Kolosi 3 - U Bulunagana U Niga1 E Sunahan e hatakei pouts gono mera ii limiou e Kristo tara tou mate i tanen. Bara! Alimiou go kato sil taleiam a manka ni Kolö, te gumna e Kristo tara pal matou tere Sunahan. 2 Hakats kap nitöa naiam a mankana i Kolö. Ma hakats silemi a mankana i puta. 3 Taraha, alimiou u mate hakapaiam, na nimana tara nitöatöa i tamilimiou e mousuna tere Kristo ba limiou te ka hoboto mia tere Sunahan. 4 E Kristo a mouna a nitöatöa i tamilimiou, na pöata te butu pouts nen romana, alimiou e ka gono has memouen turu hiharöto pan i tanen. A nitöatöa na i manasa na nitöatöa na i romana 5 Alimiou go hanöan töa baneiam u ngilngilina i puta te kana i peisa milimiou: te tsikolo uaier na te hiakaka gono uaier, na markato a korkoriana, na markato na turu ngil u omi. Na limiou goma ngil bemi a peisamiou a manka tara palair u katuun. A markato teka e here nei a katuun te hatsunonena u kesa. 6 A man markato teka e kato haraharaha koruena e Sunahan, nonei ena hahuna ranou u katuun te hipus naren. 7 Na limiou u kato has uaiam teka tara pöata tu kamia limiou i gusura u mar katuun u omi teka. 8 Kaba i romana alimiou go ba naiam a man markato hoboto teka: a markato te raharaha uaier na markato te omi menari a tai na markato te ranga homi meri a katuun na u ranga homi. 9 E möa tu gamoein a tana katuun, taraha alimiou u hapolasa ba hakapa niam a man markato na u ngilngilina i puta. 10 Na limiou e ka tala memiou u hakhakats na u ngilngil u tsimus u niga. E Sunahan te habutu raiou limiou e kato here ranei limiou a peisanen. Na nonei e taguhu ranou limiou tego atei haniga sil mena mien limiou. 11 Na tara markato a tsimus teka, e möa lel ta toun Jiu na e möa lel ta katuun tega hapö. Na e Sunahan ema hakats has ranei eresi u katuun halhal na eresi u katunur i gusuna latu na u katuun te hakhakui puku raier na u katuun te tuol peisa naier a peisaren. E möa. I romana e Kristo te panina na nonei e kana iahar u katuun hoboto i tanen. 12 E Sunahan e hopö kap sil railimiou tego katuun uaiam limiou i tanen na nonei e ngil koru ranou limiou. Tara markato tala teka ba limiou te hiakaka haniga miou bate niga mia tara palai. Alimiou go kato hateteneiam a peisa milimiou bate tuatami mia tara palai batema tatei raraha boroboro rami u katuun te kato homiria i tamiliou. 13 Alimiou goma hakats sil balemi a manka man omi tara katuun. Te kato homiria u katuun i tamilimiou, solopali. Alimiou go tara pouts raiam u katuun te kato homiria i tamilimiou, temar tara pouts has merai limiou e Sunahan ti kato homi has uaiam limiou i tanen. 14 Na tara mamanaka teka, alimiou go hatagaleiam u ngilina tara mamanaka a niga. A markato teka e las gögono haniga rena a manka hoboto ba nori te ka haniga hoboto nitöar. 15 Na a masalohana tere Kristo ega mammam nitöani a nitöatöa i tamilimiou. E Sunahan e ngö gögono hoboto raiou limiou tego kato menai limiou a töa a katuun bate hiakaka haniga hoboto miou. Ba limiou te haniga nitöa uamiou i tanen. 16 U raranga tere Kristo ega ka nitöaia i torimilimiou bate hatakuieiena a mamanaka a niga. Hatuts rami u katuun a mamana niatei a niga ba nori te kukutie ren. Ba limiou te kömemiou u sam na u köman lotu na u köma te hatakeiena u namnamei u göagono i torimilimiou. Tara pöata te köma mia limiou, ba torimilimiou te haniga has uana tere Sunahan. 17 Na tara mamanaka hoboto te katoe milimiou na te ranga namilimiou, kato mena mi tara solo tere Iesu a Tsunono ba limiou te haniga sila mia i tanen tere Sunahan e Tamarara. A man maroro tegi marka haniga hoboto uu ra 18 A touhaliou te hitölur, hengo raiam a pal tson i tamilimiou, taraha nonei a markato teka te hanigeiena a Tsunono. 19 Na pal tson te hitölur, ngil raiam a touhaliou i tamilimiou batema raharaha ramien. 20 Na limiou a galapien, hengo nitöa raiam u tamamilimiou na u tsinamilimiou, taraha a Tsunono e ngileiena a markato teka. 21 U tamara galapien, alimiou goma raharaha rami a galapien i tamilimiou. Nori e namots sökanar. 22 Na u katunun kukui puku, hengo raiam u katuun pan i tamilimiou tara mamanaka bate kukutemiou aha te ranga naren. Ma hengo puku rami tara pöata te peito rarien limiou tego kato hasasaala mera mien limiou. E möa. Alimiou go hengo nitöa mera mien u ngil pan i torimilimiou bate matoutemiou a Tsunono i Kolö. 23 Tara mamanaka te katoe milimiou, kui hatagala koruiam. E here na alimiou ema kui mia turu katuun pan i tamilimiou kaba tara Tsunono pan i Kolö. 24 Taraha, a Tsunono e hala ranei romana limiou u hamatana u niga. Alimiou e luemiou romana u hamatana te haputu raneien u katuun i tanen. Taraha, alimiou e kui sil korue miou e Kristo. Nonei a Tsunono i tamilimiou. 25 A katuun te kato homina e lu hase nou a hihol tara markato a omi i tanen. E Sunahan e ngil hoboto rena u katuun pan na u katunun kui tara manka ti katoeien. |
© (Active) Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.
Wycliffe Bible Translators, Inc.