Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

1 Kings 11 - Iñupiatun Mumiksat Uqalugiksuat


Solomon-gum Kamagiŋiñmagu God

1 Solomon-gum nakuaġisuuŋagaich allaniñ nunaniŋŋaqtauruat aġnat. Nuliaġigaluaġmiḷḷaan pania umialgata Egypt, katinŋammiuq aġnanik Hit-miñ, Moab-miñ, Ammon-miñ, Edom-miñ, suli Sidon-miñ.

2 Katinŋagaich Ataniq piraksriiŋagaluaqtillugu Israel-miuguruat katitqataquŋił̣ł̣ugich tamatkuniŋa iñugnik, qanukkii Israel-miuguruanik saatitchiñiaġmata allanun god-inun. Piqpagivlugich sanmipiaġataŋagaich.

3 Solomon nuliaŋaruq 700-nik umialigich paniŋiñik suli 300-nik nukaġaqaŋaruq. Taapkua tunutinŋagaat God-miñ,

4 aasii tavra utuqqanaaġuġman aŋaiyyusuusipkaŋagaat allaniñ nunaniŋŋaqtauruat god-iŋiñun. Iḷumutuuŋaiññiqsuq Ataniġmun God-imiñun, aapami David piḷġusikaaŋatun.

5 Nanġaġuuŋamagaa Astarte, goddess-ŋa Sidon, suli Molech, naġġunapiaġataqtuaq god-iŋat Ammon.

6 Piḷuusiqiŋaruq akiḷḷiġivlugu Ataniq suli iḷumutuuġvigiŋaiññiġaa aapami David piusiatun.

7 Iġġimi kivaliñaaŋani Jerusalem nanġaiviḷiuŋaruq Chemosh-mun, naġġunapiaġataqtuamun god-iŋannun Moab, suli nanġaiviksramik Molech-mun, naġġunapiaġataqtuaq god-iŋat Ammon.

8 Nanġaiviḷiuqłunisuli iluqaiññun allaniñ nunaniŋŋaqtauruat tuvaaqatigmi tivraġiksautinik ikipkaiviksraŋiññik suli aitchuiviksraŋiññik god-illaaŋiññun.

9-10 Ataniġmun, God-iŋannun Israel, niptaġvigiŋagaluaqtilluni Solomon malġuiqsuaqługu suli piraksriqł̣ugu nanŋaitquŋił̣ł̣ugu allaniñ nunaniŋŋaqtauruat god-iŋiñik, Solomon-gum kamagiŋaitkaa Ataniq aglaan tunułłuni ilaaniñ. Tavraasii Atanġum qinnaliutiŋagaa Solomon,

11 aasii uqallautivlugu, “Pisaaġivlutin navikapku sivunniuġutiliakkaluan uvamnun suli kamagiŋił̣ł̣ugich piraksriutitka, iḷumutun piiġñiaġiga atanniqsuiñiq iliŋniñ aasii qaiḷḷugu iḷaŋannun atanauraġiraqpich.

12 Aglaattauq, pisigilugu aapagiran David taamna piñiaŋitkiga ilvich iñuuniġni, aglaan iġñiġiñ umialgupkaqtillugu.

13 Suli iluġaan atanniqsuirauniq piiġñiaŋitkiga ilaaniñ; aglaan, unitchiñiaġiga atautchiiñik maŋŋuġiiguruanik pisigilugu kivgaġiraġa David suli Jerusalem pisigilugu, iniqpak piksraqtaaġiŋaraġa uvamnun.”


Solomon-gum Akiḷḷiŋich

14 Tavraasii Atanġum Hadad, umialguruaniñ qitunġaġiiñiñ Edom-mi, akiḷḷiqsruliqsinŋagaa Solomon-mun.

15-16 Sivisuruami taamna piŋaiñŋaan, David-gum pisaġimmagu Edom, Joab qaukłiuruaq aŋuyaktiŋiñi tavruŋaŋaruq iḷuviġiaqługich tuqutauruat. Iñuniḷu tavraniinŋarut Edom-mi itchaksrani tatqiñi, aasii tavraniillaġmiŋ tuquttaiŋarut aŋutipayauranik Edom-mi

17 aglaan Hadad allallu aapami Edom-miut kivgaŋich, qimakłutiŋ Egypt-mun annaŋaruat. (Taimani Hadad miqłiqtuurauŋaruq.)

18 Midian-miñ aullaqłutiŋ Paran-muŋarut, tavraniasii allat aŋutit iḷḷatiŋarut iliŋiñun. Tavraasii Egypt-mukłutiŋ umialigmun ullautiŋarut, aitchuŋagaa Hadad nunamik igluksrił̣ł̣ugulu suli niqiqaqtiłługu.

19 Hadad-gum iḷauraaliuŋagaa umialik, aasii umialgum qaiñŋagaa ukuani ilaanun, aniqataa Aġnaq Umialik Tahpenes-gum, Hadad-mun tuvaaqatigitquvlugu.

20 Iġñiqaŋaruq Genubath-mik, iñuguŋagaa aġnam umialgum igluqpagmi, tavrani iñuuqatigivlugich umialgum iġñiŋich.

21 Hadad tusaagami Egypt-mi David tuqutilaaŋanik suli Joab qaukłiuruaq aŋuyaktinun tuqunivḷugu, Hadad uqallaktuq umialigmun, “Aullaqtinŋa utiġumauŋa uvaŋa nanmiñiq nunamnun.”

22 “Summan?” umialgum apiġigaa, “Sumik imña aitchuŋaitpigiñ? Tainnamik utiġuliqpich aimmivigñun?” “Naumi, taamna sivuniġiŋitkiga, aglaan aullaqtisiññaŋŋa,” Hadad-gum kiugaa umialik.

23 God-iptauq Rezon iġñiŋa Eliada-m akiḷḷiḷiutipkaŋamammigaa Solomon-mun. Rezon una qimaŋaruaq umialigmiñiñ, Umialik Hadadezer Zobah-ġmiumiñ,

24 aasii aullarriġuŋaruq iñukitchuanun paaqłaŋasuuruanun aŋuyaktinun. (Taamna piŋaruaq David-gum akiisitaniŋmagu Hadadezer suli tuquttaqługich Syria-ġmiut iḷaaluġisuurani.) Rezon-lu iñuniḷu iñuuniaġiaŋarut Damascus-mun, tavraniasii maliġuaqtiŋisa umialiliutiŋagaat Syria-mun.

25 Rezon akiḷḷiqsruŋaruq Israel-guruanun iñuuniqtutilaaŋani Solomon-gum, iḷaksruutauvluni isumaaluktitchiruamun Hadad-tun.


God-im Unniqsuqłiisaa Jeroboam-mun

26 Allasuli akiḷḷiḷiutiruaq Umialigmun Solomon-mun ilaata iḷaŋat atanauraŋisa, Jeroboam iġñiŋa Nebat, Zeredah-miñ Ephraim-mi. Aakaŋa uiḷgaŋaruaq atiqaqtuaq Zeruah-mik.

27 Quliaqtuaq una paaqłagniŋagun. Solomon-gum kivviiraŋa nuna kivaliñaaŋa Jerusalem-gum suli savaqłaaqługich iniqpaum katchiqpaŋich.

28 Jeroboam una piḷguruaguvluni nutaġauŋaruq, aasii Solomon-gum iḷitchuġigamiuŋ savvaqtutilaaŋanik, qaukłiḷiutiŋagaa iluqaiññun taluqsralliaġivlugich savaktiuruanun maŋŋuqaqtuat Manasseh-miglu Ephraim-miglu.

29 Uvlut iḷaŋanni, Jeroboam iglaupkaqługu Jerusalem-miñ, God-mun uqaqtauruam Ahijah-m Shiloh-ġmium kasuŋagaa apqunmi kisimik taavani suiḷaami nunami. Ahijah atuġniqsuq nutauruamik qaliġuamik.

30 Ahijah-m mattaqługu qaliguaq atuqtani, aligaġaa qulit malġuułługu (12),

31 aasii uqallautivlugu Jeroboam, “Quliñik aviktanik piksraġiñ iliŋnun, qanuq Ataniq, God-iŋat Israel-guruat, uqaqtuq iliŋnun, ‘Umialguniq Solomon-miñ piiġñiaġiga, aasii qaiḷḷugich ilignun qulit maŋŋuuruat.

32 Solomon-gum piginiaġaich atautchiich maŋŋuuqatigiiksuat pisigilugu kivgaġa David, Jerusalemlu iniqpak piksraqtaaġiŋaraġa uvamnun iluqaiññiñ maŋŋuuruaniñ Israel-mi.

33 Tainna piñiaqtuŋa qanukkii Solomon-gum ayyaŋagaaŋa suli aŋaiyyusuusivḷuni allaniñ nunaniŋŋaqtat god-iŋiñun: Astarte, goddess-ŋat Sidon-miut; Chemosh, god-iŋat Moab-miut; Molech, god-iŋat Ammon-miut. Suli maliġuaŋaitkaich pitqutitka, nalaunŋarualiqisuglutiŋ, suli pitquratkalu isivġiutitkalu, aapami David-gum piusikaaŋatun.

34 Aglaan iluqaan umialgun piiġñiaŋitkiga Solomon-miñ, suli umialgupkaġniaġiga iñuuniqtutilaaŋatun. Taamna savaaġiniaġiga pisigilugu kivgaġa David, naliġaaġiŋaraġa suli kamakkutiqaŋaruaq pitquramnullu piraksriqsuutimnullu.

35 Umialguniq piiġñiaġiga Solomon iġñiŋaniñ aasii qaiḷḷugich iliŋnun qulit maŋŋuuruat,

36 Solomon-gum aglaan iġñiŋanun pigipkaġniaġitka atautchiich maŋŋuqatigiiksuat, kiŋunġuruamik kivgamnun David-mun atanniqsuqtiqaġuuyumauq Jerusalem-mi, iniqpagmi piksraqtaaġiŋaramni nanġaiviutquvlugu uvamnun.

37 Jeroboam, umialliutiniaġikpiñ Israel-mun, atanniqsimayumiñaġniaġiñ qanutupayaaq nuna isumaktun.

38 Kamagiuraġniatuaġumŋa, pitqurapkun iñuulutin, iviġaktuaġluŋa kamaksriḷutin piraksriqsuutimnik, piḷġusikaaŋatun kivgaġma David, itqatigisuuniaġikpiñ. Umialiguġniaġikpiñ Israel-mun suli nalupqinaitchuami kiŋuniitin atanniqsimaraulutiŋ piiġuvich, piusiptun David-mun.

39 Solomon piḷuusiqiaŋa pisigilugu tatavsaġniaġitka kiŋuniiŋich David, aglaan taimuŋaaglaanŋił̣aaq.’”

40 Aasii tavra Solomon-gum tuqunniataŋagaluaġaa Jeroboam, qimakhuniaglaan Umialigmun Shishak-mun Egypt-miumun suli tavraniiłłuni Solomon tuquniŋanuaglaan.


Solomon Tuqumman
( 2 Chronicles 9.29-31 )

41 Sunapayauraq Solomon savaaġiŋaraŋa, suli ilaan isumattutaagun, iluqaġmiŋ agliusimarut makpiġaani Inillaaniŋaruat Savaaŋigun Solomon-gum.

42 Umialguŋaruq Jerusalem-mi iluqaiññi Israel-guruani malġukipiani (40) ukiuni.

43 Tuqumman iḷuviŋagaat David Iniqpaŋani, aasii iġñiŋa Rehoboam inaani umialiguqłuni.

Iñupiatun Mumiksat Uqalugiksuat (North Slope Iñupiaq Bible) © American Bible Society.

All rights reserved.

Bible text from the North Slope Iñupiaq Bible is not to be reproduced in copies or otherwise by any means except as permitted in writing by the copyright holder:

American Bible Society, 101 North Independence Mall East, Floor 8, Philadelphia, PA 19106-2155 (www.americanbible.org)

American Bible Society
Lean sinn:



Sanasan