San Lucas 23 - Manityanati TupaxAnati Jesús kutakikiboti Pilato ( Mt 27.1-2 , 11-14 ; Mc 15.1-5 ; Jn 18.28-38 ) 1 Namanaiña atɨraimia, auki aɨromatɨ aɨbuti Jesús esati Pilato. 2 Akamanu urabomati Jesús isukarɨti Pilato. Namatɨ: –Tabɨkoti soboi naki ñoñɨnx ausɨratai uiti aɨbu namanaiña au axɨna noesa kɨx. Nanti tapɨ bacheka monixh ɨmoti Yɨriabux auki Roma, nantityo ta tyonenti Mesías, axti Yɨriabux. 3 Axti Pilato ñankitioti pɨnanakiti: –¿Axɨkɨ yɨriabuxɨkɨ ɨmo axɨbama judíos? –Aiñumuti Jesús–sane takana axɨna ukanɨ. 4 Auki nanti Pilato ɨmo axɨmanuma ɨriatu axɨbama sacerdotes takana ɨmo makiataka: –Champɨ tabɨko sobi nipɨnatenti naki ñoñɨnx ityopikiche ityoximianati nauki akonti. 5 Tapɨ axɨma yachɨromati tatityo aɨbu yapataikixhimia: –Oboi ñanunekakaxti ausɨratai ui axɨbama po'oso au axɨna tube. Kusɨrɨbo sane uiti au Galilea, kaɨma saneityo uiti auna, Judea. Axti Jesús kutakikiboti Herodes 6 Naukiche onkoiti axɨna sane, axti Pilato ñankitioti axtɨ po'osti maniki ñoñɨnx au Galilea. 7 Naukiche tɨtusiu ɨmoti ta axti Jesús kuatati auki axɨmanu kɨx kauta yɨriabuxti Herodes, bakɨpuruti aɨbuti esati, tyopiki anankatityo au axɨmanio naneneka au Jerusalén. 8 Naukiche tasaratitɨ ɨmoti Jesús, taruku nipukɨnunkuxti Herodes, ityopiki chaɨbopɨ nixhankaxti asarati, ityopiki ipiatenti nɨrixhti sane naukiche xhanxti asarati nauki aisamunenti sukarɨti axɨba champɨ tastaiti. 9 Sɨrɨmana axɨba ñankitioti pɨnanakiti, tapɨti Jesús chiñumutatipɨ nuraxti. 10 Amonkomaintyo akamanu axɨmanuma ɨriatu axɨbama sacerdotes ichepe axɨbama manunekanama bakɨpukux uiti Moisés, urabomati axone nuxia. 11 Auki axti Herodes ichepe axɨmanuma masortaboka asaramatɨ ɨmoti takanati naki champɨ nanenekicheti, nauki unumati iñatama aibiboti axɨba omixhantai, takana naibixhti yɨriabux. Auki bakɨpuruti tatityo Herodes aɨbuti esati Pilato. 12 Au axɨmanu nanenes tɨkañe axti Pilato ichepeti Herodes isamunumakɨ ityurapataxɨma, abo tɨkañe chuxiampɨ uimia ɨmomantoe. Toxioti Jesús ɨmo nikonkoxti ( Mt 27.15-26 ; Mc 15.6-15 ; Jn 18.39—19.16 ) 13 Auki axti Pilato oberabarama uiti ɨriatu axɨbama sacerdotes, ichepe axɨbamaintyo makiataka yɨriabuka namanaiñaintyo axɨbama po'oso, 14 nanti ɨmoma: –Axaño abekatɨ tauna aɨbuti naki ñoñɨnx auna yesañɨ, amukanaño ausɨratai uiti aɨbu namanaiña axɨbama po'oso. Axɨñɨ xhankitio pɨnanakiti ausukarɨ champɨ tabɨko sobi nipɨnatenti axɨba ityopikiche sane nabura kɨtɨpɨti. 15 Axtityo Herodes champɨ tabɨko uiti nipɨnatenti, sane naukiche bakɨpuruti tatityo tauna aɨbuti. Amastai, champɨ nipɨnatenti nauki atoxiti ɨmo nikonkoxti. 16 Takisɨrɨti baeta sobi auki kaɨma iñemekakati. 17 Ɨmo axɨmanu pukɨnunkux axti Pilato yacheataxti aityaesɨmunuti tamanti naki amanatipo. 18 Aukimanu namanaiña chepema tosibikoma: –¡Asioti sane! ¡Aiñemekasaxti Barrabás! 19 Axti maniki Barrabás anankati amanatipo ityopiki anankati eana axɨmanuma baiyoma yupu nikomesɨma au axɨmanio poka, tyakuityo yatabaikixhti. 20 Axti Pilato, aɨbu nixhankaxti aiñemekanati Jesús, manityanati tatityo ɨmoma. 21 Tapɨ axɨma axone nuxia nityosibixhimia: –¡Aityakubaxisoxti kɨtɨpɨ kurusɨx! ¡Aityakubaxisoti kɨtɨpɨ kurusɨx! 22 Tɨtabe trex nuraxti Pilato ɨmoma: –¿Isane axɨna nipɨnatenti? Axɨñɨ champɨ tabɨko sobi kɨtɨpɨti ityopikiche akonti. Takisɨrɨti baeta sobi auki kaɨma iñemekakati. 23 Tapɨ axɨma yachɨromati aɨbu nityosibixhimia, nauki aityakubaxiroti kɨtɨpɨ kurusɨx. Oboi axɨba taruku nityosibixhimia iyebo ɨmoma axɨna nixhantɨmoma. 24 Axti Pilato isamutenti axɨna ñankitioma pɨnanakiti. 25 Sane naukiche emekanati uiti axti maniki ñoñɨnx ñankiromati, anankati amanatipo ityopiki anankati axɨpekuma axɨmanuma baiyoma yupu nikomesɨma au axɨmanio poka, tyakuityo yatabaikixhti, auki aityoximianati Jesús nauki aisamunema aɨbuti isiu nixhankaxɨma. Takubaxioti Jesús kɨtɨpɨ kurusɨx ( Mt 27.32-44 ; Mc 15.21-32 ; Jn 19.17-27 ) 26 Naukiche tɨsɨromatɨ aɨbuti Jesús aityakubaxiromati kɨtɨpɨ kurusɨx, ikɨpurumati maniki taman ñoñɨnx auki Cirene nɨrixhti Simón, niyekixhti tato auki niyoxti, iñatama ompakɨti axɨmanu kurusɨx nauki aɨrotitɨ isiuti Jesús. 27 Sɨrɨmanama mañoñɨnka sɨrɨmanaintyo paɨka tosibikoma nareoxɨma ui nisuchekixhimia tyakuti, sɨromatɨ isiuti. 28 Tapɨti Jesús asaratitɨ ñome nanti: –Axaño paɨka auki Jerusalén, tapɨ abareoka chakuñɨ, abareo autakuapatoe ityakuityo axɨbama aupaɨmaka. 29 Tyopiki kuantionki naneneka auche ñana amukanaño: ‘Taikiana chiyaupɨ niñupukɨnunkux axɨba chɨtoxiopɨ ñome ane ñupaɨmakax, axɨba paɨka champɨti simia omemeku champɨtityo simia sunaunti oboi.’ 30 Auki kaɨma namatɨ namanaiña ñome yirityuka: ‘¡Autaɨbɨ somonɨ!’, ñomentyo yirityumanka: ‘¡Apiñanekasa somɨ!’ 31 Tyopiki aɨbu axɨna soes asarax isamutema axɨna sane, ¿isane chisamutempɨma aɨbu axɨna nisɨux? 32 Sɨromatityo uimia toxɨma mayatabayoka, nauki aityakubaxiroma ichepeti Jesús. 33 Naukiche aiñanaimia axɨmanu kauta nɨrixh Nityanuxti Koiñox, aityakubaxiromati Jesús ichepema axɨmanuma toxɨma mayatabayoka, tamanti au nepanaunkuxti axti kiatax au nepautuxti. 34 Axti Jesús nanti: “Iyaɨ, aixhimiaka ɨmoma, ityopiki chɨtusiupɨ ɨmoma axɨna isamutema.” Tapɨ axɨmanuma masortaboka sorteabo uimia ɨmomantoe naibixhti Jesús. 35 Namanaiña amonkoma akamanu astayomatɨ. Axɨmanumaintyo mayɨriabuka amonkoma aɨbu nunkuxɨma ɨmoti, namatɨ: –Makiataka añekanama uiti. Kaɨma tari añekati uixhtiatoe, axtɨ ñemanauntu tyonenti Mesías uiti Tupax naki samamekanati. 36 Axɨmanuma masortaboka unumatityo Jesús. Sɨromatɨ saimia ɨmoti, aichamanamati vino pichananene, 37 namatɨ ɨmoti: –¡Axtɨ yɨriabuxɨkɨ ɨmo axɨbama Judíos, ataesɨbu obiatoe! 38 Anankaityo korobo onɨ nityanuxti, nantɨ sane: “Axti naki tyonenti ɨriatu axɨbama judíos.” 39 Tamanti axɨpekukimia axɨmanuma mayatabayoka amonkoma akamanu otoxioma, unutityo: –¡Axtɨ axɨkɨ tyonenti Mesías, ataesɨbu obiatoe auki aityaesɨmunusu somɨ! 40 Tapɨti maniki kiatax kuasoti uiti, nanti ɨmoti: –¿Champɨ naixhuku ñɨnanati Tupax, axɨkɨ akaityo aɨbu natakisɨrɨkɨ? 41 Axoñɨ koñotɨ oemo utakisɨrɨ ityopiki ane tyakuche usaka auna basuriu. Tapɨti naki ñoñɨnx champɨ nipɨnatenti. 42 Auki nantityo: –Jesús, akionsɨ iyoñɨ axtɨ tɨtoxio aemo nɨriaka. 43 Aiñumuti Jesús nuraxti: –Ñemanauntu sukanañɨ aemo kaɨma aɨkatɨ ichepeñɨ au paraiso. Nikonkoxti Jesús ( Mt 27.45-56 ; Mc 15.33-41 ; Jn 19.28-30 ) 44 Auki kɨmuintya nanenes ichepe trex ɨmo nimɨmɨx, au nanaiña iku kɨx tomikianene. 45 Chɨkuarapɨ sux, axɨmanu cortina au nipo meankax kiopɨro auki kɨmuintya. 46 Auki rabotɨ nuxia nityosibixhti Jesús nanti: –¡Iyaɨ, amekukɨ ityoximiata niyausɨpɨ! Iyau axɨmanu nuraxti, koiñoti. 47 Naukiche axti maniki ɨriatu masortaboka romano astaiti axɨna sane, machampienkanati ɨmoti Tupax, nanti: –Ñemanauntu, axti naki ñoñɨnx champɨ nipɨnatenti. 48 Namanaiña axɨmanuma amonkoma akamanu astaimia axɨna sane, sɨromatɨ aukimanu, ityusibiaɨromakɨ. 49 Namanaiña axɨbama isuputaramati Jesús sɨsioma iche'eña. Axɨmaniointyo paɨka obebotɨ isiuti auki Galilea amonkio akamanu mastayotɨ. Iñanamati kɨtu Jesús ( Mt 27.57-61 ; Mc 15.42-47 ; Jn 19.38-42 ) 50 Anankati tamanti ñoñɨnx uxia nisɨborikixhti nɨrixhti Kiosen, po'osoti au Arimatea, axɨmanu tube ane au kɨx Judea. Tyonenti naki axɨpekukimia axɨmanuma mayɨriabuka judíos. 51 Axti naki Kiosen, xhanxtityo asaraiti nɨriakaxti Tupax chuxiampɨ ɨmoti axɨna isamutema axɨmanuma mayɨriabuka, 52 yebotitɨ esati Pilato nauki ankirioti pɨnanakiti nikɨtɨpɨxti Jesús. 53 Naukiche tɨkaɨburuti kɨtɨpɨki kurusɨx, kɨbuxiuti uiti auki sɨroti uiti au axɨmanu nikɨxti sɨtokono uiti au kanx, kauta champɨti tɨsɨro kɨtu. 54 Axɨmanu nanenes nesa nikoñokokox ɨmo sabaru, chauki tɨniyɨkɨx aisamunema. 55 Axɨmanio paɨka obebotɨ isiuti Jesús aukiapae Galilea, obebotɨ amasarai axɨmanu kauta aiñanamati, umastai kausane iñatama nikɨtɨpɨxti. 56 Naukiche nomekixh tato au niyopox, opikoñokota axɨba omixhantai noborixh. Axɨmanio paɨka champɨ yupachɨkoi au axɨmanu nanenes sabaru, takana axɨna nantɨ bakɨpukux. |
Nuevo Testamento en Chiquitano © Sociedad Bíblica Boliviana 2002.
Bolivian Bible Society