YOANES 1 - Nanduk Ngget Tul Pidnak WeneWene na ebe worak agaid wene 1:1-18 1 Nanduk o yu ndak wirigit lak ma-net Wene irit woragaij-o. Wene iri na Mbal Pem Nagawan imin-et woragaij-o. Nde, Wene iri na Mbal Pem Nagawan-net yusu-o. 2 Tel kwiridnak kuri-net Wene na-ge Mbal Pem Nagawan imin woragamur-o. 3 Mbal Pem Nagawan-nen at ebem-net yi mende ndi mende oboksa ndak worak pij-o. Nde, at lak nggal-nen-e ndak worak pidnak mende yeba-ge misiger-o luk tet ndak worak pelep pug-o. 4 Wene iri-ge unlug-et wolmomtak elem-nen yusu-o. Nde, unlug-et wolmomtak elem iri-nen oboksa yaya rak inpij-o. 5 Nde, yaya iri-nen ndamuk iri na yaya rak posola-ge, ndamuk iri-nen yaya na lak tak purag-e meya-o. 6 Mbal Pem Nagawan-nen ap mbi unu-ge Yoanes iri ibil lobok yij-o. 7 At iri lobok yid iri-ge yaya wene iri na ap yak ondosola, iri na bem ap pidsa inndi angin tubu yuwakluk lobok yij-o. 8 Nde, at Yoanes iri-ge yaya na-ge lag-o. Are, yaya na wene ap yak ondoso-nen yusu-o. 9 Nde, ndemeret yaya na-ge nggweyak ma yu me mbuwasolar-e, ap pidsa yaya rak unpusu-o. 10 Nde, Wene na-ge nggweyak ma woragaij-o. Mbal Pem Nagawan-nen at ebem-net o yu ndak wirij-et nde, nggweyak ma nap-nen-e at yenggerak kagit lak yiga-o. 11 At ambik ama-t lobok yij-et nde, at winde-nen-e wok ibigit lak yiga-o. 12 Alat nde, ap erep-nen-e at wok uburuk, at ebem inndi angin tubu yiga nab-e Mbal Pem Nagawan ilirak kwat momtak amawi wok indij-o. 13 Iri yidnak nap ndet onposolar-e, ki nap-nen ndet inpigit lag-o. Are, Ineid Mbal Pem Nagawan at-net ndet inpij-o. 14 Nde, Wene iri na-ge ki nap enaboro worak luk, nit nennggendumu yu me woragaij-o. Nit ninmin worala, at kek tak irit kaige-o. At kek tak woraso iri-ge Eid Mbal Pem Nagawan ambara misiget nderak irit wok tidnag-o. At ebem-net nir-e Mbal Pem Nagawan min nit nunpud kaso min iri-ge kaige-o. 15 Nde, Yoanes-nen at iri na owene konggorosolar-e: ” ’An ndet nibigit lak ma-net ar-e woraso me, an nimbirik lobok yuwa-t nde, an-e teberag-et nde, ar-e kek tak-nen yusu-o’ luk yigi nap na-ge yur-o” luk yij-o. 16 At arem-e enabuwa kaso elem kobong tak me, nit pidsa nenabuwa kundugu kasolat, imbiringgat tak nonposo-o. 17 Nagawan Indo-nen ”Iri nggal kwarurag-o” luk yidnak wene-ge Musa-nen yak nindij-et nde, we wok ondoso elem min ndemeret wene elem min-e Yesus Kerisut ebem-nen nam tak pij-o. 18 Ap misiget ter-o luk Mbal Pem Nagawan iri-ge kagwi bug-o. Nde, at Ambara misiget nderak Eid imin ndak ndak woraso, pempa Eid imin woraso iri nak-nen Eid Mbal Pem Nagawan na-ge nit nennggarem nam tak pij-o. Ap yi ma onposo nap Yoanes-nen kinggiridnak wene 1:19-28 ( Mt 3:1-12 ; Mk 1:1-8 ; Lk 3:1-18 ) 19 Yerusalem-nen it Yawuri nap ennggendumu-nen ap kek tak ereba na-nen tepan omborak min Lewi nap min wirik onpogolar-e: ”Kar-e ta-nen yusu-o?” luk Yoanes kin wok ubuwakluk inpil mborogola, Yoanes-nen yak indidnak wene-ge yur-o. 20 Yoanes-nen nam-et nak yak ondosolar-e: ”An-e Kerisut-nen yusu-ge lag-o” luk yak indij-o. 21 Yak ondosoloma-ge, it-nen kin wok obogolar-e: ”Iri ala-ge, kar-e ta-o? Kar-e Elia-nen yusu, lak?” luk yogola-ge, at-nen yosolar-e: ”Iri-ge lag-o” luk yij-o. ”Nde, kar-e Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yoso nap na-nen yusu, lak?” luk yogola-ge, at-nen-e: ”Lag-o” luk yij-o. 22 Yosoloma-ge, it-nen yogolar-e: ”Nde, kar-e ta-nen yusu-o? Yak nindi-o. Ninpil lobok yidnak nap-nen kin wok nonpogola-ge, no nde yak undul-o? Nde, ’An-e ap iri-nen yusu-o’ luk yak nindi-o” luk yiga-o. 23 Yogolikma-ge, Yoanes-nen yosolar-e: ”An-e, Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yoso nap Yesaya-nen yosolat: ’Ap lak ma-nen ene ngguloksa yosolar-e: Nagawan Indo urula mot tak per-o’ yid iri na-ge an-net yusu-o” luk yak indij-o. 24 Nde, ap Yoanes eram wirik inpiga iri-ge Parisi nap-nen wirik inpidnak nap ereba-nen 25 Yoanes na kin wok obogolar-e: ”Kar-e Kerisut min Elia min Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yoso nap na min-e lag-o yigen yu-t nde, kar-e noluk-nen ap yi ma unpusu-o?” luk yiga-o. 26 Yogolikma-ge, Yoanes-nen it yak ondosolar-e: ”An-nen-e we yi bem nak yi ma unpusu-t nde, kit kenaru buk nab-e kit kennggendumu yu me mendak worasu-o. 27 At iri na-ge an nimbirik lobok yusu-t nde, an-nen-e at ijok sum kere wusururag-e meya-o” luk yij-o. 28 Iri kwariga sa-ge o siri Mbetania-nen Yoanes-nen ap yi ma onposolat woragaid sa Yi Yorodan eyak ele bem-nen kwariga-o. Mbal Pem Nagawan Olomba Wam Marik 1:29-34 29 Nene luk kub-e Yesus na Yoanes eram lobok yosola, Yoanes na-ge at yik karuk-nen yosolar-e: ”Mbal Pem Nagawan olomba wam marik ap pidsa meya yidnak lak tak poso nap iri nde ker-o. 30 ’An ndet nibigit lak ma-net ar-e woraso me, an nimbirik lobok yuwa-t nde, an-e teberag-et nde, ar-e kek tak-nen yusu-o’ luk yigi nap na-ge yur-o. 31 Nanduk an-e at kabag-et woragi-t nde, Isarael nap-nen at enaru maklug-e, an-e ap yi ma onposolat woragi-o” luk yij-o. 32 Yurug-e, Yoanes na Yesus ebem wene konggorosolat-nen yosolar-e: ”Konak Indi-ge towe nggwende nggal aid arem-nen mbuwagarik, at ebem pak yosola, kagi-o. 33 Iri tarem-e an-e at kabag-et woragi-t nde, we yi bem yi ma unpuwakluk wirik nibidnak nap Mbal Pem Nagawan-nen yak norosolar-e: ’Konak Indi-ge mbumarik, ebem pak yosola kagun nap iri-nen Konak Indi bem ap yi ma unpuwa nab-e irir-o’ luk yak nirij-o. 34 Nde, an nerengen karuk-nen yak kundusu-o. At yu-ge Mbal Pem Nagawan Ambara-net yusu-o” luk yij-o. Yesus owosirak nandug-et len inpid wene 1:35-42 35 Nene luk kub-e Yoanes na at owosirak mberen inmin mendak worasoma-ge, 36 Yesus na wasola karuk, Yoanes-nen yosolar-e: ”Mbal Pem Nagawan olomba wam marik iri nde ker-o!” luk yij-o. 37 Yosoloma-ge, at owosirak mberen na-ge wene na kuluruk yigarig-e, Yesus imbirik mbiriga-o. 38 Imbirik mborogola, Yesus na nden kaga yik eneyasolat-nen kin wok onposolar-e: ”Li yu-ge wa-e. Kir-e no kore yil lobok yili-o?” luk yosoloma-ge, it-nen yogolar-e: ”Rabi wa-e. Kar-e ngge me woraso-o?” luk yiga-o. (Nde, Rabi iri-ge Mul Ondoso Nab-o yogolar-o). 39 Yogolikma-ge, Yesus-nen yak ondosolar-e: ”Kil mburuwog-o” luk yak ondosoloma-ge, at imin mbirigarik, at woraso sa karuk, at imin-et woraiga-o. Nde, iri tarem-e o keyama nggwe jam empat nggal-o. 40 Yoanes-nen yidnak wene kuluruk, Yesus imin mbiriga nap mberen na-ge misik na unu-ge Andereas, Simon Peterus owot irir-o. 41 Andereas iri-ge ndag-et nak at owe Simon ogore yil mberarik, kasoluk-nen yak tosolar-e: ”Mesias iri na kaige-o” luk yak tij-o. (Nde, Mesias min Kerisut min iri-ge Yunani wene bem-e Inmiri Yoso Nagawan-o yogolar-o.) 42 Iri lug-e, Andereas-nen Simon na Yesus eram ibil lobok yosola-ge, Yesus-nen Simon na yak tosolar-e: ”Kar-e Yona ambara Simon-nen yusu-o. Nde, kat kunu-ge Kepas-o” luk yarij-o. (Nde, Kepas min Peterus min iri-ge Yunani wene bem-e Kerep Ndobo-o yogolar-o.) Yesus-nen Pilipus min Natanael min ”Lobok yer-o” luk yak indid wene 1:43-51 43 Nene luk kub-e Yesus na-ge Nggalilea mbururak peragaij-o. Iri perasoluk, Pilipus na karuk-nen at yak tosolar-e: ”An nimin mburuwog-o” luk yak tij-o. 44 Nde, Pilipus na-ge Andereas min Peterus min enma Mbetsaira nab-er-o. 45 Nde, Pilipus na-nen Natanael ogore yil mberarik, kasoluk-nen yak tosolar-e: ”At lobok yurak urul-e Musa-nen imiri mbarak pidnak wene engga bem mbarosolat, Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap-nen na mbarogolat yiga nap iri na-ge kaige-o. At iri-ge Yusup ambara Nasaret nap Yesus-nen yusu-o” luk yak tij-o. 46 Yak tosoloma-ge, Natanael-nen yosolar-e: ”Konak mende mbi Nasaret nggal-nen lobok yurag-e ob-a?” luk yosoloma-ge, Pilipus-nen yosolar-e: ”Irit nde kil-et mburuwog-o” luk yij-o. 47 Nde, Natanael na Yesus eram lobok yosola karuk, Yesus-nen at imin yosolar-e: ”Ndemeret Isarael nap yu nde ker-o! At arem-e enesiget wene na yoso bug-o!” luk yij-o. 48 Yosoloma-ge, Natanael-nen Yesus kin wok obosolar-e: ”Kar-e nggesa-nen an karu yigen-o?” luk yosoloma-ge, Yesus-nen at yak tosolar-e: ”Pilipus-nen awo wene mbo kibigit lak ma-net kar-e e elem pem koreyak worala, keyagi nar-o” luk yak tij-o. 49 Yak tosoloma-ge, Natanael-nen at yak tosolar-e: ”Mul Ondoso Nap wa-e. Kar-e Mbal Pem Nagawan ambara-t keyagi-o! Isarael nap ennggendumu nagawan-e kar-er-o!” luk yij-o. 50 Yosoloma-ge, Yesus-nen at yak tosolar-e: ”Kar-e ’E elem pem koreyak worala, keyagi-o’ luk yak kirigi bem-net kindi angin tubu yigen-a? Wene yosola kuligen iri-ge marig-er-et nde, wene nggulog-e abok-nen nde kagun-o!” luk yak tij-o. 51 Iri luk, Yesus-nen at yak tosolar-e: ”An-e ndemeret yak kurusu-o. Aid arem tu kuwak yosola, Mbal Pem Nagawan-nen idnak aid nab-e Ap Ambara an nebem lagolat, mbuwagolat yogola kagun-o” luk yij-o. |
@LAI 1992, 1994
Indonesian Bible Society