San Marcos 8 - Manityanati TupaxBasaparati Jesús ɨmo axɨbama taruku nububikixhimia ( Mt 15.32-39 ) 1 Taman nanenes naukiche iyoberabaramakɨ tatityo taruku nububikixhimia champɨ utuburiboma, atasuti Jesús ɨmo axɨbama nesaxti apóstoles, nanti ɨmoma: 2 –Takisɨrɨmantai iñemo axɨbama aboma auna, tɨtabe trex naneneka nakaxɨma auna ichepeñɨ champɨ uimia utuburiboma. 3 Axtɨ ikɨpukama tato au nipoxɨma aɨbu nikɨrɨpɨxɨma, taɨbɨkoma ñana akɨ isiu kutubiux, abomaintyo axɨbama kuamatɨ auki iche. 4 Aiñumuma axɨbama nesaxti apóstoles: –¿Kausanempɨ osoi nauki basaparama au axɨna takana auna, kauta champɨ sɨborikixh? 5 Ñankitioti Jesús pɨnanakimia: –¿Mantukubu pan abe aboi? –Aiñumuma–abe siete. 6 Auki bakɨpuruti nauki atɨmoma akɨ, aikianiontiño mekuti axɨmanio siete pan, machampienkanati ɨmoti Tupax, bochepesɨro uiti auki botoxio ɨmoma axɨbama nesaxti apóstoles tari uimia aityoximiama ɨmo namanaiña, ta sane isamutema. 7 Abetyo uimia mɨmanantai nopiokomanka. Bukurusɨo uiti Jesús, bakɨpurutityo autoxi ɨmo namanaiña. 8 Namanaiña basoma iñatai nuxia ɨmoma, takɨmanaunkunu uimia axɨba niyochepesɨtuka ubataso uimia siete nokonoka. 9 Axɨmanuma basoma nububikixhimia saimia ɨmo cuatro mil. Auki nanti Jesús ɨmoma aɨromatɨ tato au nipoxɨma, 10 axti sɨroti au axɨmanu canoa aɨbu axɨmanuma nesaxti apóstoles sɨromatɨ au axɨmanio poka Dalmanuta. Axɨbama Fariseos ñankitioma axɨna champɨ tastaimia ( Mt 16.1-4 ; Lc 12.54-56 ) 11 Iñataimia axɨmanuma fariseos anityama aɨbuti Jesús. Nauki aiñama ñakokotoxɨma ɨmoti, mankioma pɨnanakiti asamuti sukarɨma axɨna champɨ tastaimia, nauki atusi uixh ta kuatati auki noñemaxti Tupax. 12 Axti Jesús sucheboti nuxia, auki nanti: –¿Kausane ankimia axɨbama mañoñɨnka atusianka sukarɨma axɨna champɨ tastaimia? Ñemanaunkuxatoe sukanañɨ champɨ isane tusiankanabo ausukarɨ. 13 Auki onkonoma uiti, sɨrotitɨ tatityo au axɨmanu canoa sɨrotitɨ au kiatax narɨkɨki axɨmanu narubaityu tux. Manunekatax takana levadura ( Mt 16.5-12 ) 14 Takɨrusu ñakionkoxɨma aka'ama utuburiboma, tamantai pan ane uimia au canoa. 15 Nanti Jesús ɨmoma: –Amasasai nuxia ñɨnana axɨna nesaxɨma levadura axɨbama fariseos, ñɨnanaintyo nesaxti levadura Herodes. 16 Axɨbama nesaxti apóstoles baparioma ɨmomantoe ta champɨ uimia utuburiboma. 17 Tusinaunx ɨmoti Jesús, nanti ɨmoma: –¿Kausane amukanaño champɨ aboi amutuburibo? ¿Kaɨmainki chɨtusiupɨ aume? ¿Champɨ tusiu aume? 18 ¿Munatai abe nausɨto chamasakapɨtɨ, abe naumumasu chamonsapekapɨ? ¿Chapakionkañopɨ? 19 Naukiche bochepesɨro sobi axɨmanio cinco pan ɨmo axɨmanuma cinco mil mañoñɨnka, ¿Mantukubu nokonoka ubataso oboi axɨba niyochepesɨtuka takɨmanaunkunu aboi? Axɨma aiñumuma: –Doce. 20 –Karɨ naukiche bochepesɨro sobi axɨmanio siete pan ɨmo axɨmanuma cuatro mil, ¿mantukubu nokonoka takɨmanaunkunu aboi? Aiñumuma: –Siete. 21 Auki nanti ɨmoma: –¿Kaɨmainki chiyebopɨ aboi? Uxiankati tato uiti Jesús axti maniki supusu auki Betsaida 22 Auki iñataimia au Betsaida, aikianamati esati Jesús tamanti naki supusu, namatɨ ɨmoti asamuti nuxia aiñanti ne'esti onɨti. 23 Auki axti Jesús aipiasuruti maniki supusu aikiaɨburutiti auki axɨmanu tube. Mupankana nisɨtoxti uiti ui nutureuxti, aiñanionti ne'esti onɨti auki ñankitioti pɨnanakiti axtɨ asaratitɨ pariu. 24 Axti maniki supusu masamuña asaratitɨ, nanti: –Yasakatɨ ɨmo mañoñɨnka. Takana soeka mamenko. 25 Iñatati tatityo Jesús ne'esti omonɨ nisɨtoxti, auki axti maniki ñoñɨnx asaratitɨ nuxia uxia tato nastaxti. 26 Auki ikɨpuruti tato Jesús au nipoxti, nanti ɨmoti: –Tapɨ ayekatɨ tato au axɨna tube. Tapɨ urapoityo sukarɨ makiataka. Nanti Peru tyonenti Jesús naki Samamekana ( Mt 16.13-20 ; Lc 9.18-21 ) 27 Yopɨrɨkɨ axɨmanio sane, sɨrotitɨ Jesús aɨbu axɨmanuma nesaxti apóstoles au axɨmanio poka Cesarea au Filipo. Isiu kutubiux, ñankitioti Jesús pɨnanakimia axɨmanuma nesaxti apóstoles: –¿Urapɨma makiataka isanempɨ axɨna niyaka ɨmoma? 28 Axɨma aiñumuma: –Aboma axɨbama namatɨ tyonenti Kuan Bautixhta, makiataka namatɨ, axti Elías, abomaintyo axɨbama namatɨ, axɨkɨ tamankɨ axɨpekukimia axɨbama profetas. 29 –Karɨ axaño, ¿aburaño sane? –ñankitioti pɨnanakimia. Aiñumuti Peru: –Axɨkɨ tyonenti Cristo. 30 Tapɨti Jesús bakɨpuruti ɨmoma tapɨ manityanama kɨtɨpɨti sukarɨ makiataka. Urapoiti Jesús nikonkoxti ñana ( Mt 16.21-28 ; Lc 9.22-27 ) 31 Auki manunekanati Jesús ɨmoma ta axti naki Aɨtoxti noñɨnx taruku ñana nityakisɨrɨkɨxti, chiyasuriurupɨmati axɨbama mayɨriabuka, takanentyo ɨriatu axɨbama sacerdotes axɨbamaintyo manunekanama niriakax. Nanti ɨmoma ta uimia ñana aityabairomati, yopɨrɨkɨ trex naneneka sɨborikoti tato. 32 Axɨna sane urapoiti nuxia sukarɨma. Auki axti Peru sɨrotitɨ aɨbuti iche'eña nauki aikuansomokonoti axone nuxia. 33 Auki asɨkɨbɨti tato Jesús, asaratitɨ ɨmo axɨmanuma nesaxti apóstoles auki aikuansomokonoti Peru, nanti sane ɨmoti: –¡Aikiaɨbusɨ yesakiñɨ, Chobores! Axɨkɨ chastaipɨ axɨna sane takana astaiti Tupax, takanantai axɨna astaimia mañoñɨnka. 34 Auki batasuruti Jesús ɨmoma axɨbama nesaxti apóstoles, ɨmo axɨbamaintyo makiataka, nanti: –Axtɨ anati naki xhanxti aɨrotitɨ isiuñɨ, tari tyakɨruba ñakionkoxti tyakutiatoi, tari ikianati nikurusɨxti auki yebatitɨ isiuñɨ. 35 Tyopiki axti naki taruku nikuasɨrɨkɨ nisɨborikixhti ɨmoti, ensoro Pɨnanakiti. Tapɨti naki ensoro nisɨborikixhti pɨnanakiti auki niyaka ityopikityo yasutiuti axɨba omixhia manityakax, iyebo uiti nisɨborikixhti. 36 ¿Isane nɨmoche uiti ñoñɨnx axtɨ iyebo uiti enaxiboti nanaiña ikuki axɨna kɨx, axtɨ chiyebopɨ uiti nisɨborikixhti? 37 ¿Isane toxiobo uiti ñoñɨnx ityobo nisɨborikixhti? 38 Axtɨ anati naki kɨsobotiatai ñɨnanañɨ yotopiki nisura isukarɨ axɨbama chuxiampɨ nisɨborikixhimia, champɨ ikokotama, sanentityo ñana Aɨtoxti noñɨnx kɨsoboti ñɨnanati axtɨ kuatati tato aɨbu nɨriakaxti Iyaɨ ichepe axɨbama ángeles. |
Nuevo Testamento en Chiquitano © Sociedad Bíblica Boliviana 2002.
Bolivian Bible Society