Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

LUKAS 24 - Nanduk Ngget Tul Pidnak Wene


Yesus uruk agaid wene 24:1-12
( Mt 28:1-10 ; Mk 16:1-8 ; Yo 20:1-10 )

1 Nene luk, Minggu tarem-e mo nggeret kona pil luwasola-ge, kwami ereya na-ge kerep ndome mborogolar-e, emben konak mende lid lud tak piga na waruk mbiriga-o.

2 Mbirigarik, wok yiganggal-e, kerep tumende nggelak pidnak na lembera keya bidnak kaiga-o.

3 Alama-ge, nggwiganggal-e, Nagawan Indo Yesus orogwak na iri me-ge lak nde kaiga-o.

4 Iri kagoluk, it inndi kabak yogolat, mendak worakmu-ge, ereya na-net unsum abinal worak nap mberen it entalu mendak woragola, eneyaiga-o.

5 Eneyagoluk, kwiye-nen pabok pogolar-e, kwami iri-ge entare nggwe nggweyak pem yud tud mbigarik woragola-ge, mberen nap iri-nen it yak ondogolar-e, ”Kir-e noluk-nen wat yidnak nap enggenggerak-nen uruk yidnak nap na kore yili-o?

6 Ar-e yu me-ge lag-o. Uruk agaij-o. At nanduk Nggalilea woralat-nen yak kondosolar-e:

7 ’Ap Ambara an-e mondok meya yugwi nap ininggem wesera nubuwama, e lang pang tak pem panggarak nubuwama, mberen nene luk, kenan tak purak pem-e nuruk yimin-o’ luk yak kindid na yebet ker-o” luk yak indiga-o.

8 Yak ondogolikma-ge, kwami na-ge Yesus-nen yidnak wene na yebet karuk,

9 kerep ndome-nen nden karuk mbirigarig-e, wene iri na oboksa Yesus owosirak sebelas min Yesus imin nugwi nap erep oboksa min kenggera yak indiga-o.

10 Wene iri yak indiga kwami na unnu-ge o Magaralena kwe Maria min Yoana min Yakobus ija Maria min it inmin woragwi kweyap min-nen wene na Yesus imin nugwi nap yak indiga-o.

11 Alat-nde, Yesus imin nugwi nap-nen peragolar-e, wene yu-ge ennesiget nde yili-o luk, te rak piga-o.

12 Alat nde, Peterus na men luk, kerep ndome na puburak mberarig-e, tebe luk nggwal kagaidnggal-e, erep mbi kagit lak, perena keya bidnak sum loro iri nak kagaij-o. Karuk, wi lug-e, ama mborosolar-e, iri kwaridnak na bem indi-ge yi ngarak ndi ngarak mbirij-o.


O Emaus tulabiyem-nen Yesus na inmbiri bem nam yidnak wene 24:13-35
( Mk 16:12-13 )

13 Iri na tarem-et at owosirak mberen-e o siri misik unu-ge Emaus mbiriga-o. Nde, Yerusalem-nen mbutluk, Emaus wok yogolar-e, keyama nggal wok yugwi-o (sebelas kilometer).

14 Tula mborogolar-e, Yesus kwat ibiga wene ereba na kinggiril kinggiril mbiriga-o.

15 It-nen iri wene na kinggiril kinggiril mborogolat, yak kerak mburukmu-ge, Yesus na it endam wok luk, it totno mbiriga-o.

16 Nde, it-nen Yesus na kaiga-t nde, ndemeret Yesus-o luk yenggerak pigit lak yiga-o.

17 Alama-ge, Yesus-nen it yak ondosolar-e: ”Kit no wene yil yil mbitli-o?” luk yak ondosoloma-ge, it enmberek na-ge entare nggum ludsa ndong yiga-o.

18 Iri luk, at misik unu-ge Keleopas-nen at kin wok obosolar-e: ”Nab-o. Kar-e ap sal-a? Kar-e Yerusalem woraso-t nde, yawo-nen iri me kwat yusu iri-ge kat karig-et karu bug-a?” luk yak tij-o.

19 Yak tosoloma-ge, Yesus-nen it kin wok onposolar-e: ”No kwaridnak min yili-o?” luk yosoloma-ge, it-nen yogolar-e: ”Nasaret nap Yesus na kwat ibidnak wene nde yige-o. At iri-ge Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yoso nap me, at-nen yoso min at-nen kwaroso min iri-ge Mbal Pem Nagawan min ap oboksa min-nen yik kagolar-e, ar-e amawi worak irit kagwi-o.

20 Iri yik kagwi-t nde, nit nentepan omborak nagawan min nit nenlem nap ennggendumu-nen enne kulugwi nap min-nen at wuruwakluk, iminep wisirik pikma, e lang pang tak pem panggarak piga-o.

21 Nde, nit-nen-e nit Isarael nap wesera nenarik tak puwa nab-e yur-o luk, nindi-ge at ebem mbung mbung tak worakmu, wirikma nir-e mberen nene luk worali-o

22 Nde, nit ninmin waring kagwi kwami ereb-e o nda yosoloma, ap yapma pidnak sa mbiriga-t nde,

23 at orogwak lak kaiga-o. Lak alama-ge, it na tuguruk lobok yigarik-nen yogolar-e: ’Nir-e aid nap eneyaige-o. Nde, it-nen yogolar-e: Yesus na-ge uruk yij-o luk yak nindiga-o’ luk yak nondogola, nir-e wendet yige-o.

24 Wendet yogola-ge, nit nennggamirak ereb-e at yapma pidnak sa mbirigarik kaiganggal-e, kwami-nen yak indiga na ndemeret yidnak irit kaiga-t nde, Yesus perak nde kagit lag-o” luk yiga-o.

25 Yogolikma-ge, at-nen it yak ondosolar-e: ”Kir-e ndemeret wid-nen yili-o. Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap-nen yidnak wene oboksa bem kinndi kwara angin tubu yigit lak yu-ge ngge-o!

26 Abok lobok yuwa Kerisut-nen iri nggal nandug-e andi bandi karuk-net kek tak ubuwa bug-a?” luk yij-o.

27 Yurug-e, Mbal Pem Nagawan engga bem-nen at kwat uburak obok mbaridnak pidsa-ge Musa-nen mbaridnak wene na bem tel korarik, yak indil indil Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap oboksa-nen mbaridnak wene bem pil mborosolar-e, ”Iri nggal yosolat-nen yidnag-e” luk mul indil indil mbirij-o.

28 Mul ondosolar-e, o it wok yurak sa iri na panggosa wok yogolar-e, Yesus na nok mbururak nggal yij-et nde,

29 it enmberek-nen at puk tak pogolat-nen yogolar-e: ”O ki yekluk, ndamuk yusu me, nit totno wolmog-o” yogolikma-ge, Yesus na-ge it inmin nene yekluk, it enma nggwij-o.

30 Nde, it inmin nokluk, kore lug-e, Yesus-nen oroti wanuruk, Mbal Pem Nagawan wa yak turuk, ndeksa ligik puruk, tembesa mak indij-o.

31 Iri yosoloma-ge, it enlengen na kuwak luk, Yesus na yenggerak kaiga-t nde, it enlengen pem ereya na-net lak nak agaij-o.

32 Lak alama-ge, it na it nak yak kerak mbogolar-e: ”Tulabiyem lobok yogolar-e, nit ninmin wene ndorosolat, Mbal Pem Nagawan engga bem mbaridnak wene mul nondosolat kwarosola-ge, nit ninndi embem yosola kaige na-ge lag-a?” luk yiga-o.

33 Yuruk, ereya na-net men luk, tuguruk Yerusalem mbiriganggal-e, Yesus owosirak sebelas na min it erep na inmin ndok worak worakmu, eneyaiga-o.

34 Nde, it-nen ap mberen na yak ondogolar-e: ”Nagawan Indo na ndemeret uruk yamu-o! At na at-net Simon imbiri bem nam agaij-o!” luk yak indiga-o.

35 Yogolikma-ge, mberen nap na-ge tula mborogolat-nen kwaridnak wene yak ondogolat, Nagawan Indo-nen oroti ndeksa mak ondosola, yenggerak kaiga wene yak ondogolat yiga-o.


Yesus na at ondomok-net at owosirak inmbiri bem nam yid wene 24:36-49
( Mt 28:16-20 ; Mk 16:14-18 ; Yo 20:9-13 ; YidW 1:6-8 )

36 Yesus men yidnak wene yogolat worakmu ereya na-net mimo Yesus na it ennggendumu mendak-nen it yak ondosolar-e: ”Kinndi yek tag-et wolmer-o” luk yak indij-o.

37 Alat nde, it-nen-e ”Yu-ge ngena nde kali-o” luk kwiye luk wendet yiga-o.

38 Alat nde, Yesus-nen it yak ondosolar-e: ”Kir-e noluk-nen kwiye yogolat, an nimin kinndi mberen yili-o?

39 An ninggi min nijok min piruruk, ndemeret an-net yusu-o luk kenaru mer-o. Kininggi-nen tena nuburuk-nen na ker-o. Ngena-ge an worasu yu nggal ino min owak min worag-e lag-o” luk yij-o.

40 Wene na yosolar-e, at inggi min ijok min mirik onposolat nuk kagaij-o.

41 Nde, it iri-ge wi luk, enalin enalen yogolat me, ndemerer-o, luk kwara yebet kagit lak ala-ge, at-nen it yak ondosolar-e: ”Kit kendam-e nunggwi mende mbi worasu, lak?” luk yij-o.

42 Yosoloma-ge, it-nen-e keyane wora erep mbi wok togoloma-ge,

43 Yesus-nen wanarik, it inmbiri bem-et ninggij-o.

44 Iri luk, at-nen it yak ondosolar-e: ”Nanduk an-e kit kinmin woralat-nen yak kindigi wene-ge yur-o. An kwat nuburak mbaridnak wene-ge Musa-nen imiri mbarak pidnak wene bem mbaridnak engga bem-nen na irit, Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap-nen mbaridnak engga bem-nen na irit, Ndawi Engga bem-nen mbaridnak na irit, mbarak worasu iri na ndak ndag-et mondok kwat nubuwa-o luk yak kindigi nar-o” luk yak indij-o.

45 Yak unduruk, Mbal Pem Nagawan engga bem-nen mbaridnak iri na ebe-ge iri yosolat-nen yamu-o, luk yebet kujwaklug-e, Yesus-nen it inndi tu kuwarak posolat-nen

46 yak ondosolar-e: ”Mbal Pem Nagawan engga bem-nen mbaridnak wene-ge yur-o: ’Kerisut na andi bandi karuk, mberen nene luk, kenan tak purak pem wat yidnak nap ennggenggerak-nen uruk ma-o.’

47 Nde, wene iri na Kerisut unu bem tomborogolar-e, Yerusalem-nen tel kutluk, yi nap ndi nap enlem oboksa yak ondogolar-e: ’Kondok yer-o. Kondok yogola-ge, Mbal Pem Nagawan-nen kit meya yidnak amberam tak puwa-o’ luk mondok yak undurag-o.

48 Nde, wene yu kwat yosola, kenlengen-nen kaigep nab-e kit-nen yili-o.

49 Nde, an Neid-nen urul pidnak na-ge an-nen kendam pil lobok yimin-o. Alat nde, Mbal Pem Nagawan-nen idnak amawi-ge kin kenpem mbumakluk, o siri yu me-t towarak wolmer-o” luk yak indij-o.


Yesus aid arem lagaid wene 24:50-53
( Mk 16:19-20 ; YidW 1:9-11 )

50 Iri luk, Yesus-nen it inmin Yerusalem na keya buruk mbirigarig-e, o Mbetania wok lug-e, at owosirak enambigit inggi purug-e, imbiringgat tak inpij-o.

51 Imbiringgat tak onposolat ereya na-net it na keya unpuruk, aid arem lek karuk lagaij-o.

52 Lasola-ge, it na endaru yunggu luk, at erembel wanuruk, enalin enalen min-et Yerusalem tuguruk mbiriga-o.

53 Mbirigarig-e, it pempa Mbal Pem Nagawan ama-nen Mbal Pem Nagawan unu kek tak pogolat woraiga-o.

Lean sinn:



Sanasan