San Mateo 26 - Manityanati TupaxBapacheroma nikiubuma aiñenomati Jesús ( Mc 14.1-2 ; Lc 22.1-2 ; Jn 11.45-53 ) 1 Naukiche tɨchauki ñanunekakaxti Jesús, nanti ɨmo axɨmanuma nesaxti apóstoles: 2 –Axaño tɨtusiu aume, yopɨrɨkɨ axɨba tox naneneka iñatai pukɨnunkux Paxkua, axti Aɨtoxti ñoñɨnx ityoximianamati nauki aityakubaxiromati kɨtɨpɨ kurusɨx. 3 Au axɨmanio naneneka axɨbama ɨriatu axɨbama sacerdotes ichepe axɨbama mayɨriabuka axɨpekuki axɨbama judíos iyoberabaramakɨ kauta yɨriabuxti Caifás, ichepeti maniki ɨriatuxɨma axɨbama sacerdotes, 4 bapacheroma nikiubuma kausane nauki aiñenomati Jesús aɨbu ñatachemakakaxɨma, nauki aityabairomati. 5 Namatɨ sane: –Tapɨ uisamute ɨmo axɨna pukɨnunkux, nauki tapɨ ausɨratai ui makiataka. Taman paɨx iyarapata axɨna uxiantai norixh kɨtɨpɨti Jesús ( Mc 14.3-9 ; Jn 12.1-8 ) 6 Anankati Jesús au Betania, au nipoxti Simón, axti maniki nɨrixhti uimia leproso. 7 Akamanu sɨrotɨ taman paɨx esati aɨbu axɨna uxiantai norixh axɨna chiyaupɨ nikuax. Tapɨti Jesús anankati tɨmonsoti, tyone iyarapata axɨmanu axɨna uxiantai norixh ityati. 8 Axɨmanuma nesaxti apóstoles, naukiche astaimia, ɨnantɨ ɨmoma auki namatɨ: –¿Kausane ensoratai axɨna? 9 Uxiampɨ axtɨ pabenteo ityobo chama nuxia monixh, nauki atoxi ɨmo axɨbama taruku nityakisɨrɨkɨrɨma. 10 Onkoiti Jesús nuraxɨma, nanti ɨmoma: –¿Kausane abasikia kuata axɨna paɨx? Axɨna isamute saɨbuñɨ uxia. 11 Tyopiki axɨbama taruku nityakisɨrɨkɨxɨma aunantai abaxɨpeku nantax sɨsioma, tapɨ axɨñɨ chiyasikiapɨ naneneka auna abaxɨpeku. 12 Axɨna isamute axɨna paɨx, naukiche iyarapata axɨna uxiantai norixh sɨtɨpɨñɨ, sane ñakoñokokox iñemo kɨmenu niyɨkɨ kɨtu. 13 Ñemanuntu sukanañɨ aume iku nanaiña axɨna kɨx kauta urapoimia axɨbama omixha manityakax, urapoimiaintyo axɨna isamute axɨna paɨx, sane akionomakɨ iyo. Toxioti Jesús uiti Judas ( Mc 14.10-11 ; Lc 22.3-6 ) 14 Tamanti axɨpekukimia axɨmanuma doce nesaxti apóstoles, nɨrixhti Judas Iscariote, yebotitɨ anityati aɨbuma ɨriatuxɨma axɨmanuma sacerdotes 15 nanti ɨmoma: –¿Mantukubo nauxianka apityoximia iñemo, axɨñɨ ityoximiakati Jesús aume? Axɨma bapakarama ɨmoti treinta monikia. 16 Auki axti Judas bapacheroti kausane nikiubuti nauki atoxiti Jesús uiti ɨmoma. Tyakɨrux niyakaxti Yɨriabux ( Mc 14.12-25 ; Lc 22.7-23 ; Jn 13.21-30 ; 1 Co 11.23-26 ) 17 Au axɨmanu kusɨrɨbo nanenes ɨmo pukɨnunkux auche basoma pan champɨ levadura eana, axɨmanuma nesaxti apóstoles sɨromatɨ esati Jesús ankirioma pɨnanakiti: –¿Kauta axianka somenotɨ sopisamune aemo nauki aka ɨmo axɨna Paxkua? 18 Aiñumuti nuraxɨma: –Amekosi au axɨmanio poka, au nipoxti maniki ñoñɨnx, amukanaño ɨmoti: ‘Nanti Maestro: Tɨsaimia mapakɨmunkutux iñemo, yɨkatɨ tanu au napo ipukɨnu ɨmo Paxkua aɨbuma axɨbama niyesa apóstoles.’ 19 Axɨmanuma nesaxti apóstoles isamutema takana yakɨpukuxti Jesús ɨmoma, akamanu ikoñokotama nauki a'ama ɨmo Paxkua. 20 Naukiche tɨtobikia, axti Jesús tɨmonsoti nauki a'ati aɨbuma axɨmanuma doce nesaxti apóstoles. 21 Naukiche amonkoma basoma, nanti ɨmoma: –Ñemanauntu sukanañɨ aume tamanti abaxɨpekuki ityoximianatiñɨ. 22 Auki taruku nisuchekixhimia, taikianati taman ñankitioma pɨnanakiti: –Yɨriabux, ¿ensapɨ axɨñɨ? 23 Aiñumuti Jesús nuraxɨma: –Tamanti naki ipiankatati pan ichepeñɨ auna aukiche ixhaka, ityoximianatiñɨ ñana. 24 Axti Aɨtoxti ñoñɨnx sɨrotitɨki isiuki axɨmanu kutubiux takana axɨmanio nantɨ iku Nikorox. ¡Takisɨrɨtiatai ñana axti naki uiche aityoximianati! Uxiampɨ tɨkañe axtɨ chɨkuatatipɨ iku axɨna kɨx. 25 Auki axti Judas, axti naki anati aɨbu nixhankaxti aityoximianati, ñankitioti pɨnanakiti: –Maestro, ¿ensapɨ axɨñɨ? –Aiñumuti Jesús–obi uraboi. 26 Naukiche amonkomainki basoma, ikiatati Jesús mekuti axɨmanu pan, naukiche tɨmachampienkanati ɨmoti Tupax, chepesɨro uiti aityoximiati ɨmo axɨmanuma nesaxti apóstoles, nanti sane: –Apasusiu auba, axɨna tyone nisɨtɨpɨ. 27 Auki aikiantityo mekuti taman taropes, naukiche tɨmachampienkanati ɨmoti Tupax, ityoximiatati ɨmoma, nanti sane: –Aucha namanaiña axaño auki axɨna taropes, 28 ityopiki axɨna tyone niñoto, uixh atusi ta ñemanauntu axɨmanu tratox, arapara autopiki nauki amoximiaka tato nanaiña axɨba nomɨnantɨ aboi. 29 Ñemanauntu sukanañɨ aume chanantopɨ icha tato axɨna vino ikuki kɨx, chepe axtɨ iñatai axɨmanu nanenes ñana auche icha tato iyebo vino aupu kauta nakaxti Iyaɨ. Urapoiti Jesús axti Peru chisuputaratipɨ ñana ( Mc 14.26-31 ; Lc 22.31-34 ; Jn 13.36-38 ) 30 Naukiche tɨchauki ñasonikixhimia axɨmanio salmos, sɨromatɨ onɨ axɨmanu Yirityux Olivos. 31 Nanti Jesús ɨmoma: –Namanaiña axaño kaɨma axɨna tobixh ensoro amopɨnanaki napakokonaunku iñemo. Sane nantɨ iku axɨba Nikorox: ‘Ityabaikiati naki asaratitɨ yutaku nobixhaka, tapɨ nobixhaka kaɨma omiñaxinaña.’ 32 Axtɨ isɨborikia tato, iyoberabakio tatityo au Galilea. 33 Aiñumuti Peru nuraxti: –Axtɨ makiataka ensoro ñakokonaunkuxɨma aemo, axɨñɨ chiñensonokotapɨ. 34 Nanti Jesús ɨmoti: –Ñemanauntu sukanañɨ aemo kaɨma axɨna tobixh, kɨmenu nipuku po'ox, trex urapakai ta chasuputakapɨñɨ. 35 Nanti Peru ɨmoti: –Champɨ nɨmoche axtɨ isonka achepekɨ, chisukanapɨñɨ ta chisuputakɨpɨ. Namanaiña axɨmanuma nesaxti apóstoles saneityo nuraxɨma. Meaboti Jesús au Getsemaní ( Mc 14.32-42 ; Lc 22.39-46 ) 36 Auki sɨrotitɨ Jesús aɨbuma kauta axɨmanu nɨrixh Getsemaní, nanti ɨmoma: –Autɨmo auna, tapɨ axɨñɨ yɨkatɨ baeta ta'aiki xhea. 37 Sɨromatɨ uiti axti Peru ichepe axɨmanuma toxɨma aɨtoxti Zebedeo, auki kaɨma kutarabekoti tarukuityo nisuchekixhti. 38 Nanti ɨmoma: –Ñonkisio niyausɨpɨ taruku nisuchekixh chepe nisonko. Axaño abasikia auna, tapɨ aupanuka chepeñɨ. 39 Auki sɨrotitɨ Jesús ta'aiki kɨmenuma, bachesoiyoti matakonokonoti iñatai nisuxti akɨ, nanti sane au neankaxti: “Iyaɨ, axtɨ axianka, aikiaɨbu xhopɨnanakiñɨ axɨna ichɨpoboñɨ pichananene. Tapɨ uxiante isiuki nixhanka, tari isiuki naxianka.” 40 Auki kuatati tato kauta amonkoma axɨmanuma nesaxti apóstoles, tabɨkoma uiti manumuma. Nanti ɨmoti Peru: –¿Chɨsɨsiopɨ año pariu tamantai horax amastaikiatɨ ichepeñɨ? 41 Sɨsio año amastaikiatɨ aɨbu nameanka, tapɨ autapeneka. Axaño auxianka, tapɨ naukɨtɨpɨ chɨsanempɨ uixh. 42 Sɨrotitɨ tatityo, auki meaboti sane: “Iyaɨ, axtɨ chaxiankapɨ yasuriu nichakisɨrɨkɨ ui axɨna makokotox iñemo, tari uxiane takana naxianka.” 43 Naukiche kuatati tato, tabɨkoma tatityo uiti manumuma axɨmanuma nesaxti apóstoles, ityopiki tarukapae nixhankaxɨma anuma. 44 Auki onkonoma tatityo uiti, uixh trex niyɨkɨxti eanti, isiu tatityo neankaxti. 45 Auki sɨrotɨ tato esa axɨmanuma nesaxti apóstoles, nanti ɨmoma: –¿Aupanukaiki champɨ napachɨkoi? Chauki tiñatai mapakɨmunkutux kauta axti Aɨtoxti ñoñɨnx toxioti mekuma axɨbama chuxiampɨ nisɨborikixhimia. 46 Apatɨsai, kuri tato, tɨsaimianti naki uiche aityoximianatiñɨ. Tomoenoti Jesús uimia ( Mc 14.43-50 ; Lc 22.47-53 ; Jn 18.2-11 ) 47 Anankatiki manityanati Jesús, naukiche axti Judas, tamanti axɨpekukimia axɨmanuma doce nesaxti apóstoles, iñataiti aɨbuma sɨrɨmanama isiuti yupu kɨseka yupuityo soeka mekuma. Yakɨpukuxɨma ɨriatu axɨbama sacerdotes, axɨmanumaintyo mayɨriabuka auki tube. 48 Axti Judas, axti maniki uiche aityoximianati, tɨtusiu ɨmoma kausane ñana yachɨkoiti, nanti sane ɨmoma: “Axti naki iñata nisaru isuti, tyonenti. Apityomoensoti.” 49 Sane, sɨrotitɨ esati Jesús, nanti: –¡Chamuxaume, Maestro! Auki iñatati naruxti isuti. 50 Aiñumuti Jesús nuraxti: –Churapa, aiña takana axɨna nakionko. Auki axɨmanuma makiataka sɨromatɨ esati, auki aiñenomati Jesús aityomoenomati. 51 Auki, tamanti axɨpekukimia axɨmanuma aboma akamanu ichepeti Jesús aikiaɨbuti nikɨsesti aiyokiti numasuxti maniki ikumanakataxti ɨriatuxɨma axɨbama sacerdotes. 52 Nanti Jesús ɨmoti: –Aiñaɨbu nakɨse. Tyopiki namanaiña axɨbama baiyoma aɨbu kɨses, uityo kɨses ñana koiñoma. 53 ¿Chɨtusiupɨ aemo axɨñɨ axtɨ xhankitio pɨnanakiti Iyaɨ asamuti nuxia, axtɨ xhanxti bakɨpuruti kaɨma sɨrɨmanama axɨbama ángeles? 54 Axtɨ sane, ¿kausane uxiane axɨna nantɨ iku Nikorox, monantɨ uxiante ñana axɨna sane? 55 Isiukai ñankitioti Jesús pɨnanakimia: –¿Kausane abetɨ yupu kɨseka yupu soeka apiñenoñɨ, takanati yatabayox? Naneneka anankañɨ xhanunekaka au nipo meankax, champɨti iñenotiñɨ. 56 Nanaiña axɨna sane uxiante nauki akoko nura axɨbama profetas iku Nikorox. Isiukai, namanaiña axɨmanuma nesaxti apóstoles onkonoti Jesús uimia tamanti auki besɨburuma. Axti Jesús kutakikibo mayɨriabuka ( Mc 14.53-65 ; Lc 22.54-55 , 63-71 ; Jn 18.12-14 , 19-24 ) 57 Axɨmanuma uiche aiñenomati Jesús sɨromatɨ aɨbuti au nipoxti Caifás, ɨriatu axɨbama sacerdotes, kauta axɨbama manunekanama bakɨpukux uiti Moisés mayɨriabuka axɨbamaintyo mayɨriabuka amonkoma oberabarama. 58 Sɨrotitɨ Peru isiuti auki icheatai iñataiti au axɨmanu nusuara esa nipoxti maniki ɨriatuxɨma axɨbama sacerdotes, sɨsioti tɨmonsoti chepema axɨmanuma asaramatɨ tyaku nipo meankax, nauki asaraiti kausane ñana nityakɨrux nanaiña axɨna sane. 59 Axɨmanuma ɨriatu axɨbama sacerdotes ichepe axɨmanuma mayɨriabuka bapacheroma axɨna chiñemanauntupɨ isiukiche urabomati nauki atoxiti Jesús ɨmo nikonkoxti, 60 champɨ tabɨko uimia, pɨnakapɨ sɨrɨmanama axɨbama iñataimia urabomati yusiuki axɨba chiñemanauntupɨ nuraxɨma kɨtɨpɨti. Au nityakɨrux aiñanaimia toxɨma makiataka, 61 namatɨ sane: –Axti naki ñoñɨnx nanti: ‘Axɨñɨ iñaximiakata axɨna nipo meankax ɨmoti Tupax yopɨrɨkɨ trex naneneka atɨrai tato sobi.’ 62 Auki axti maniki ɨriatu axɨbama sacerdotes atɨraiti ankirioti pɨnanakiti Jesús: –¿Kausane chaiñumutapɨ? ¿Isane axɨna sane nuraxɨma akɨtɨpɨkɨ? 63 Tapɨti Jesús chɨmanityanatipɨ. Axti maniki ɨriatuxɨma axɨbama sacerdotes nanti ɨmoti: –Au nɨrixhti Tupax naki sɨborikoti ikɨpukɨ urasoi suisukarɨ axtɨ ñemanauntu. Axɨkɨ tyonenti Mesías, Aɨtoxti Tupax. 64 Aiñumuti Jesús nuraxti: –Sane takana axɨna ukanɨ. Sukanañɨntyo aume amasakati ñana Aɨtoxti ñoñɨnx tɨmonsoti au nepanaunkuxti naki taruku ñapanaunkuxti, niyekixhtityo tato omonɨ kɨsaɨboka auki napes. 65 Auki axti maniki ɨriatu axɨbama sacerdotes ikiompɨnatati naibixhti nauki atusi ta tɨborikoti, nanti: –¡Axɨba nuraxti naki ñoñɨnx chuxiampɨ ɨmoti Tupax! ¿Champɨki nɨmocheti osoi naki uiche uraboti? Axaño amonkoi axɨmanio chomixhampɨ nuraxti. 66 ¿Kausane napakionko? Axɨma aiñumuma: –Ane nipɨnatenti, tari akonti. 67 Auki utureuruma isuti ipubairomati. Makiataka iñompebairomati, 68 namatɨ ɨmoti: –Axtɨ axɨkɨ tyonenti Mesías, ¡tusiu aemo ñakiti okɨsioti aemo! Axti Peru nanti chisuputaratipɨ Jesús ( Mc 14.66-72 ; Lc 22.56-62 ; Jn 18.15-18 , 25-27 ) 69 Anankati Peru tɨmonsoti tyɨrɨpo, au nusuara. Auki, taman kumanakax sɨrotɨ esati nantɨ ɨmoti: –Axɨkɨtyo anankɨ ichepe Jesús, axɨmanu auki Galilea. 70 Tapɨti Peru nanti sukarɨ namanaiña ta chisuputaratipɨ, nanti sane: –Chɨtusiupɨ iñemo isane axɨna anityaka. 71 Auki sɨrotitɨ abeu tyurux, akamanu kiatax paɨx asaratɨ ɨmoti auki nantɨ ɨmo makiataka: –Axɨmanu anankaityo ichepe Jesús, axɨmanu auki Nazaret. 72 Nanti tatityo Peru ta chisuputaratipɨ, au nɨrixhti Tupax: –¡Chisupatakatipɨ maniki ñoñɨnx! 73 Tɨkomoiña, axɨmanuma amonkoma akamanu sɨromatɨ esati Peru auki namatɨ ɨmoti: –Ñemanauntu axɨkɨtyo anankɨ axɨpekuma. Ui axɨna nanityaka atusi. 74 Auki nanti au nɨrixhti Tupax, nanti sane: –¡Chisuputakatipɨ maniki ñoñɨnx! Isiukai puru taman po'ox, 75 auki akionotiyɨ Peru nuraxti Jesús ɨmoti: “Kɨmenu trex nipuku po'ox urapakai chasuputakapɨñɨ.” Auki sɨrotitɨ Peru aukimanu, tarukapae nareoxti. |
Nuevo Testamento en Chiquitano © Sociedad Bíblica Boliviana 2002.
Bolivian Bible Society