Aposol 26 - U Bulunagana U NigaE Pol e rangaia i matana e Agripa 1 Be Agripa e poeiena tere Pol, “Alö e tatei ranga beiem a peisamölö.” Be Pol e hasoasei nena a limanen me hatanian rangana. 2 Ba nonei e poeiena, “O King Agripa. Alia e sasaala koru megu te hengo memulei lö u kout i tar i romana balia te hatei negu a manka hoboto te kout sil meri lia u Jiu. 3 Taraha, alö e atei sil haniga koruem a markato hoboto na man harangata turu Jiu. Balia te ranga hataatagigu tego hengo menai lö alia ba tema haseseimi. 4 “U Jiu hoboto e atei siler a markato i tar tu pien noaia lia bate antunana i romana. Nori e atei siler tu kaia lia i han, na i Jerusalem. 5 Nori e solon atei siler tu ka uu lia turu Parasi, a pala te kukute hamatskö koruer u lotu i tarara. Nori e tatei hatei ner a ka teka turu ngil peisa i taren. 6 Na i romana alia e tuol gia teka turu kout, taraha alia e hamanegu te mana uana u raranga te hopö kapiin e Sunahan turu tuburara i manasa. 7 Nonei u töa u raranga noahas te hamana ria a maloto na huol a hun katuun i tarara tegi lueiou, ba nori te hatsunono hapaner e Sunahan turu mamana u lan na tara mamana bong. Na nonei lasi u töa u nihamana teka te kout meri lia u Jiu, o King. 8 Ga e ha tsiponina balimiou te pei miou, ‘Ara ema hamana rei tego tatei hatakei pouts menai e Sunahan u katuun ti mate?’ 9 “I manasa alia has u pei go hitagala sil tego kato homi menai lia a solona e Iesu na i Nasaret. 10 Na lia u markato has uu teka i Jerusalem. Alia u lui u raranga u mal turu pris pan balia te hakarabus regu u katuun tere Sunahan. Na tara pöata ti katsin kato hamate raien balia te haniga hasigu. 11 Alia u hahuna hapara raien tara man luman lotu hoboto turu Jiu na u torohana hatagala sil tegi ranga uaien bate holis ner a manka ti hamanaien. Alia u raharaha homi koru raien me kute has meragien turu han i lehana tegona kato homi meraien lia.” E Pol e hatararein te palis menai e Iesu u hakats i tanen ( Aposol 9:1-19 , Aposol 22:6-16 ) 12 Be Pol e ranga lenina me poeiena, “Alia u la mei u raranga u mal turu tson mammam turu pris na u katuun u kapan tego la uu lia i Damaskus tegona lu has merailia u kristen. 13 O King, alia u la noaia i maroro tara söasa balia e taregu u töa u ualesalana i Kolö te alesala balein a pitala, ba nonei e piraha hahise noulia na u katuun has ti la gono meiou lia. 14 Ba lam e rus hoboto uam i puta turu tsiktsiki, balia e hengoegu u töa u ranga turu HaHibru bate poeiena i tar, ‘O Sol, o Sol, aha te kato hakamits sile milö alia? Alö peisa te kato hakamits poutsem a peisam. E here nei a bulmakau a tson te kiki hatoumurena a tsi ruei tara katuun i tanen.’ 15 “Ba lia e poeiegu, ‘O tsunono, esi alö?’ Ba Tsunono e poeiena, ‘Alia e Iesu, a katuun te kato hakamitse mölö. 16 Takei, ba lö te tuolum. Alia e butu sile gia i tamölö tego hopö kap mei lö balö te katunun kui uamou i tar. Alö ena hatei ramou u katuun, a ka te tare mula lö i romana na tara manka te haröte goui lia lö i murimuri. 17 Alia e hala mena goui lö tara honoto mölö na turu katuun tema Jiu ri, ba lia te taguhe gou romana lö ba nori tema kato homie roui lö. 18 Alia e hala sile goui lö tegona hatuts meraien lö u raranga i tar na tegi habirits ba menaien a man markato a man omi te here nei u kuhil. Alia e hala mena goui lö i taren tegi habirits uaien tara markato a niga te here nei u ualesala, ba lö tena habirits ba ramien a nitagala tere Satan ba nori te habirits uaier tere Sunahan. Ba lia te luba negou a man markato a man omi turu katuun te hamana ria i tar, ba nori te lue riou a makum i taren i gusuna u katuun te hopö kap berai e Sunahan a peisanen.’” E Pol e hatararein a toukui i tanen 19 Be Pol e ranga noana me poeiena, “O King Agripa, alia uma hipus nai a kana i Kolö teka tu tare malia. 20 Alia u la mam uu i Damaskus mena hatei ragi u katuun tegi hakapa menaien a man markato a man omi na man hakats a man omi i taren bate habirits uaier tere Sunahan, na tegi kato menaien a manka te haröto nena ti hakapa koru menaien a markato a omi na u hakats u omi i taren. Na lia u kato has uu iesana i Jerusalem na tara man han hoboto i Judia na turu katuun has tema Jiu ri. 21 Nonei lasi a ka teka ti lu sil mei lia u Jiu i Luman Lotu Pan be torohanan atung hamate riou lia. 22 Na te antunana i romana e Sunahan e taguhe ioulia, balia te tuol gia teka bate hatei negu a manka teka tara katuun papala na turu tsunono has. Na lia e katoegu u mar ranga noa lahas ti katoi u propet na e Mosis i manasa tara manka tega butu. 23 U ranga teka e poeiena e Mesaia a katuun te hahalose rara ega sagohi a kamits ba nonei te takei mam pouts noa tara tou mate ba nonei tena habulungana nena tego lu pouts merai e Sunahan u Jiu na u katuun tema Jiu ri.” 24 Pöata te ranga noaia e Pol, be Pestus e kuna me poeiena, “O Pol, a baku mölö ema kui lel nei! A niatei pan i tamölö e kato hamomolöe noulö!” 25 Be Pol e poeiena, “Alia ema momolö gi! U ranga i tar e manana na e matskö hasina. 26 U mana koru a King e atei silena a manka teka, na i matamölö alia ema matsingolo nagi tego ranga uu lia. Alia e atei hamana sil koruegu e möa ta ka tega mous bani a matamölö, taraha a manka teka ima katoei i mous. 27 King Agripa, alö e hamana has rem u propet tere Sunahan? Alia e atei silegu alö e hamanam.” 28 Be Agripa e poeiena tere Pol, “Ga lö e tuke hasesei korue moulia tego hamana uu lia tere Iesu?” 29 Be Pol e poeiena, “Hasesei tsi e möa, alia e matesil koruegu tego here menai lö alia, na u katuun hoboto has te hengoe riou lia i romana, kaba tara tsien puku teka.” 30 Be King e takeina na e gamman na e Benis, na u katuun ti gum gono meien i takei has. 31 Ba pöata ti lakasaien ba nori e poeier, “A katuun teka ema katoe ii ta ka tegi atung hamate meien tsi tegi karabus meien.” 32 Be Agripa e poeiena tere Pestus, “Sanena a katuun teka tema kato peisa sile ii tega la uaien romana turu kout tere Sisa, nonei sanena e hapureseier.” |
© (Active) Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.
Wycliffe Bible Translators, Inc.