San Juan 6 - Manityanati TupaxBasaparati Jesús ɨmo axɨbama sɨrɨmanama ( Mt 14.13-21 ; Mc 6.30-44 ; Lc 9.10-17 ) 1 Pɨrɨkɨ axɨna sane, sɨrotitɨ Jesús tyopɨ axɨmanu narubaityu tux au Galilea, nɨrixhtyo Tiberias. 2 Sɨrɨmanama sɨromatɨ isiuti, ityopiki astaimia axɨmanio isamutenti axɨba champɨ tastaimia uxia tato ɨmo axɨbama maunxokono uiti. 3 Auki sɨrotitɨ Jesús onɨ taman yirityux, akamanu atɨmoti ichepe axɨbama nesaxti apóstoles. 4 Tɨsaimia axɨmanu pukɨnunkux Paxkua, nipukɨnunkuxɨma axɨbama judíos. 5 Naukiche asaratitɨ Jesús ɨmoma taruku nububikixhimia axɨbama sɨromatɨ isiuti, nanti ɨmoti Felipe: –¿Aukiche aye osoi pan utuburiboma namanaiña? 6 Nanti sane nauki asaraiti urati sane Felipe, ityopiki tɨtusiu ɨmoti Jesús isane axɨna uxiantamoebo uiti. 7 Aiñumuti Felipe nuraxti: –Chiñataipɨ nikuax doscientos naneneka nubachɨkoi nauki aye osoi utuburiboma nauki a'ama pariu. 8 Auki axti Andrés, tamanti axɨpekukimia axɨmanuma nesaxti apóstoles yarukityoxti Simón Peru, nanti ɨmoti: 9 –Anati auna tamanti ñaɨma abe uiti cinco pan yochepe tox nopiokoka. Axɨmanu ¿isane nakax ɨmo axɨbama taruku nububikixhimia? 10 Aiñumuti Jesús: –Amukanaño ɨmo namanaiña nauki atɨmoma. Sɨrɨmana naxchopɨro akamanu kauta amonkoma, auki tɨmonsoma. Nububikixhima cinco mil mañoñɨnka. 11 Axti Jesús ikianiontiño mekuti axɨmanio pan, naukiche tɨmachampienkanati ɨmoti Tupax, ityoximiatati ɨmo axɨmanuma amonkoma tɨmonsoma. Saneityo uiti yupu axɨmanio nopiokoka, toxio uiti ɨmoma isiu nixhankaxɨma. 12 Naukiche tɨchauki niyakaxɨma, nanti Jesús ɨmo axɨmanuma nesaxti apóstoles: –Apityakɨmanaunkusio nanaiña niyochepesɨtuka, tapɨ ane ensoro. 13 Axɨma mutakɨmanaunkunu uimia, doce nokonoka oboi niyochepesɨtuka axɨmanio cinco pan. 14 Namanaiña, naukiche astaimia axɨna champɨ tastaimia uxiante uiti Jesús, namatɨ: –Ñemanauntu tyonenti profeta naki kuabotɨ iku axɨna kɨx. 15 Tɨtusiu ɨmoti Jesús ta xhanxɨma aikianamati au nakaxtai ɨmoma nauki yɨriabuxti uimia, auki sɨrotitɨ tatityo onɨ axɨmanu yirityux, nauki sɨsioti tamanti. Amenkoti Jesús isuki tux ( Mt 14.22-27 ; Mc 6.45-52 ) 16 Naukiche tɨtobikia, axɨmanuma apóstoles sɨromatɨ abeu narubaityu tux, 17 niyɨkɨxɨma tyopɨ axɨmanu narubaityu tux ɨmo Cafarnaúm. Chauki tɨtomikianene nuxia, tapɨti Jesús chɨbasɨkɨbɨkotikipɨ tato esama. 18 Auki, axɨmanu tux supiuru ape ui axɨmanu yarusɨrɨx makiɨtɨx. 19 Naukiche tɨtaboma cinco o seixh kilómetros pɨnanaki nabeux, asaramatɨ kɨmenuti Jesús, sɨrotitɨ esa axɨmanu canoa amenkoti isuki tux, axɨma bixhubuma. 20 Nanti ɨmoma: –¡Unka axɨñɨ, tapɨ aupixhuka! 21 Taruku nipukɨnunkuxɨma aɨbuti au axɨmanu canoa, isiukai iñataimia au axɨmanu kɨx kauta niyɨkɨxɨma. Namanaiña yapacherioromati Jesús 22 Au axɨmanu kiatax nanenes axɨmanuma amonkoma ta'a tyopɨ axɨmanu narubaityu tux tɨtusiu ɨmoma axɨmanuma apóstoles sɨromatɨ au axɨmanu tamantai canoa ananka akamanu, tapɨti Jesús chɨsɨrotitɨpɨ ichepema. 23 Auki opiñatai pikiataka canoa auki axɨmanio poka Tiberias saimia axɨmanu kauta amonkoma basoma axɨmanio pan naukiche axti Yɨriabux machampienkanati. 24 Naukiche tastaimia champɨtiki Jesús akamanu axɨmanumaintyo nesaxti apóstoles champɨma akamanu, namanaiña sɨromatɨ ubau axɨmanio canoa niyɨkɨxɨma au Cafarnaúm, apacherioromati. Tyonenti Jesús uñutuburibo ɨmo nosɨboriki 25 Naukiche tiñataimia tyopɨ axɨmanu narubaityu tux, tabɨkoti Jesús uimia ñankitioma pɨnanakiti: –Maestro, ¿auche aiñanai auna? 26 Nanti Jesús ɨmoma: –Ñemanauntu sukanañɨ aume axaño abekatɨ isiuñɨ ityopiki aubaka sobi chepe nababe, chiyubapapɨ axɨba champɨ tamastai isamukio ausukarɨ nauki aye aboi. 27 Tapɨ apapacheka amutuburibo axɨna takɨrusu, apapache amutuburibo axɨna chɨtakɨrusupɨ axɨna uiche champɨ nityakɨru nausɨboriki. Tyone axɨna amutuburibo toxiobo aume uiti Aɨtoxti ñoñɨnx, tyopiki axti Tupax, naki Iyaɨ samamekanati uiti. 28 Ñankitioma pɨnanakiti: –¿Kausane soboi nauki sopisamune axɨna uxia ɨmoti Tupax? 29 Aiñumuti Jesús nuraxɨma: –Kunauntañantai axɨna nixhantɨmoti Tupax nauki apisamune apikokosoti naki kɨpuruti uiti tauna aume. 30 Axɨma ñankitioma pɨnanakiti: –¿Isane aityusiankata suisukarɨ, nauki axtɨ sumastai uixh kaɨma sopikokorɨ? ¿Isane axɨba aisamukio? 31 Axɨbama kusɨrɨboma tɨkañe somopɨnanaki basoma axɨmanu maná kauta champɨ sɨborikixh, takana nantɨ iku Nikorox: ‘Toxio uiti utuburiboma pan auki napes.’ 32 Aiñumuti Jesús nuraxɨma: –Ñemanauntu sukanañɨ aume chuitipɨ Moisés atoxi aume axɨmanu pan auki napes, axti Iyaɨ tyonenti naki uiche toxio aume axɨmanu ñemanaunkuxatoe pan auki napes. 33 Tyopiki axɨna pan toxio uiti Tupax, tyone axɨna kuatɨ auki napes uixh ane ausɨborikibo iku axɨna kɨx. 34 Axɨma mankioma pɨnanakiti: –Axɨkɨ Yɨriabux, taikiana ache suiñemo axɨmanu pan. 35 Nanti Jesús ɨmoma: –Axɨñɨ tyone axɨmanu pan uiche ane sɨborikixh. Axti naki kuatati yesañɨ, chɨkɨrɨpɨotipɨ. Axtityo naki ikokoroñɨ, chanantopɨ atosɨti. 36 Sane takana tɨsukanañɨ aume, axaño amasakañɨ chapikokotapɨ. 37 Namanaiña axɨbama toxioma iñemo uiti Iyaɨ, kuamatɨ yesañɨ. Axɨbama kuamatɨ yesañɨ, chɨsɨropɨma ñana sobi tyɨrɨpo. 38 Tyopiki axɨñɨ chisekapɨtɨ auki napes nauki isamune isiu nixhanka, axɨñɨ isekatɨ isamune noñemaxti Iyaɨ, axti naki uiche aikɨpuruñɨ. 39 Axɨna noñemaxti naki uiche aikɨpuruñɨ, ta tapɨ anati naki ensoro xhopɨnanakiñɨ axɨbama toxioma iñemo uiti, nauki asɨborimia tato sobi au axɨmanu tyakɨrux nanenes ñana. 40 Tyopiki axɨna noñemaxti Iyaɨ ta nauki namanaiña axɨbama asaramatɨ ɨmoti Aɨtoxti Tupax tari aikokoromati, nauki aye uimia nisɨborikixhimia ɨmo nanaiña naskɨbeka: Sobi ñana sɨborikoma tato au axɨmanu tyakɨrux nanenes. 41 Ui axɨna sane axɨmanuma judíos chuxiampɨ ɨmoma manityanama ɨmomantoe kɨtɨpɨti Jesús, ityopiki nanti: “Axɨñɨ tyone axɨmanu pan kuatɨ auki napes”. 42 Namatityo: –¿Chɨtɨpɨ axti Jesús, aɨtoxti Kiosen? Usuputakati yaɨtoti ichepe nipiakɨtoti. ¿Kausane nanti kaɨma axti kuatati auki napes? 43 Auki nanti Jesús ɨmoma: –Ametaiso. 44 Champɨti naki kuatati yesañɨ, axtɨ chɨtɨpɨ uiti Iyaɨ aikianati tauna, axti naki uiche aikɨpuruñɨ. Sobi ñana sɨborikoti tato au axɨmanu tyakɨrux nanenes. 45 Axɨbama profetas makonomonoma tɨkañe sane: ‘Axti Tupax manunekanati ñana ɨmo namanaiña.’ Namanaiña axɨbama onkoimia nuraxti Iyaɨ iyebo uimia isiukiti, kuamatɨ yesañɨ. 46 “Champɨti naki isuputarati Iyaɨ. Kunauntañati axti naki isuputarati axti naki kuatati esakiti Tupax. 47 Ñemanauntu sukanañɨ aume axti naki ikokota, champɨ nityakɨru nisɨborikixhti. 48 Axɨñɨ tyone axɨmanu pan uiche ane sɨborikixh. 49 Axɨbama kusɨnɨtañama tɨkañe amopɨnanaki basoma axɨmanu maná kauta champɨ sɨborikixh, sane koiñomaintyo. 50 Tapɨ axɨñɨ xhanityaka ɨmo axɨmanu pan kuatɨ auki napes. Axti naki iñatenti, chɨtakɨrusupɨ nisɨborikixhti. 51 Axɨñɨ tyone axɨmanu pan sɨboriko kuatɨ auki napes. Axti naki iñatenti axɨna pan, sɨborikoti ɨmo nanaiña naskɨbeka. Axɨmanu pan toxiobo sobi tyone axɨna nisɨtɨpɨ. Toxio ñana sobi ityobo nisɨborikixhimia namanaiña axɨbama ikuki axɨna kɨx.” 52 Axɨmanuma judíos manityanama aɨbumantoe: –¿Kausane yachɨkoiti naki nauki asaparati oñɨ nikɨtɨpɨxtiatoe? 53 Nanti Jesús ɨmoma: –Ñemanauntu sukanañɨ aume axtɨ chaumatempɨ nikɨtɨpɨxti Aɨtoxti ñoñɨnx chauchakapityo notoxti, chiyebopɨ aboi nausɨboriki. 54 Axti naki basoti nisɨtɨpɨ chabotityo niñoto, iyebo uiti nisɨborikixhti ɨmo nanaiña naskɨbeka. Tapɨ axɨñɨ sɨborikoti tato sobi au axɨmanu tyakɨrux nanenes. 55 Tyopiki nisɨtɨpɨ tyone axɨna ñemanauntu basapatax, tapɨ niñoto tyone axɨna ñemanauntu machamatax. 56 Axti naki iñatenti nisɨtɨpɨ chabotityo niñoto, sɨborikoti ichepeñɨ, tapɨ axɨñɨ po'osoñɨ kɨtɨpɨti. 57 Sanentityo Iyaɨ, naki uiche aikɨpuruñɨ, ane nisɨborikixhti, axɨñɨ isɨborikia uiti. Sanentityo naki basoti nisɨtɨpɨ, sɨborikoti auki niyaka. 58 Xhanityaka kɨtɨpɨ axɨmanu pan kuatɨ auki napes. Axɨna pan chɨtakanapɨ axɨmanu maná basoma tɨkañe axɨbama kusɨrɨboma aupu, axɨma iñatema isiatai koiñomaintyo. Axti naki basoti axɨna pan, sɨborikoti ɨmo nanaiña naskɨbeka. 59 Manunekanati Jesús axɨna sane au sinagoga au Cafarnaúm. Axɨba manityakax ɨmo nosɨboriki champɨ nityakɨrux 60 Naukiche onkoimia axɨna sane manunekatax, sɨrɨmanama axɨmanuma sɨromatɨ isiuti Jesús namatɨ: –Axɨna nuraxti champɨ kausane nauki anati aisamunenti. Champɨti ikokota axɨmanu manunekakax. 61 Tɨtusiatai ɨmoti Jesús ta chuxiampɨ ɨmoma axɨna ñanunekakaxti, ñankitioti pɨnanakimia: –¿Axɨna sane chuxiampɨ aume? 62 ¿Kausanempɨ axtɨ amasakatɨ isiuti Aɨtoxti ñoñɨnx niyɨkɨxti tato kauta naukiche isetɨ? 63 Axti espíritu uiti Tupax tyonenti naki uiche ane nausɨboriki. Axɨna naukɨtɨpɨ champɨ nanenekiche. Nanaiña axɨna tɨsukanañɨ, tyoneio espíritu tyoneintyo ausɨborikibo. 64 Abomainki abaxɨpeku axɨbama chikokotapɨma. Ityopiki tɨtusiu ɨmoti Jesús aukiapae ñakusanema axɨbama chikokotapɨma, ñakutityo naki uiche aityoximianati ñana. 65 Nantityo ɨmoma: –Sane naukiche sukanañɨ aume champɨti naki kuatati yesañɨ axtɨ chɨtɨpɨ ui noñemaxti Iyaɨ. 66 Sane naukiche sɨrɨmanama axɨbama amonkoma isiuti onkonoti uimia, 67 ñankitioti Jesús pɨnanakimia axɨmanuma doce nesaxti apóstoles: –¿Axaño auxianka amenotityo? 68 Aiñumuti Simón Peru nuraxti: –Yɨriabux, ¿ñakutipɨ naki isiuche somenotɨ? Kunauntaña axɨba nanityaka ane suisɨborikibo oboi ɨmo nanaiña naskɨbeka. 69 Axɨsomɨ tɨsopikokota nura, tɨtusiu suiñemo ta axɨkɨ Aɨtoxti Tupax. 70 Nanti Jesús ɨmoma: –Axaño axɨbama doce nabubiki, sobi yapacherioraño. Tapɨ abaxɨpeku anati tamanti chobores. 71 Axɨmanu sane nuraxti Jesús ta ɨmoti Judas, aɨtoxti Simón Iscariote. Tyopiki uiti Judas ñana, aityoximianati axɨpekukimia axɨmanuma doce. |
Nuevo Testamento en Chiquitano © Sociedad Bíblica Boliviana 2002.
Bolivian Bible Society