San Lucas 18 - Manityanati TupaxMachepekatax taman biurax 1 Urapoiti Jesús taman machepekatax isukarɨma nauki anunekati ɨmoma eama nantax, tapɨ ubata ɨmoma. 2 Nanti ɨmoma: “Anati tɨkañe tamanti yɨriabux au axɨmanu tube champɨ nixhukuxti ñɨnanati Tupax champɨityo ñanaunkuxti ɨmo mañoñɨnka. 3 Anentyo au axɨmanu tube taman biurax ane uixh chɨrɨri tyone yebotɨ esati yɨriabux nauki aisamunenti tyaku axɨna ñemanauntu uxia ñɨnanati maniki masamunuti chɨrɨri aɨbu. 4 Tomenotɨ sɨrɨmana naneneka champɨ nɨmoche uiti maniki yɨriabux, auki kuatɨ au ñakionkoxti: ‘Axɨñɨ champɨ nixhuku ñɨnanati Tupax champɨityo nixhanaunku ɨmo makiataka, 5 chɨsanempɨ, axɨna biurax chunapɨ, xhokɨmana tyaku, tapɨ asio ayetɨ auki kaɨma ichɨbori ɨmo.’ ” 6 Nantityo Yɨriabux: “Sane nuraxti maniki yɨriabux chuxiampɨ nisɨborikixhti. 7 Saneityo, ¿ensapɨ chokɨmanatipɨ Tupax tyaku axɨbama samamekanama uiti, axɨbama mankioma pɨnanakiti au sapes au tobixhtyo? ¿Ensapɨ koboi ane nɨmochema uiti? 8 Sukanañɨ aume isiukai okɨmanati autaku. Axtɨ kuatati tato Aɨtoxti ñoñɨnx, ¿ensapɨ matamɨnanatiki axɨbama makokonaunxma iku axɨna kɨx?” Machepekatax ɨmoti fariseo ichepeti naki bakaɨburu monixh 9 Urapoitityo Jesús axɨna kiatax machepekatax ɨmo axɨbama, au ñakionkoxɨma uxia nisɨborikixhimia, chuxiampɨ uimia ɨmo makiataka: 10 “Toxɨma mañoñɨnka yebomatɨ au nipo meankax eama: axti maniki taman fariseoti, tapɨti maniki kiatax naki bakaɨburuti monixh ɨmo Roma. 11 Axti maniki fariseo, auki natɨraikixhti, meaboti sane: ‘Axɨkɨ Tupax, ñachampienkaka aemo ityopiki axɨñɨ chɨtɨpɨ takana axɨbama makiataka, makusɨpɨka, chuxiampɨ nisɨborikixhimia chɨtamampɨ nikɨpostoxɨma, champɨityo axtɨ takanati maniki bakaɨburuti monixh. 12 Axɨñɨ chixhakapɨ tox naneneka au semana toxioityo sobi aemo axɨna toxiobo.’ 13 Tapɨti maniki bakaɨburuti monixh sɨsioti iche'eña, chasaratitɨpɨ ape, ityusibiaɨrotiyɨ nanti: ‘¡Axɨkɨ Tupax, apukɨru chakuñɨ, axɨñɨ taruku nomɨnantɨ sobi!’ 14 Sukanañɨ aume axti naki bakaɨburuti monixh sɨrotitɨ tato au nipoxti tɨxhimiakana nomɨnantɨ uiti, tapɨti maniki fariseo chɨsanempɨ. Tyopiki axti naki au ñakionkoxti taruku napekixhti, tyonenti ñana champɨ nɨmocheti. Tapɨti naki iñoxonkonotiyɨ, sɨrotitɨ ñana ape.” Kurusɨoma uiti Jesús masiomanka ( Mt 19.13-15 ; Mc 10.13-16 ) 15 Sɨromatityo aɨbu masiomanka esati Jesús, nauki aiñanti ne'esti kɨtɨpɨma. Naukiche astaimia axɨmanuma nesaxti apóstoles, makuansomokonoma ɨmo axɨmanuma sɨromatɨ aɨbuma. 16 Auki tasuruma uiti Jesús nanti ɨmoma: –Tari chebo aboi ɨmo masiomanka ayematɨ yesañɨ, tapɨ abasikia kuatama, ityopiki axɨna nɨriakaxti Tupax ta ɨmo axɨbama takana nakaxɨma. 17 Ñemanauntu sukanañɨ aume axti naki chiyasutiutipɨ nɨriakaxti Tupax takanati naki simiantiki, chiyebopɨ uiti kauta nakax. Tamanti ñoñɨnx taruku nenaxixhti manityanati aɨbuti Jesús ( Mt 19.16-30 ; Mc 10.17-31 ) 18 Tamanti axɨpekukimia axɨmanuma yɨriabuka ñankitioti pɨnanakiti Jesús: –Maestro axɨkɨ taruku nakumananaunku, ¿kausane nauki aye sobi isɨborikiboñɨ axɨna champɨ nityakɨrux? 19 Aiñumuti Jesús nuraxti: –¿Ityopikiche ukanɨ iñemo taruku nixhakumananaunku? Kunauntañati naki taruku ñakumananaunkuxti: axti Tupax. 20 Tɨtusiu aemo axɨba yakɨpukuxti Tupax: ‘Tapɨ ane kiatax paɨx obi, tapɨ atabaikia, tapɨ akusɨpɨka, tapɨ apanka kɨtɨpɨti kiatax, tari akuasɨrɨti aemo aɨma chepe napakɨma.’ 21 Nanti maniki ñoñɨnx ɨmoti: –Nanaiña axɨmanu sane isamute naukiche simiañɨnki. 22 Naukiche onkoiti axɨna sane, aiñumuti Jesús nuraxti: –Aninki taman axɨna chaisamutempɨ: aipiaventeka nanaiña axɨba nenaxi aityoximia nikuax ɨmo axɨbama taruku nityakisɨrɨkɨxɨma. Sane ane enaxibokɨ au napes. Auki kaɨma ariaku isiuñɨ. 23 Naukiche onkoiti axɨna sane axti maniki ñoñɨnx, taruku nisuchekixhti, ityopiki taruku nenaxixhti. 24 Naukiche asaratitɨ Jesús ɨmoti axɨna sane nakaxti, nanti: –¡Chiyaupɨ nityakisɨrɨkɨxɨma aye uimia esati Tupax axɨbama chiyaupɨ nenaxixhimia! 25 Sɨnanaunx taman camello auki nisɨto kɨmes, pɨnanakiti naki chiyaupɨ nenaxixhti aye uiti au napes. 26 Axɨmanuma onkoimia ñankitioma: –¿Ñakutipɨ naki añekanati ñana? 27 Aiñumuti Jesús: –Axɨna chisamutempɨma mañoñɨnka axti Tupax isamutenti. 28 Nanti Peru ɨmoti: –Axɨkɨ Yɨriabux, axɨsomɨ sopiñokota nanaiña somenaxi nauki sobetɨ asiukɨ. 29 Aiñumuti nuraxɨma: –Ñemanauntu sukanañɨ aume axtɨ anati naki auki naka nɨriakaxti Tupax iñokotati nipoxti, iñokotatityo nikɨpostoti, yarukityoxti, axti yaɨtoti, ichepe axɨbama aɨtoxti, 30 toxio ɨmoti uɨboiki au axɨna kaɨma nisɨborikixhti, tapɨ au axɨna kuabotɨki nisɨborikixhti yasutiuti isɨborikiboti axɨna champɨ nityakɨrux. Urapoiti tatityo Jesús nikonkoxti ( Mt 20.17-19 ; Mc 10.32-34 ) 31 Batasuruti Jesús peese ɨmoma axɨmanuma doce nesaxti apóstoles, nanti ɨmoma: “Kaɨma uɨkatɨ au Jerusalén, kauta omixhankio ñana axɨba korobo ui axɨbama profetas kɨtɨpɨti naki Aɨtoxti ñoñɨnx. 32 Ityoximianamati ñana meku axɨbama auki ichee, unumati, chuxiampɨ nuraxɨma ɨmoti, utureurumati. 33 Okɨsioma ɨmoti, ityabairomati. Yopɨrɨkɨ trex naneneka sɨborikoti tato.” 34 Axɨma chiyebopɨ uimia, chɨtusiupityo ɨmoma isane nɨmoche axɨna nuraxti, chɨtoxiopɨ ɨmoma nauki aye uimia. Bakurarati Jesús ɨmoti tamanti supusu au Jericó ( Mt 20.29-34 ; Mc 10.46-52 ) 35 Naukiche tɨsaimia aiñanainti Jesús au Jericó, tamanti naki supusu anankati tɨmonsoti abeu kutubiux, mankioti monixh, 36 naukiche onkoiti namensɨma esakiti, ñankitioti isane axɨna sane. 37 Namatɨ ɨmoti axti Jesús auki Nazaret ikonɨtiyɨ aukimanu, 38 tapɨti atosibiti: –¡Jesús, Aɨtoxti David, apukɨru chakuñɨ! 39 Axɨmanuma kusɨrɨboma ikuansomokonomati nauki etayoiti, tapɨti champɨ nɨmoche uiti anati tosibikoti nuxia: –¡Aɨtoxti David, apukɨru chakuñɨ! 40 Auki tochenkoti Jesús bakɨpuruti iyoti. Naukiche tɨtanati saimia ɨmoti, ñankitioti pɨnanakiti: 41 –¿Isane naxiantɨmo isamune atakukɨ? –Aiñumuti maniki supusu: –Axɨkɨ Yɨriabux, ixhanka uxia tato niyasata. 42 Nanti Jesús ɨmoti: –¡Asakatɨ tato! Ui nakokonaunku uxiankɨ tato. 43 Isiukai axti maniki supusu asaratitɨ tato, auki sɨrotitɨ isiuti Jesús omixhia nuraxti kɨtɨpɨti Tupax. Namanaiñaintyo axɨmanuma astaimia, omixhaintyo nuraxɨma kɨtɨpɨti Tupax. |
Nuevo Testamento en Chiquitano © Sociedad Bíblica Boliviana 2002.
Bolivian Bible Society