Biblia Todo Logo
Bìoball air-loidhne

- Sanasan -

Maliko 1 - Lufingano Lupya


Ukudalika kwa Yohane umubatisi
( Matayo 3:1-12 ; Luka 3:1-18 ; Yohane 1:19-28 )

1 Umuvango gwa Ulukani Ulunofu lwa Yesu Kilisito Umwana va Nguluvi.

2 Ndawe lwandikwe nu muvisi Yesaya: “Lavage ngumutuma umuvanda vangu akulongolele; yemwene yawuyapa ing'asi yako.

3 Iliswi ilya Umunu ilipulisa mubalali: ‘Mumuwuyapilage ing'asi Umutwa, mugololage ifikolo fyakwe.’”

4 Yohane umubatisi awonike mubalali idalika ulwa luvavaje avanu ukupela inzanangifu nu kubatisiwa sambi Nguluvi avadegepele inzanangifu sawo.

5 Neke pevamubitile avanu mbevali ava ku Yudaya na ava ku Yelusalemu, neke pevabatisiwe na umwene ku mukoga gwa Yolodani vipela inzanangifu sawo.

6 Ino Yohane afwalige umwenda ugwe mutive nu lubahila lwa ingamiya na umusipi gwa ing'ingo mukigudi chakwe. Alisige imanzi na uwuuki mwihala.

7 Nave adalikige itigila, “Pa nene akusa umunyaludali ukundutila nene; kwa uyu nene sinywaniti ngondame mamise nambi kuhudula imikova ja indatu sakwe.

8 Nene nguvabatisa kwa lulenga, neke umwene saavabatisa kwa Umuhe Umwelu.”


Yesu ibatisiwa nu kugelwa
( Matayo 3:13—4:11 ; Luka 3:21-22 ; 4:1-13 )

9 Ifilo fila Yesu aasile uluhuma ku Nasaleti iya ku Galilaya neke abatisiwe na Yohane ku mukoga gwa ku Yolodani.

10 Neke na peahumile mululenga uluvala lulo awene kuchanya kudindwike neke Umuhe iikage kulumwene wita ingunda.

11 Iliswi lyapulise kuchanya litigila, “Veve ye veve ve mwanangu vemwende vangu yendinogelwa na veve.”

12 Lulusika lulo Umuhe Umwelu amusogwise Yesu kubalali,

13 ikalite kubalali filo machumi gatayi, igelwa na setani. Ekuko pamwi na ifikoko ifya mwihala, neke vanyivaha vamupigilage.


Yesu akuvakemela avalofi avatayi
( Matayo 4:12-22 ; Luka 4:14 ; 5:1-11 )

14 Yohane pevamusopite mundinde, Yesu ahele ku Galilaya idalika Ulukani Ulunofu lwa Nguluvi, Itigila,

15 “Ulusika yelukwilye, na Uwutwa wa Nguluvi wuhegelye. Mupelage neke mufuuwe Ulukani Ulunofu!”

16 Na peilutila mumwani iya inyanza ya ku Galilaya, avawene avalofi vavili; Simoni na Andeleya umunyalukolo vakwe vitoosa ifilovelo valove isomba.

17 Yesu swe akuvatigila, “Muninile nene ndivawuyapa muve mwivalofi va avanu.”

18 Ulusika lululaga vafilesile ifilovelo fyawo neke vamuninile Yesu.

19 Na peahele pawutalo ludodo, avawene Yakobo Umwana va Sebedayo nayi Yohane umwanakwave vevevali mukipugu viwuyapa ifilovelo.

20 Yesu avakemelye lulusika lulo, nawo ndawe vamulekige udadawo Sebedayo mukipugu pamwi na avakami, swe vakumuninila.


Umunu umunyalisoka
( Luka 4:31-37 )

21 Yesu na avanyigendo vakwe vafikite ku Kapelenaumu, na chave kifika ikimunyi icha isabato, Yesu inje musinagogi ivanga ukwigisa.

22 Avanu mbevali vasasave pevapulike inzigiso sakwe, pakuva avigisi nda munu umunyalulagi sindawe avigisi va indagilo. siigisigi ndawe avagisi vawo va indagilo, pesi e munu yeawonekige wita munyalulagi.

23 Ulusika lulo awonike musinagogi mula umunu umunyalisoka,

24 ayofile, “Wina kiki nahwehwe, veve Yesu va ku Nasaleti? Ngali wusile utwanange? Ngulukagula ulwa veve winani; veve wi Mwelu va Nguluvi!”

25 Neke Yesu alikenyele itigila, “Katuke! Hege kulumunu uyu.”

26 Ndawe ilisoka lyamupelige ililibisi umunu uyo, swe iyovela pachanya, swe ndawe lyamuhumige.

27 Avanu mbevali vasasavale swe vivanga ukwiwusa vitigila, “Iki kiki? Nzigiso mya? Umunu uyu ina uludali ilagila na masoka gakumupulika!”

28 Ing'ani sa Yesu satagalye wuhulo mbekuli mulutanana lwa mu Galilaya.


Yesu iponia avanu wolofu
( Matayo 8:14-17 ; Luka 4:38-41 )

29 Vahumite musinagogi vahele kidonya mukaye ya Simoni na Andeleya; Yakobo na Yohane vahelelise.

30 Ino umung'inetu uyumwi umukwive va Simoni alavasise imbungo yeyimwibete. Lulusika lulo peafikite Yesu vamulongele ulwa uwutamwa.

31 Yesu akumubitila umung'inetu uyo, akumwibata iliwoko akumulamusa. Swe imbungo iyo yikumuleka, ndawe avangige ukuvapigila.

32 Ikinyamihye kikila, ilisuva pelisota, vamuletye Yesu avanu avatamwa mbevali na vanyamasoka.

33 Neke avanu mbevali va muboma yila vakong'anage pamulyango.

34 Nave Yesu avaponise avanu wolofu avali na ifitamwa ifili polofu; agahumyage na amasoka molofu; na siagatawi amasoka galonge kinu pakuva gegamusele ukuta umwene ye nani.


Yesu idalika mu Galilaya
( Luka 4:42-44 )

35 Ikimunyi cha kavili pamilawu we pekutitu, Yesu ahesile swe ibita apono apakinyele akwifunya kuko.

36 Neke Simoni na avayagwe vahele ukumulela.

37 Na pevamuwene, vamulonje, “Avanu mbevali vakukolela veve.”

38 Neke avatigile, “Leke hwehwe tubite mu boma isingi isa mwipi ngadalike nakuko; pakuva ulu lwelwene lwendasye kono.”

39 Swe ndawe agendige mu Galilaya mbeyili idalika uko mu masinagogi na ukugahumya amasoka.


Yesu akumuponia umunu umunyawukoma
( Matayo 8:1-4 ; Luka 5:12-16 )

40 Umunu uyumwi umunyawukoma ahele kwa Yesu swe akumufugamila na ukumusuka itigila, “Wone wiwenda uhwanite umonie uwukoma!”

41 Swe Yesu akumuwonela ulusungu, igolola iliwoko lyakwe akumupamisa akumutigila, “Ndisaka uponage!”

42 Lulusika lulo uwukoma waponite na umuvili gwitelela.

43 Ndawe Yesu amutigilige angufyage ibitilage na ukumupavila akalipe,

44 “Ulamulongela munu ulukani ulu, pesi ukilagilage kulumutambisi; ukatawule ikitawulwa ukwimila ukutelela umuvili ndawe lwe avalaje Musa, sambi wolele ukuta yuponite.”

45 Neke umunu uyo ahele, ivanga ukutagalisa ulukani ulo, na ukulonga nzolofu mbekuli, na ukwambusa Yesu alemwe ukwiyelelula mu boma yeyeyivesaga; lwamuvaje ukwikala mwihala, apono pakifiho. Nambi ndahihyo avanu vamubitilige vihuma imbali mbesili.

Kihehe New Testament © Bible Society of Tanzania, 2004.

Bible Society of Tanzania
Lean sinn:



Sanasan