet eng' eunnyi, ago ma nai. 26 Ak eng' peetuut ne isubi nooto kochunji icheek koboortos, ak kimachei ko oiyo icheek, koleenji, Murenju, otupche okweek; kalya si oyachigei ne ya? 27 Ago ki toorta ineendet ne ki yachi nin age ne ya, ak kole, Ng'oo ne koindein iegu pounindet ak kirwoogindet kot irwokwech? 28 Imache ibara ko uu ye koibar Misirindet amut? 29 Ki mwee Musa anyun ng'olyoondonooto, kwo komwei ak koek punootyo eng' emetap Midian, ole ki sikyi weeriik aeng'. 30 “Kingo pata kenyiisyek artamu, komong'ji ineendet `malaikaiyat eng' surkwen ne po tulweetap Sinai, eng' maat ne lalei eng' keetit ne samum. 31 Ak kingo keer Musa, kokwong' eng' kioto kageer; ak kingo riikta kole kogeer, kotwek kutitap Kiptaiyat kole: 32 ‘Aa Kamuktaindet ne po kwanisyeguk, Kamuktaindet ne po Abraham, ak ne po Isak, ak ne po Jakobo.’ Kobotan Musa ak ko mata kogany kogeer. 33 Koleenji Kiptaiyat anyun ineendet, ‘Icheru kweoniguk eng' keelyeguk, amu tiliil ng'wonyut yooto itonone. 34 Ki ageer iman nyalildap piikyuk che miitei Misiri, ak ki agas tigenennywa, ak kaachooruge si kobiit asar icheek: nyoo anyun nguno, ayookten iwe Misiri.’ 35 “Musa niito ne ki eesyo icheek, koleen, ‘Ng'oo ne koindein iegu pounindet ak kirwoogindet?’ Ineendet ne ki iyookto Kamuktaindet eng' eutap malaikaiyat ne ki mong'ji ineendet eng' keetit si kobiit koek pounindet, ak katyagindet. 36 Ki imut chiichi anyun icheek komanda, ye kingo kagoyai kwang'utik ak kaboorunoik eng' Misiri, ak eng' araraita ne piriir, ak eng' kenyiisyek artam eng' surkwen. 37 Musa niito ko nooto ne ki leenji piigap Israel, ‘Ing'eetwok Kamuktaindet ne Toroor maotyot ne tuun punu che otupche, ne uu anee.’ 38 Ye kimi tuiyet eng' surkwen, ko Musa niito ne ki ng'alaalji `malaikaiyat eng' tulweet ne po Sinai ak kobooto kwanisyekyok. Ineendet ne ki taach ng'aleek che saptos si kogoonech. 39 Ki ma kas iit kwanisyekyok ineendet, ago ki eesyo ineendet, ak kiweektagei mugulelwekwak Misiri, 40 koleenji Aron: ‘Yaiywech kanamonik kondoenech; amu ma kingen ole katepto Musa niito, ne ki imutwech kemang'une emetap Misiri.’ 41 Ki yai anyun moita eng' peetuusyechooto, ak koipchi tiseiywot kanamwonooto, ak koboiboitu eng' poisyonigap eunekwak. 42 Ago ki ituktoochi patai Kamuktaindet icheek, ak kogoito icheek koot lugeetap kipsengwet; ko uu ye siraat eng' bukuitap maotik, keele: ‘Tos ki ogoono che kiyagi che kageeny ak tiseiywek eng' kenyiisyek artam eng' surkwen, Ee kootap Israel? 43 Ki oip okweek emait ne po Molok, ak kecheiyat ne po kanamwet Repan, kanamonik che ki oyai si osaa. Ara amu nooto autok obe Babilon pitoniin.’ 44 “Ki tinyei kwanisyekyok Emait ne po Paornateet eng' surkwen, ko uu ye kiga koaror ineendet ne ki mwachi Musa, koleenji, koyai ko uu kergeindo ne kiga kogeer. 45 Ne ki ip kwanisyekyok ak icheek eng' peetuusyekwak, kobooto Joshua, ye kinamei Pororyosyek, che ki oon Kamuktaindet eng' taitap kwanisyekyok. Ki mi yooto agoi peetuusyegap Daudi, 46 ne kinyoor chameet eng' taitap Kamuktaindet, ak kosoom konyoor meng'ootetap Kamuktaindet ne po Jakobo. 47 Ago ki Solomon ne kiteekyi ineendet koot. 48 “Ago ma menyei Ineendet Ne Toroor Miising' kooriik che kiyae eunek; ko uu ye mwaei maotyot, kole, 49 ‘Ng'echerennyu ne po laitornatet kipsengwet, ak ng'wony ko ng'echereetap keelyekyuk. Tos oteekwo koot ne uu nee? Mwaei Kiptaiyat, anan ano ole amuung'e? 50 Tos ma eunnyu ne kiyaei tuguuchu tugul?’ 51 “Okweek che uui kaat che ma kimuratan mugulelwek ak iitiik, ogirindoi Kabuuset ne Tiliil kotugul, oyae ak okweek ko uu ye kiyaei kwanisyekwok. 52 Ng'oo eng' maotik ne ma us kwanisyekwok? Ak ki par che kisip koboor nyonunetap Chiito ne po Imanda; ne kaoegu okweek nguno ng'wektoik ak rumiik. 53 Okweek che ki otaach Ng'atuutyet ko uu ye ki king'at eng' malaikaisyek, ak ma oriip.” Kelachei Stepano 54 Ye kingo kas ng'aleechuuto kong'woneegitu miising' eng' mugulelwekwak, ak konyei kelek agobo ineendet. 55 Ago ki inyal kipsengwet kochiilji kong' ko nyiitaat ineendet Kabuuset ne Tiliil, ak ki keer liilindap Kamuktaindet ak Jeso kotononi eng' eutap tai ne po Kamuktaindet. 56 Ak ki le, “Ogeero, ageere kipsengwet ko kagoyatagis, ak kotononi Weeriitap chii eng' eutap tai ne po Kamuktaindet.” 57 Ago ki polyo eng' kutit ne oo, ak koger iitiikwak, ak kotorombenji kibagenge; 58 ak ki toorta ineendet komanda eng' nganaseet, ak kolage koik. Ki inde paorinik ngoroikwak keelyegap muren age ne ki kiguure Saulo. 59 Kolach anyun Stepano, koguurei Kiptaiyat, koleen, “Kiptaiyat Jeso, taach saboondanyu.” 60 Ak kigutuny ak komwa eng' kutit ne oo kole, “Kiptaiyat, ameiityi icheek tengegi.” Ak kingo kagomwa niito, konuuch. |
Kalenjin Revised Bible Catholic Edition © Bible Society of Kenya, 2015.
Bible Society of Kenya