NEEMIA 13 - BUKUIT NE TILILKilititi boisionikabbik che kiga kong’emogis 1 Kisoman eng’ betunoto bukuitab Musa kogas bik; ak kiginyor ng’alek che kigisir kele machutei Amonindet ak Moabindet tuiyetab Kamuktaindet koigeny; 2 amu kima torogune lagokab Israel amitwogik ak beek, ago kiigochi Balaam melekto kogirinda ichek, kochupto ichek: ago kiwal Kamuktaindennyo chubisiet koek kaberuret. 3 Ak kingogas ichek Ng’atutiet, koisto tuiyet tugul ne bo bik che terotin komong’une Israelik. 4 Ak ye kitomo koyaak ng’olyondonito, ko kiga kochob Eliasib tisiindet, ne kiga kilewen koboi gorik che bo orit che bo gotab Kamuktaindennyo, got ne o, kochopchi Tobia, ne ki tilionut, 5 got ne kigigonore koboch keny, kagochinoik che bo busiek, ak ubani, ak terenik, ak kebeberwekab taman che bo bek, ak che bo divaik, ak che bo mwanik, che kimwa ng’atutik kole kigochi Lawik, ak tienik, ak ribikab kurgotik; ak kagochinoik che kinamjin barak che kigochin tisiik. 6 Ago eng’ betusiechoto tugul ko kima ami Jerusalem: amu kiawe oldab laitoriat eng’ kenyitab sosom ak aeng’ ne bo Artaserses laitoriatab Babulon, ak kingobata betusiek alak asom laitoriat kochamwa awa: 7 ak kianyo Jerusalem ak agas yaitiet ne kiga koyai Eliasib agobo Tobia, amu kichopchi inendet got ne bo orit eng’ seremusiekab gotab Kamuktaindet. 8 Ak kigona aarogen mising’: awirte anyun komanda tuguk tugul che bo gotab Tobia, komanda eng’ goyoto bo orit. 9 Yeityo ang’at, ak kiitilil ichek gorik che bo orit: ak kiaib kogeny tugukab gotab Kamuktaindet koba yoto, koboto kagochinoikab busiek ak ubani. 10 Ak kianai ale ma kigochi Lawik kebeberwekwak; amu noto anyun ko kimwei age tugul kwo mbarennyi eng’ Lawik ak tienik che kiyaei boisiet. 11 Kiaborie anyun bounik alenji, Amu nee si kebagakta gotab Kamuktaindet? Ak kiayum ak ande ichek komostanywa. 12 Kiib anyun Juda tugul kebeberwekab taman che bo bek ak che bo divaik ak che bo mwanik, konde ole kigonore tuguk. 13 Ak kiande ribik korib ole kigonore tuguk, Selemia tisiindet, ak Sadok sirindet, ak eng’ Lawik ko Pedaia; ak kirubei ichek Hanan weritab Sakur, weritab Matania: amu kigiit kele bik che kiyani, ak ki boisienywa ko kopchechi tupchosiekwak tuguk. 14 Ibwata, ee Kamuktaindennyu, agobo ng’olyondonito, amat ibuch boisionikyuk che miach che kiayai agobo gotab Kamuktaindennyu, ak boisionikyik. 15 Kiageer eng’ betusiechoto eng’ Juda alak che kitiechei sabibuk eng’ ole kituisie eng’ betutab sabato, ak koibu ratutikab bek, ak koratyin sigirok; kiyai ko u noto eng’ divaik, ak sabibuk, ak logoekab mogoonik, ak lautik alak tugul, che kiibu kobwa Jerusalem eng’ betutab sabato: ak kiabaorian agirinde ichek eng’ betunoto kialdoi amitwogik. 16 Kimenyei oloto bikab Turo agichek, che kiibu njirenik, ak tuguk alak tugul che bo mung’aret, ak koaldochi lagokab Juda eng’ betutab sabato, ak eng’ Jerusalem. 17 Yeityo aborie bik che toogunotin che bo Juda, ak alenji ichek, Nee yaitioni oyae, ak ong’eme betutab sabato? 18 Tos kima yai ko u noto kwanisiekwok, ak tos kima ibwech Kamuktaindennyo yaitioni tugul, ak nganasani? Ago oipchini kora Israel neregek che siirei amu ong’eme sabato. 19 Ak ye kimachei koimenit eng’ ormarichokab Jerusalem ye kitom koit sabato, ang’at keger ormarichok, ak ang’at ale magiyatei kot kogesgei sabato: ak kiande otwogikyuk alak korib ormarichok, si ma kiib konyo orit lautiet age tugul eng’ betutab sabato. 20 Kitebe anyun sang’utab Jerusalem konyil agenge anan aeng’, chemung’arainik ak che aldoi tuguk alak tugul che bo mung’aret. 21 Yeityo abaorian agirinde ichek, ak alenji ichek, Amu nee si otebe ole negite irimet? Ngot ko ta oyai ko u no kogeny, anamok. Koboch betunoto ko mata kobwa ichek eng’ betutab sabato. 22 Ak kiang’at Lawik koanyinygei, ak kobwa korib ormarichok, kotaban betutab sabato. Ibwata, ee Kamuktaindennyu, agobo ng’olyondonito agine, ak irirena ko u oindab rireneng’ung’. 23 Kiageer kogeny eng’ betusiechoto Yahudik che kiga kotun tibikab Asdod, che bo Amon, ak che bo Moab; 24 ak king’alali lagokwak kebebertab ng’alekab Asdodik, ama imuch kong’alal eng’ kutitab Yahudik, ago king’alal lagochato kosub kutitab bororienywa. 25 Ak kiaborie ichek, ak achub, ak abir alak eng’ ichek, ak ang’ei sumekwak, ak abirji ichek koyosio eng’ Kamuktaindet, alenji, Amat ogochi tibikwok werikwak, anan otunji werikwok tibikwak, anan otun okweget. 26 Tos kima yai tengek Solomon laitoriatab Israel eng’ tuguchu? Nganda kima komi laitoriat ne u inendet eng’ bororiosiek che chang’, ak ki chamat eng’ Kamuktaindennyi, ak kiinde Kamuktaindet inendet koek laitoriat koboi Israel tugul: ago kiigochi tibikab bororiosiek alak inendet koyai tengekto. 27 Tos kigasak it anyun keyai yaitioni o tugul, kingelelji Kamuktaindennyo kitun tibikab bororiosiek alak? 28 Ak ki sandetab Sanbalat Horonindet, age eng’ werikab Joiada, weritab Eliasib tisiindet ne o: kiaon anyun inendet kwo eng’ ole ami. 29 Ibwat ichek, ee Kamuktaindennyu, amu kigong’wanit tiseinatet, ak kayomisutietab tiseinatet, ak ne bo Lawik. 30 Kiaanyiny ichek anyun eng’ bikab bororiosiek tugul, ak ang’at ripsosiekab tisiik ak che bo Lawik, age tugul eng’ boisiennyi. 31 Ak che bo kagochinetab kwenik, eng’ betusiek che kiging’at, ak che bo tongoanik. Ibwata, ee Kamuktaindennyu eng’ tuguk che miach. |